User:Ssoolate

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

autor: Sandra Sooläte

esitamise aeg: 14.11.2011


Dennis Ritchie panus IT ajastule

Oma essee teemaks võtsin nõuks kirjutada ühest IT maailma mõjutanud isikust, keda meediakajastustes väga ei kohta, kuid kelle panus IT ajastule ei ole mõõdetav. Polnud minagi temast kuulnud enne, kui ühes tehnoloogia uudiseid kajastavas veebiajakirjas tema kohta karikatuuri nägin ning sealt edasi uurima hakkasin.

Viimaste kuude jooksul on IT maailma ilmselt kõige rohkem raputanud uudis Steve Jobsi varajasest lahkumisest. Leinavad Apple’i fännid üle maailma riputavad siiani sotsiaalvõrgustikesse ja blogidesse üles videosid ja pilte Jobsi kõnedest ja intervjuudest. Kindlasti oli see maailmale suur kaotus ning Jobsi innovaatiline pärand jääb veel pikaks ajaks maailmale mõju avaldama. Teine IT geenius oli Dennis Ritchie, kes 70-aastaselt vandus alla pikaaegsele haigusele ning suri nädalase vahega peale Steve Jobsi. Kõigile on tuttav Steve Jobsi nimi, kuid vaevalt ütleb midagi kellelegi Dennis Ritchie.

Dennis Ritchie oli suurepärane informaatik, teda võib pidada UNIXi isaks ning C programmeerimiskeele rajajaks. Ritchie omandas hariduse Harvardis füüsika ja matemaatika erialal, ning asus seejärel isa jälgedes 1967.aastal tööle AT&T Belli Labsis ning töötas seal kokku nelikümmend aastat. Tema peamine koostööpartner oli Ken Thompson, kes oli ühtlasi ka kaasautor nii UNIX kui C keele loomisel. C keel sai loodud eelkõige vajadusest programmeerida UNIXi operatsioonisüsteemi. Algselt oli UNIXi kernel kirjutatud assemblerkeeles, kuid üsna ruttu leidsid Ritchie ja Thompson, et edasi oleks vaja programmeerida kõrgemas keeles. Kõigepealt proovisin nad arendada teist versiooni välja Fortranist, kuid siis võtsid ette hoopis uue keele loomise. UNIXi uus versiooni sai valmis 1973.aastal ning see oli kirjutatud juba C keeles. AT&T Labs ise, kelle palgal Ritchie ja Thompson olid, ei tundnudki UNIXi vastu peale selle loomist nii suurt huvi. Põhjus selles, et kuna AT&T oli reguleeritud telekomi monopol, ei võinud firma seega võistelda arvutitööstuses. See andis Ritchiele ja Thompsonile UNIXi osas vabad käed ning võimaldas seda levitada ülikoolides ja erinevates keskustes tasuta. Tänu sellele harjutati ülikoolides õpilastele UNIXi ja C keelt ning peale õpingute lõppu võtsid nemad omakorda selle programmeerimiskultuuri endaga kaasa. Tänapäevaks on see nii levinud, et C keelt on kasutatud pea kõikides operatsioonisüsteemides.

