User:Ssillama

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Erialatutvustuse aine töö

Autor : Sten Mark Sillamägi

Esitamise kuupäev : 15.12.2015


Essee

Esimene loeng pühendus peamiselt aine sissejuhatamisele ja IT Kolledži elu tutvustamisele. Tutvustati, kuidas arvestus kirja saada ja kool edukalt lõpetada ning kas sai ikka õige eriala valitud. Samuti räägiti ka erinevatest koolis tegutsevatest huviringidest, klubidest ja pidudest, milles osaleda. Merike Spitsõn rääkis kõrgharidusruumist. Enamus infot, mis ta rääkis, oli mulle juba teada. Merle Varendi, kes on kvaliteedijuht, rääkis stipediumitest ja tagasisidest, mis oli väga oluine info. Tagasiside aitab kooli juhtimist ja koolielu paremaks teha. Juri Tretjakov, kes on kooli haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist, rääkis lähemalt e-õppest ja moodle keskkonna kasutamisest.

Teises loengus esines Andres Kütt. Tema teemaks oli "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." Andres töötab arhidektina Eesti kuulsaimas IT ettevõttes Skype. Arhidekti töö on keerukuse juhtimine, mis on üpris raske. Esimeses loengupooles rääkis ta, kuidas temast sai see, kes ta praegu on. Sain teada, et ta on arvutitega kokku puutunud juba lapsest saadik, täpselt nagu mina. Samuti on ta introvert - usun, et olen ise ka, sest ma ei ole väga jutukas võõraste inimestega. Kui mind tundma õppida, on asjda hoopis teised. Andrese lugu oli huvitav ja kui aus olla, pani mind natuke mõtlema. Koolis hakkama saamiseks peab pingutama. Leidsin tema loost endaga palju sarnasusi ja sain ennast temaga võrrelda.

Kolmandas loengus esinesid abielupaar Kristel ja Marko Kruustük, kes kaasasutasid tarkvara testimise IT-firma Testilo. Mõlemad on ka IT Kolledži lõpetanud inimesed. Loengu alguses rääkis Kristel, kuidas tema, nagu minagi, tuli IT peale, ilma suuremat IT tausta omamata. See ei tähenda, et ma sellest huvitatud ei ole. Olen väga. Kristel mainis, et esimene aasta on kõige raskem. Olen sellest nüüd ka ise aru saanud. Saan aru, et oleksin pidanud algusest peale rohkem tähelepanu pöörama õppimisele. Ülikoolis ei saa enam nii läbi, et käid loengus kohal vaid peab ka palju kodutööd tegema. Järgnevalt rääkis Marko, kes on professionaalne jooksja, kuidas startupe on väga raske käima saada. Startupide teema mulle meeldis, sest tahan ise kunagi startupi käima lükata või ettevõtlusega tegelema hakata.

Neljandas loengus sain teada, et süsteemiadmini peab olema laisk, aga mitte liiga laisk. Peamine töö, millega süsteemiadmin hakkama peab saama on see, et ta tagab, et töö toimib. Lembitu Ling ehk Snakeman on iseõppinud süsteemiadmin, kes on töötanud juba 21 aastat töötanud arvutite peal, otsest IT-haridust tal ei ole. Ta rääkis, kuidas ta arvutite juurde jõudis. Samuti rääkis ta kuidas arvutitega paljusi inimesi üle lasti, väänates juurde suur lisahind. Loeng oli minu arvates huvitav ja silmaringi avardav.

Viindas loengu teema oli "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud". Andres Septer rääkis, et kellegile tuleb ennast "maha müüa", mis tähendab, et tuleb osata töökohta valida. Sain teada, et parimad töökohad liiguvad "tagatubades". Edasi rääkis ta lähemalt valikutest, kuhu tööle minna. Palju tarka infot, mida edaspidiseks meelde jätta. Ise pean parimaks valikuks oma ettevõtte või startup asutada. Samuti sain teada, mida admin ja arendaja jälgima peaks töökoha valikul. Einar Koltšanov, kes on töötanud nii meditsiinis kui korrakaitses, rääkis SCRUM-masteri tegevusest ja tööst. Ta mainis, et IT ja äripool ei saa teineteisest üldse aru ja ei oska teineteisega suhelda. SCRUM-masteri ülesanne ongi olla nende vahepeal. Isiklikult arvan, et loeng oli informatiivne.

Kuuendas loengus esines EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Vahemärkus adminnidele - analüütikud vajavad suurimaid servereid oma töös. Sain teada, et andmeanalüüs on keeruline, sest andmed ei allu analüüsile. Peamine põhjus on see, et andmeid ei osata kasutada, neid ei ole spiisavalt või neid ei osata tõlgendada. Õnneks tänapäeva arvutitele on andmeid mitmeid kordi lihtsam analüüsida, kui näiteks siis, kui tehti seda paberi peal. Teema jäi mulle endale natuke kaugeks ja arusaamatuks, kuid ei kahetse, et kohal käisin.

