Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Siret Siilbaum

Esitamise kuupäev: 1.11.2013

Essee

Erialatutvustus – nagu aine nimetuski ütleb, on tegemist tutvustava loenguga, ehk sissejuhatus „ellu“, mille oleme endale valinud. Kaugõppele on planeeritud kahjuks ainult üks loeng, ülejäänud loengutest saame ülevaate salvestistest. Esimene loeng räägib õppekorraldusest koolis [1]. Loengus anti väga põhjalik ülevaade õpingutest, toetustest, erinevatest tingimustest. Alanud õppeaasta on eelmistest erinev, kuna õppimine on tasuta, kuid selleks, et püsida eelarvelisel kohal, tuleb täita teatud tingimused. Samuti pole enam harjumuspärast õppetoetust, haridusreformiga muudeti toetused vajaduspõhiseks. Mina sain loengust rohkem infot, kui kooli kodulehel otsides, loengus oli info esitatud kokkuvõtlikult.

Teises loengus [2] peeti nö tõsine motivatsioonikõne, kuidas leida endas motivatsiooni õppida, kui sinu elus toimub ka muud peale kooli. Eks kaugõpe puutub sellea kõige rohkem kokku, kuna enamus töötab, paljudel on pere ning õppimiseks on päris keeruline aega leida. Siin ongi vaja tugevat enesemotivatsiooni, et järjel püsida ning valitud tee eduka lõpuni käia. Tegelikult oli kõik, ms loengus räägiti, väga elementaarne ning mõistetav, aeg-ajal on lihtsalt vaja sellist mäluvärskendust.

Kolmas loeng [3] keskendus innovatsioonile – mida saab nimetada innovatsiooniks? Innovatsioon tähendab uue idee rakendamist, asjade tegemist uuel meetodil. Loengus toodi väga palju infotehnoloogilisi näiteid innovatsiooni kohta, tegelikult leiame uudseid lahendusi kõikjal enda ümber. Meie jaoks on tavaline, et pesu peseb masin, laes põleb pirn ja raadio mängib taustaks, kunagi aga puudusid sellised „mugavused“. Ka paberit saab nimetada innovatsiooniks, samuti pinaleid, kustukummi, teritajat jne. Iga uue idee rakendamisega kaasnevad ka tagasilöögid ning kõige rohkem õpitaksegi eksimustest, läbi vigade jõutakse soovitud tulemusteni.

Neljandas loengus [4] anti põhjalik ülevaade küberkaitsest ja küberkuritegevusest. Räägiti enamlevinud nakatamise viisidest, viiruste toimetamistest arvutites. Samuti küberkuritegevusest, kuidas see toimib ning kes sellest kasu saavad. Küberkuritegevust võib võrrelda tavakuritegevusega – samuti on hangeldajad, edasimüüjad, must turg ning musta töö tegijad, kes reeglina ka vahele jäävad ning vastutust kannavad. Loeng oli väga informatiivne ja mitte ainult meile, tudengitele. Sellesarnaseid loenguid võiks pidada ka põhikoolides, kuna tänapäeva lapsed on sisuliselt poole oma vabast ajast arvuti taga.

Viies loeng [5], minu isiklik lemmik! Väga jõuline etteaste Andres Käveri poolt. Kuna tegemist on sama kooli vilistlasega, sai loengust väga palju infot õppejõudude kohta, samuti õppimisprotsessi kohta koolis. Andres Käver on teinud ise uskumatuid pingutusi õpingute ajal, ta läbis kooli lühema ajaga, samal ajal töötades. Selleks, et niimoodi toime tulla, tuleb väga täpselt oma aega planeerida, tuleb selgelt teada oma eemärke ning ka seatud sihtidest kinni pidada. Igale inimesele võib-olla ei sobigi selline eluviis, aga kõik ei peagi olema nii võimekad. Loengust jäi eredalt meelde enda hinna ehk oma töö hinna kujundamise põhimõtted – ei tohi ennast alahinnata ning müüa odavalt! Muidugi, kui hindad ennast kõrgelt, peab sinu pakutav teenus olema samuti kõrgel tasemel. Ja mis kõige rohkem meelde jäi – lahti tuleb saada nn tudengisündroomist! Mis, nagu näha, minul veel väga hästi ei õnnestu, kuna kirjutan esseed siis, kui tähtajani on jäänud loetud tunnid, aga ma luban ennast parandada, vaatan kasvõi 1 kord nädalas kõne all olevat loengut.