C programmeerimiskeelt võib pidada kõige populaarsemaks programmeerimiskeeleks, selles keeles on kirjutatud väidetavalt kõige rohkem koode. 1978.aastal kirjutas Dennis Ritchie koos ühe oma kolleegi Brian Kernighaniga C programmeerimiskeelest õpiku. Oma volüümilt üsna õhuke, kuid sisu kvaliteedi poolest suurepärane õpik. Seda on müüdud miljonites eksemplarides ning tõlgitud enam kui 25 keelde. Õpikut, mida mõnikord refereeritakse ka kui K&R’i, peetakse eeskujuks tehnilise kirjutamisele, seda kasutatakse laialt ka tänapäeval. C keelele järgnes hiljem laiendusena C++ ja veel edasi juba Java. Robert Pike, Ritchie kauaaegne kolleeg, ei olnud peale Ritchie surmateadet tema meenutamisel kidakeelne. Vastupidi, ta on öelnud et, Dennis Ritchie oli alatunnustatud geenius, kelle panust pole maailm piisavalt märganud. Pike suunas tähelepanu faktile, et põhimõtteliselt kõik veebis kasutatav on üles ehitatud C keelele - brauserid on kirjutatud C keeles, UNIX kernel, mille peal Internet töötab, on kirjutatud C keeles, veebiserverid, samuti Java ja C++ on tulnud C keelest. Ta rõhutas, et Ritchie suurim kirg oli tema töö ning seda kinnitavad ka auhinnad, mis talle elu jooksul omistati, enamasti koostöös Thompsoniga, oma lahutamatu töökaaslasega. 1983.aastal pälvisid nad Turingi auhinna, mis on üks kõrgemaid tunnustusi arvutiteaduste valdkonnas. Hiljem tuli nende üks olulisemaid auavaldusi president Bill Clintoni poolt 1998.aastal Rahvusliku Teaduse medali näol.

Tulenevalt sellest, et kaks suurkuju- Dennis Ritchie ja Steve Jobs- üsna samaaegselt lahkusid, on nende panuseid IT maailmas viimasel ajal sageli võrreldud. Sel ajal, kui Dennis Ritchie C keelt arendas, ei olnud veel personaalarvuteid olemas. Jobs asutas alles 1976.a. oma kaaskonnaga Apple Computeri ning keskendus sel ajal just personaalarvutitele, mis siis veel sugugi levinud ei olnud. Jobs nägi aga selles suurt võimalust tuua tehnoloogia inimeste igapäevaellu ning muuta see kommunikatsiooni- ning meelelahutusvahendiks. Kui Steve Jobs üsna pea pärast Macintoshi lansseerimist Apple’ist 1985.aastal kinga sai, siis oli just UNIX põhjaks tema uuele ettevõttele NeXTile. Kui Jobs kümme aastat hiljem Apple’isse naases, võttis ta samuti UNIXi endaga kaasa ning pani oma impeeriumile sellega aluse. Nii Mac OS X kui iOS on UNIXi derivaadid. Massachussetsi Tehnikaülikooli informaatika ja inseneeria professor Martin Rinard võrdles Steve Jobsi ja Dennis Ritchiet kui kahte kuningat, kellest esimene valitses arvutimaailmas kõike visuaalset ning teine vastupidi nähtamatut. Ehk siis Rinard viitas sellele, et Jobs oli geenius, kuna ta oskas ehitada toodet, mis inimestele meeldis välise maitsekuse poolest. Ritchie aga oli see, kelle tööd polnud silmaga võimalik näha, kuid mis paiknes igas Jobsi maitsekas iPhone’is ja iPadis.

Arvan, et on üsna raske võrrelda neid kahte meest oma panuse poolest IT maailma. Steve Jobs oli filantroop, visionäär ja oskas teha õiget asja õigel ajal. Tal puudus küll inseneri haridus, kuid ta oskas oma karismaatilisusega panna õigeid inimesi enda jaoks tööle selleks, et luua täiesti uue põlvkonna tehnoloogiat. Dennis Ritchie aga seevastu tagasihoidlik, vähenõudlik ning oma ala suurte teadmistega IT geenius, kelle töö ei saanud küll piisavalt tunnustust, kuid kelle panusel oli võtmeroll viimase neljakümne aasta jooksul toimunud tehnoloogia revolutsiooni juures.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksamil läbi kukkunud õppur saab korduseksamit sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele korduseksami sooritamisele. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE õppekohal on korudseksam tasuta, kui REV õppekohal on tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Hetkeseisuga on tasu 13 eurot korduseksami kohta.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumise ja lapse hooldamiseks. Kui minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, siis tuleb taotlemise avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Kui minna ajateenistusse, siis tuleb avaldusele lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse. Lapse hooldamisel tuleb lisada avaldusele lapse sünnitunnistus. Maksimaalne puhkuse aeg on kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui õppur ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Õppuril, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.