Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Silver Tiks

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2013

Essee

Minu eesmärgid siia IT College’sse õppima asumisel on võiks ütelda katsetavat laadi, kuna mul puudub igasugune arusaam IT valdkonna teadmistest ja tegevustest. Seega ei oska ma ettegi kujutada, kuidas võiks näiteks välja näha IT süsteemide administraatori töökoht ja kas ma oleksin üldse valmis sedalaadi tulevikku „haldama“. Ootused selle aine puhul on seetõttu sedalaadi, et kuna aine nimetuseks on õpingukorraldus ja erialatutvustus, siis oleks siin ka eriala väljundi kohta infot, mis looks kerge ülevaate, kuidas antud eriala üldpildis praktiliselt välja võiks näha, kuna kolmanda kursuse ettevõttepraktika jääb hetkel veel kaugesse tulevikku, oleks hea teada, millesse ma end mässinud olen.

Esimese loengu teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Läbiviijateks Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi ja ka Juri Tretjakov. Tutvustati kooli, üldist keskkonda, õppetööd, ÕIS’i, mainiti põgusalt Moodle-i keskkonda, tehti lühike ülevaade stipendiumitest, räägiti ainete deklareerimisest ning ajakavast ja selle olulisusest. Toimus ka antud kursuse ülesehituse ja läbimiseks vajaminevate toimingute kirjeldus. Loengus oli mõningal määral uut minu tarbeks, kuid paljuski siiski juba eelnevalt välja uuritud ja enne õppima asumist kahjuks ka murettekitanud teadmisi. Usun siiski, et selline kohustuslik informatiivne loeng on oma olemuselt kõikidele oluline ning vaatamata eelnevale kokkupuutedele paljude teemadega selles loengus leidsin siitki mõndagi uut.

Teise loengu teemaks oli õppimine ja motivatsioon. Loengu läbiviijaks oli Margus Ernits. Juttu oli peamiselt motivatsioonist, selle hävitamisest ja võimalustest ennast motiveerida. Puudutati ka petturluse teemat. Juhiti tähelepanu IT süsteemide arendajate ja administreerijate erisustele ja ühistele omadustele. Toimus ka robootikaklubi tutvustus ja ..., ning pisike hüpe ka IT süsteemide turvalisuse teemasse. Loeng oli minu jaoks oluline, kuna enese motiveerimisega on viimasel ajal olnud pigem probleeme. Paraku pole isiklikult aega pere ja töö kõrvalt eriti muude hobidega tegeleda, kuid välja reklaamitud robootikaklubi tegevus on kindlasti kasulik erinevate teadmiste kinnistamisel ja õppegruppide moodustumise kasulikkusest olen alati olnud samal arvamusel loengu läbiviijaga.

Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist enne ja nüüd. Olemuselt oli see loeng üpriski positiivne ja realistlik, kuna tekitas arusaama (vähemalt minus), et kõik inimesed saavad olla innovatiivsed, võibolla mitte maailmamastaabis, kuid iseenda suhtes kindlasti. Tõenäoliselt tekkis nii mõnelgi soov midagi muuta enda juures või andis hoopiski julgust enda mõtteid avaldada laiemale seltskonnale kui peegelpildile ja esitas vana tõe, et tegijal juhtub (ka ebaõnnestumisi). Sellest me ju õpimegi. Seega katsetamine on „kohustuslik“.

Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberkuritegevusest. Huvitav ja kindlasti valdkond, millest peaks rohkem teadma ja ainekava vaadates - saamegi teadma. Käesolev loeng andis mõnusa ülevaate teemast ja pakkus välja ühe suuna erialaliseks spetsialiseerumiseks (kui kellelgi peaks soovi olema). Antud loengu juures oli ka väga huvitav küsimuste voor, mis andis ka lihtinimesele veidike üldist infot.

