User:Ssirel

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sandra Sirel
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

Essee

Kui ma otsustasin IT-d õppima tulla, siis ei kujutanud ma reaalselt ette, mis see endas täielikult kujutab. Ma teadsin, et kõikjal ümbritseb mind infotehnoloogia, kuid kuidas need süsteemid töötavad, sellest polnud mul vähimatki aimu. Huvi teada saada ja osata seda maailma pani mind aga selle kasuks otsustama. Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus andis hea ülevaate sellest, kuidas peaks edasi käituma, kui oldakse selline eriala valitud ning mida peab tegema, et olla ka edukas.

Esimeses niiöelda ametlikus loengus oli teemaks innovatsiooni olemus ja juhtimine, millest rääkis Linnar Viik. Koos veendusime selles, et innovatsiooni kohtab kõikjal, mitte ainult asjade vaid ka protssesside ning muude asbektide näol. Innovatsiooni allikaks võib olla teadus või siis vajadus. Tänapäeval tundub selleks rohkem teadus, sest üha rohkem tehakse asju, millel pole reaalset mõtet. Vajadust kui sellist tegelikkuses ei eksisteeri. Inimesed tekitavad ühtede asjade leiutamisega vajaduse uute asjade järgi. See on kui nõiaring, millest välja ei pääse. Innovatsiooni mõju võib olla jällegist radikaalne või siis inkrementaalne ehk samm-sammuline. Viimastel aastakümnetel on palju põhjalikke muutusi olnud, hetkel tuleb näitena kõige esimesena meelde disketi surm.

Teises Mart Manguse loengus „Ideest teostuseni“ saime aimu sellest, kui raske on tegelikult välja mõelda geniaalset äriideed. Tegelt just idee leidmine pole raske, vaid aru saamine sellest, kas ideel on ka tulevikku või mitte. Läbi meie tehtud SWOT analüüside nägime me kõikvõimalikke takistusi, mis võib kaasa tulla tahtmisega teha enda isiklik firma. Kuigi ma ka enne olin seda meelt, et minust saab palgatööline, mitte ärinaine, veendusin ma nüüd sellest veel rohkem. Ahvatlus olla enda aja peremees ei kaalu üles seda, et ma poleks 24/7 tööl ning et ma ei peaks alalõpmata mõtlema sellest, et kas mu investeeringud õigesse kohta läksid.

Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits Robootikast IT Kolledžis. Kuigi ma alguses arvasin, et see loeng muutub minu jaoks igavaks, sest näiteks võistlevate robotite valmistamine mulle enamasti mingisugust huvi ei paku, siis ma eksisin rängalt. Loeng oli väga huvitav. Mulle ei tundunud, et ma kuulan midagi, mis mind ei puuduta, vaid kõik see jutt oli nagu meist endist. See pani mõtlema sellest, et kui õige on, et üksi loengus käimisest ei piisa, tuleb ise asi kätte võtta ning sellega tegeleda. See jutt polnud uus, vaid seda me teame kõik ise ka, kuid millegi pärast me ikka teeme vastupidi. Asjad kuhjuvad viimasele päevale liigagi tihti. Kõige selle põhjuseks on aga motivatsiooni puudus. Selle jaoks ongi head sellised Robootikaklubid, nagu on ka IT Kolledžis, sest sealne töö pole üksluine, vaid tekib tahtmine ja soov ise millegagi hakkama saada.

Neljandas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann serverikeskuste võrguarhitektuurist. Mingi osa loengust ära kuulatud, tekkis mul tunne, nagu oleksin ma sattunud Net Groupi reklaamikampaaniasse. See mõte mulle väga ei meeldinud. Õnneks aga olukord muutus ning edasi sai kuulata serveritest ja nende arhitektuurist üldiselt. Loengus sai näha suurt innovatsiooni, mis serverimaailmas toimunud on. Tavakasutaja jaoks on kõik läinud aina lihtsamakas, kuid tegelikkuses on esile tulnud aina keerukamad süsteemid. Raske on nüüdseks ette kujutada aega, millal virtuaalseid servereid veel ei tuntud.

Viiendas loengus tõstatas Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest küsimuse, kas sellist IT-d me tahtsimegi. Sellele küsimusele iseenesest on raske vastata. Uued tehnoloogiad peaksid meie elu tegema lihtsamaks, kuid tegelikkus on see, et meil jääb üha vähem vaba aega. Pole hetke, kuid meid ei ümbritseks internet ning mobiilid. See tekitab olukorra, kus töö võetakse kaasa aega, mis peaks olema täielikult perele ja sõpradele pühendatud. Samuti läheb kaduma mõiste tööaeg, sest see on niivõrd segunenud vaba ajaga. Hea näide oleks seegi, et ülikoolide loengutes keskendutakse üha vähem õppetööle, kuna varemalt vaba aja alla liigitatavad tegevused trügivad paratamatult läbi uute innovatsioonide meile peale. Samuti oli õige jutt, et me peame töötama rohkem eesmärgiga olla kogukonnale kasuks, mitte võtma tööd ainult kui projekti, mis peab saama antud ajaks valmis, et sellest saada siis enda teenitud kasum. Kui unustada ära kogukonna eesmärk, siis kaob ka ära IT arengu kasulikkus.

Kuuendas loengus tutvustas Anto Veldre tööd arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Töö sellises kohas pole just kõige kergemate killast. Omane peaks olema hea suhtlemisoskus, kuna ärritunud klientidega suhtlemisel peab jääma ikkagist kaine mõistuse juurde ning peab suutma talitseda enda emotsioone. Peale võrguadministraatori, programmeerija ja teiste kõikvõimalike oskute juures peab olema ka teadlane. Et viirustest aru saada, tuleb nende hingeelu tundma õppida. Nii pannakse „lõksud“ üles, et viiruse tegijate käekirja tundma õppida. Tööga arvuti-ikalduse tõrjerühmas ei saa igaüks hakkama, kuna peale kõige tuleb ka olla alati paar sammu virtuaalkurikaeladest ees.

Viimane loeng oli kui kokkuvõte eelmistele, tagasitulemine sinna, kus me hetkel oleme. Kalle Tammemäe rääkis Akadeemia teest ning selle innovaatilisest tulevikust. Huvitav oli tutvuda Tallinna Tehnikaülikooli visioonidega. Samuti sain ettekujutuse sellest, mis peaks saama minuga edasi pärast IT Kolledži lõpetamist. Kindlamalt vaatan nüüd ma TTÜ magistri poole ja hingan rahulikuma südamega. Vaimusilmas kujutan ette juba uut IT maja ning tulevik tundubki helgem.

Kõigi nende loengute läbivaks teemaks oli innovatsioon. Sellest ei saa vaadata üle ega ümber, kui teemaks on infotehnoloogia. Erinevusteks saab võtta IT arengu plussid ja miinused. See on loomulik, et iga hea asjaga käib kaasas ka halb. Meie endi teha on see, kumma osakaal peale jääb. Tuleb jätta meelde meie eesmärgid ja mitte unustada neid selles kiires ühiskonnas. Kaotades pea, kaotame ka parema tuleviku.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui kukkusid arvestusel läbi, siis on võimalus sooritada kordusarvestus. Arvestust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Arvestuse tegemiseks tuleb kokku leppida aine õppejõuga. Registeerimine toimub õppeosakonnas. Regristreerudes eksamile peab olema tasutud p. 5.2.7 toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvelisel kohal ei maksa see midagi, kuid riigieelarvevälisel kohal 13 eurot.

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada antud kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.