Kuues loeng [6] oli minu jaoks kõige kesisema väärtusega. Ma ootasin rohkemat, kuna esitlejad olid Skype`st. Räägiti oma tööst ning terminitest, millest mulle oli arusaadav ainult monitoorimine. Kogu loeng oli arusaamatu, ka esitlejad ei suutnud seda huvitavaks teha. Ma arvan, et esmakursuslastele oleks vaja pigem silmaringi laiendavaid loenguid, mitte liialt spetsiifilisi esitlusi. Kui ei saa täpselt aru, millest räägitakse, kaob ka huvi loengu vastu ning kuna ma kuulasin loengut õhtul voodis teki all, siis ausalt öeldes jäin ma poole salvestuse pealt magama, nii piinlik, kui see ka poleks.

Seitsmendas loengus [7] anti põhjalik ülevaade ärisuhtlusest IT maailmas. Esinejad olid ettevõttest Nortal. Räägiti suhtluse tähtsusest, oskusest näha kliendi vajadusi, millest tegelikult sõltub ka projekti õnnestumine. Inimestel on kujunenud arusaam, et näiteks tarkvara arendusega tegelevad inimesed on pigem sellised tagaplaanil olevad tegelased, kes istuvad omas maailmas ja kirjutavad muudkui koodi. Võib-olla algselt oligi nii, aga mida aeg edasi, seda rohkem peavad klientidega suhtlema ka arendajad. Ei saa algust teha projektiga, kui pole täpselt välja selgitatud, mida siis klient soovib. Väga tihti ei tea töö tellija ise ka väga täpselt, mida ta tahab, ta oskab projekti kirjeldada ainult suures plaanis. Siin tulebki mängu arendaja, kes peab omama piisavat ülevaadet äriloogikast, selle toimimisest ning samuti teab tehnilisi lahendusi. Sellepärast on oluline, et ka programmeerijad, arendajad omaksid ülevaadet äriloogikast, oleksid head suhtlejad ning oskaksid tehnilisi lahendusi kliendile arusaadavas keeles seletada.

Kaheksas loeng [8] oli pigem üldine ülevaade inimese loomusest, töötahtest ning iseenda leidmisest. Kõrvu jäi põhimõte, et me ise loome oma elu oma tegevuse ja mõtlemisega. Me kujundame oma mõtetega maailma, kus me elame. Me ei tohi teha asju valedel põhimõtetel – näiteks sellepärast, et kellelegi muljet avaldada, kellegi soosingu saavutamiseks. Me peaksime tegema asju just sellepärast, et me tahame neid teha, mitte sellepärast, et kellelegi meeldida. Samuti oli juttu naiste ja meeste palgaerinevustest ja selle põhjustest. Julgustati naisi ennast rohkem hindama ning enda eest seisma. Varasematest aegadest on paljudel jäänud mõtlemine, et naine peab kodu korras hoidma ning mees toob raha koju. Tänapäeval selline peremudel eriti ei toimi, naised peavad olema iseseisvamad. Kui me (naised) nõuame meestega võrdväärset kohtlemist, eriti tööturul, siis peame tõestama, et suudame meestega võistelda. Rohkem enesekindlust, naised!

Kokkuvõtteks võin öelda, et enamus loenguid olid väga informatiivsed ning huvitavad. Sain ülevaate kooli korralduslikust poolest, teadmisi-soovitusi sama kooli vilistlastelt. Kui vaadata loenguid üldise pilguga, siis väga teretulnud oli viimane loeng, mis ei olnud väga IT spetsiifiline, vaid pigem pilguheit enda sisemusse. Ja ei saa veelkord mainimata jätta Andres Käveri esinemist, tõeline pärl!

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õpilasel on õigus sooritada korduvarvestus kuni ülejärgmise semestri punase jooneni [9]

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi [10]: Tuleb minna lehele Minu asjad ning valida alammenüü Kordussooritused, järelarvestusele tuleb registreerida ennast vähemalt kaks päeva enne sooritust

Kordusarvestus RF õppekohal õppivale õpilasele on tasuta [11]

Kordusarvestus REV ja OF õppekohal õppivale õpilasele on tasuline, tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Vastavalt Teenuste Tasumääradele 2013/2014 õppeaastel [12] on REV ja OF tudengile 20€

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused [13]:

a) üliõpilane on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

b) üliõpilane õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

c) üliõpilase Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5¹ alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära, mis praegu on 280€;

d) üliõpilane on sisse astunud 2013/14 õa. või hiljem.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta [14] ehk mida väiksem on sissetulek, seda suurem toetus, kõrgeim toetusesumma saab olla 220€ kuus.

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee kasutades ID kaarti, Mobiil ID-d või pangalinke [15]. Taotlusi saab esitada ainult semestri esimesel kuul. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number

X = 24

Y = 28

EAP = 52

Lahendus

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [16]

Toetudes ülalmainitud infole, tuleks mul tasuda:

Kohustuslik EAP - Aktuaalne EAP = 54-52=2

Mul tuleks tasuda 100€