Viienda loengu läbiviijaks oli Andres Käver ja tema loengu teemaks oli elufilosoofia ja IT Eestis. Loengu algus oli suhteliselt hirmuäratav ja tekkis küsimus, kui palju siis tegelikkuses tudengeid läbib matemaatilise analüüsi kursuse 90%-se ja enama tulemusega. Aga see selleks. Kui vaadata tagasi kogu loengu peale, siis varasemate vilistlaste kaasamine „rebaste“ juhendamisel on väga teretulnud. Kindlasti said enamus tudengeid selles loengus ideid ja juhiseid oma õpingute seadistamiseks. Teiste vigadest õppimine on üks inimeste lemmiktegevusi (kahjuks polnud hr Andres Käver’il selles vallas palju pakkuda, vähemalt nendest ma ei mäleta, et ma oleksin kuulnud). Aga see kindlasti ei vähendanud informatsiooni olulisust antud loengus. Pole küll veel sellise ainega kokku puutunud, kuid millegipärast jäi mulje, et seda loengut võiks mõningal määral pidada ka ettevõtluse aluste õppeaine sissejuhatavaks loenguks.

Kuuenda loengu läbiviijad olid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skype’st ning nende teemaks Skype NOC monitooring. Kahjuks jäi minu jaoks see teema väga segaseks ja liiga asjalikuks, kuid arvatavasti oli eesmärgiks tutvustada selle eriala üht võimalikku väljundit. Loodetavasti paari aasta pärast, kui ma olen siin majas selle erialaga enam kohanenud ja kindlasti asjalikum selles valdkonnas, siis uuesti vaadates saaks äkki uue hinnangu anda aga algajale õppurile liigselt spetsiifiline (minu arvates).

Seitsmenda loengu teemaks oli IT „superstaariks“ saamine ja sellest teadsid meile rääkida Ats Albre ja Helen Piirsalu. Põhimõtteliselt anti põgus ülevaade tarkvaraarenduse protsessist, alates analüüsist. Jagati ka informatsiooni Nortali suveülikooli kohta ja seega pakuti välja uus väljund hariduse omandamise järel või isegi hariduse omandamise ajal. Selle loengu tugevaks küljeks oli pikk küsimuste ja vastuste voor, mis pakkus uut ja huvitavat ning tulevikus ka võibolla vajaminevaid teadmisi.

Kaheksanda loengu läbiviijaks oli Merle Liisu Lindma ja tema rääkis elust kui hoiakust. Loeng oli huvitav ja ootuspäraselt meeldiv - tuletas meelde varasema elu jooksul juba kuuldut ja sundis enda elu üle järele mõtlema ning ka tulevikule laiemalt pilku peale heitma. Andis tõeliselt palju positiivset energiat ja sobis ideaalselt viimaseks loenguks sellel kursusel. Kuigi tal enda väitel õpetamiskogemust ei ole, siis tundub, et 4 lapse omamine ja kasvatamine on ideaalne põhi õpetamistööks.

Kui vaadata nüüd tagasiulatuvalt oma eeldatud eesmärgi suunas, siis suures plaanis toimus erialatutvustuse kursuse raames enam-vähem see, mida ootasin – pakuti erinevaid erialaga seotud väljundivariante ning anti informatsiooni mitmete ainekavas esinevate ainete olulisusest ja vajalikkusest. Lisaboonustena sai kursuselt mitmeid motivatsiooni puudutavaid „süste“ ja ideaalse lõpetusena sai veel väärika koguse positiivset energiat. Minu isiklik arvamus kogu kursuse kohta on arusaadavalt väga hea (ühe pisikese miinusega, aga ka seda loengut oli tõenäoliselt vaja, et anda ülevaadet selle erialaga kaasnevatest võimalustest) ning leian, et kursus läks igati teemasse ning oleks vajalik ka tulevastele „rebastele“.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus :

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani [1].

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga [1] ning seda peab tegema hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust [2].

Kordusarvestuse puhul on vajalik enda registreerimine Õis-s [2].

Kordusarvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [3].

Riigi Finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus :

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal:

1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. [4]

2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. [5]

3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. [6]

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [7]

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist on keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. [8]

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [9]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

(Kood 10131875)

X = 26; esimese semestri EAP puudujääk 27-26=1(EAP)

Y =24; teise semestri puudujääk 27-24=3(EAP)

esimese õppeaasta lõpuks puudujääk 1+3=4 EAP

1 EAP = 50 Eur; 4*50=200 (Eur)

Vastus: Õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada 4 EAP-d ehk 200 Eurot.

Ülesande lahendamisel toetusin materjalile [10].