Seitsmendas loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Sain teada, et info hoidmine on kõige tähtsam asi, kui sa tahad riiki või firmat elus hoida. Loeng oli minu arust äärmiselt huvitav. Minu arvates terve semestri kõige parem ettekanne. Sain teada, et Pronksiöö oli peamiselt kübersõda. Samuti sain teada, et enamus tänapäeva maailma toimib juba küberis ja enamus sõjad saavad alguse just seal. Antiviirus ei kaitse viiruste vastu vaid viiruste kordumise vastu - on Jaan Priisalu lause, mis mulle hästi meelde jäi. Samuti see, et inimeste omavaheline koostöö on tähtis.

Kaheksandas ehk viimases aine loengus esines Starman AS-ist Hedi Mardisoo teemaga "IT ja turundus". Kuna ise olen natuke majandust õppinud, siis teemaga olen juba varasemalt kursis ja enamus materjalist olin juba varem kuulnud või kuskilt lugenud. Isiklikult mulle loeng väga kasu ei toonud, kuid üldiselt on hea, et ka IT inimestele räägitakse, kuidas brändi luua ja kui tähtis bränd on, et firmal kliente oleks. Amazoni juhatuse esimehe lause, et brändi loob see, mida inimesed räägivad sinust siis kui sind ennast ruumis ei viibi - hea märkus. Arvan, et suurepärane idee oli keegi turundaja IT inimeste ette tuua :D.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et kogu kursus oli informatiivne ja arvamus, et IT inimesed on ainult arvuti taga istuvad ja ei oska ettekandeid teha, on vale. Enamus ettekandjaid olid oma ala spetsialistid, mis tähendab, et loengutel sisu oli olemas. Nii mõnigi ettekanne tekitas minus huvi uute teadmiste vastu ja sain iseseisvat uurimistööd teha. Kursusest jäi veel hästi Andres Septeri küsimus : "Kas nalja ka ettevõtetes/tööl saab". Minu arvates on väga oluline, et õhkkond oleks vaba, huvitav ja tööl peab nalja ka ikka saama. See muidugi ei välista seda, et töö ajal peab tööd tegema.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [1]

Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi. [2]

Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [3]

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [4] Või Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5]

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [6]

Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€ [7]




Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [8]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X=9 => 28 EAP

Y=0 =>19 EAP

Õppeaastas on vaha 54 EAP, et arvet ei esitataks. Ühe EAP hind on 50 Eurot. [9]

28 + 19 = 47 EAP

54 - 47 = 7 EAP

7 * 50 = 350 eurot

Vastus : Tasuda tuleb 350 eurot.

Lisaülesanne

Razor 1911 on 1985 aasta oktoobris kolme noore norra kuti – Doctor No, Insane TTM ja Secor9 - poolt loodud arvutigrupp, mis algselt kandis nime Razor 2992. 2992 on kuueteistkümnendsüsteemis 666, mis on metslase märk, kuid rühm otsustas oma lõpu numbrid vahetada 1991, mis kuueteistkümnendsüsteemis võrdub 777. 777 on paljude mänguautomaatide JACKPOT kombinatsioon, ja UNIX chmodis annab kasutajale kõikide failidle juurdepääsu õigused. 777 seostub ka 666 vastandile – grupp peab ennast nn. „Jumalateks“. USA Kaitseministeeriumi hinnangul on Razor 1911 vanim tarkvara ja mängude crackimise rühm, mis siiamaani Internetis eksisteerib. Samuti tegeleb grupp ka demode tegemisega. Grupp alustas oma tegevust arvutiga Commodore C64. Commodore on maailma ajaloos enim müüdud arvuti. Peale seda mindi üle Amiga peale, kus väljastati mänge ja demosid. Edasi järgnes IBM PC ajastu. Kuni 1992 aastani varustas Razor diskette. Peale seda mindi üle CD-ROMidele. 1990 aastatel tekkis neile palju konkurente, kellega crackimises tuli võistelda. 1995 aastal Razor taaselustati tänu liikmetele Nexusest. Tänu liikmele, kes kasutas nime The Punisher liiguti edasi ISO maastikule kus saadi samuti sururepäraselt hakkama. 2001 aastal viis FBI läbi „Operation Buccaneer“, mille käigus tungiti sisse üle 60 inimese kodusse. Peale seda oli Razorist paar aastat vaikus. 2006 aasta juunis hakkas Razor 1991 jälle mänge väljastama. Razor 1911 on teinud seda edukalt kuni tänapäevani. 2010 aasta seisuga olid nad viljakaimad crackerid. Ära võib veel märkida, et Rez`i kooditud demo „Insert No Coins“ võitis 64K intro kategoorias 2011 aasta 22 aprillil The Gatheing LANil rahva hääletuse auhinna.


Kasutatud allikad

[10] [11] [12] [13] [14]


Viited

  1. [1](Õppekorralduseeskiri 5.2.12.)
  2. [2](Õppekorralduseeskiri 5.3.2.)
  3. [3](Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.)
  4. [4](Õppekorralduseeskiri 5.2.12.)
  5. [5](Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1)
  6. [6](Õppekorralduseeskiri 5.2.7.)
  7. [7](Teenuste tasumäärad)
  8. [8](Õppekorralduseeskiri 7.2.1)
  9. [9] Õppekulu osaline hüvitamine

ja arvestuste korraldus [] [] [] [] [] [] [] []