User:Suibo

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Silver Uibo
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Viimase paari kuu jooksul olen ma jõudnud järeldusele, et IT maailm on tavainimeste seas nii ala- kui ülehinnnatud. Seda kahjuks, aga täiesti valedel põhjustel ja valedes valdkondades. Tunnistan ausalt, et kuulun ise nende inimeste hulka, kes on asjast valesti aru saanud – IT ei ole Ameerika laiatarbemeelelahutuse poolt kujundatud ilmega ala, kus saavad läbi lüüa vaid sotsiofoobidest nohikud, kes kogu oma elu vanemate keldris suurte masinamägede vahel veedavad. Järgnevaga sooviksin lahata, mis pani mind selle loenguteseeria raames oma viga avastama ja sellest lähtuvalt ka oma seisukohta muutma.

Mida ma kõigi seniste loengute vältel panin tähele, oli esinejate avatud suhtumine maailma ja selles sisalduvasse. Esinejad olid kõik erinevad isiksused ja erineva taustaga, kui neist kõigist kumas läbi suur teotahe ja sellest tulenev soov leida oma koht IT maailmas. Mis mulle kõige suurema mulje jättis oli fakt, et kõik esinejad olid oma elukutse peaagu nullist välja mõelnud. Mitte ükski neist ei proovinud end mõnda malli suruda vaid pigem neid samu raame ning seeläbi ka iseend avardada. Just sellega jättis kõige sügavama mulje Janika Liiv, kes sarnaselt mulle endale, hüppas vette võõras kohas, kuid nagu tema lugu näitas , suutis ta oma senise armastuse kirjanduse vastu ära kasutada koodide kirjutamisel ning väljus antud olukorrast võitjana. See oli isiklikul tasandil väga inspireeriv, kuna sarnaselt samale lektorire ei ole mul õrna aimugi, mida pooled koolis kasutatavad lühendid tähendavad, kuid tema loeng andis mulle usku, et suure tahtega on kõik võimalik.

Kõikide loengute juures üheks ühiseks motiveerivaks jooneks oli neid ümbritsev töökeskkond. Mitte ükski esineja ei teinud tööd oma igavas kuubikus, mis omakorda on osaks sajast sarnasest. IT valdkonnas tööd tegevate inimeste keskkond on kujundatud nii mugavaks ja võimalikult vabaks, et mõte saaks vabalt joosta ning keha selle kõige juures krampi ei tõmbaks. Ma olin muidugi juba ammu kuulnud lugusid Skype'i tööruumidest ja nende töökorraldusest, kuid pidasin seda pigem suurfirma luksuseks kui tavaliseks nähtuseks. Ning siis ilmus Ignite'i meeskond, kelle iganädalaseks tavaks on hommikusöögikoosolekud. Nende pilt pannkoogihommikust oli alguses lausa jahmatava panev – nad lähevad tööle nagu see oleks nende teine kodu. Esimene mõte, mis pähe lõi oli, et mis on Ignite ja kuhu ma end kirja panen, et sellest kõigest osa saada. See tõi mulle kohe meelde Andres Septeri loengu, kust jäi kumama mõte, et võib-olla tuleks valida väiksem firma, kus sind ümbritsevad särasilmselt, sõbralikud ja teotahtelised inimesed, et tööst ei saaks raske koorem vaid meeldiv osa päevast.

Hea esitluse üks lahutamatumaid osasid on minu jaoks publiku kaasamine teemasse. Mida kuivem on esineja, seda suurem on tõenäosus, et ka kõige huvitavamalt teemalt kipub tähelepanu hajuma. Peaaegu kõik esinejad olid fookuse endal hoidmiseks ka omad moodused leidnud. Eelkõige proovisid lektorid tähelepanu üleval hoida tabavate slaidide, piltide ja näidetega Peamine, mis läbi kumas oli tudengite kaasamine erinevate tegevustega. Kõige paremini õnnestus see ehk bentoboxiga, sest see oli kiire, kõikehõlmav ja informatiivne. Ignite'i meeskonna interaktiivne viktoriin oli idee poolest väga huvitav, kuid teostus jäi kuidagi vajaka ning tähelepanu kippus kaduma. Väga hea mulje jättis Andres Septeri suurepärane esinemisoskus ning sellele lisatud joonised, mis kohapeal said valmis tehtud ja tema humoorikat suhtumist tabavalt täiendasid. Mulle meeldib, kui on pildi- või videomaterjali, sest see aitab mõtte elavana hoida ning ei lase tähelepanul hajuda, sest kes teab, mille huvitavaga lektor järgmiseks välja võib tulla. Teiseks heaks omaduseks on slaididel võime tähelepanu aktuaalsele teemale tagasi tuua, kui kuulaja mingil põhjusel unelema on jäänud, mis loengus varajastel hommikutundidel tavaliseks nähtuseks on.

Teemasse süvenemine võib mõnel juhul ka raskendatud olla ning seda hoopis teistel põhjustel, kui aeglane ärkamine. Kõigi lektorite puhul paistis silma väike lavanärv, mis nii mõnelgi korral tõi kaasa peateemast kõrvale kaldumise.Üldjuhul olid sellised põhjustatud üsnagi huvitavatest ja teemakohastest elulistest seikadest, kuid neile ei tohiks väga kauaks peatuma jääda. Sellest tingituna olid esitlused kohati väga laiali valguvad ning tekitas küsimuse, et kuidas mõni osa esitlusest teemaga üldse seotud peaks olema. Eriti paistis silma karma loeng, sest mulle on siiamaani arusaamatu, millest see loeng täpsemalt olema pidi ja mida see karma täpsemalt endast kujutab. Lektor kasutas palju humoorikaid pilte, mida ta oskuslikult oma eluloost ja senistest ametitest rääkides jutu sidumiseks ära kasutas, kuid see on ka ainus asi, mis loengust meenub.

Tagasi vaadates kooliaasta algusesse, siis meenub kohe, et selle aine nime nähes oma tunniplaanis tuli esimese emotsioonina esile tülpimus, et tegu on järjekordse igava loenguga , kus oma ala fanaatik räägib vaimustunult oma elukutsest ning kogu auditoorium suudab selle vältel vaevu silmi lahti hoida. Ma ei ole kunagi mõistnud, miks pannakse tunniplaani erialasse sissejuhatav aine, millest otseselt midagi ei olene ja pärast aine lõppu, keegi sellest enam mitte midagi ei mäleta. Siiski on mul hea meel, et ma eksisin, sest positiivse üllatusena, oli erialatutvustus tehtud kõige leidlikumas vormis, mida ma seni olen ülikoolis kohanud – kasutada oma ala fanaatikuid, kuid iga tund erinev inimene, erinevalt alalt ja erineva maailmavaatega. Loengus unelemise asemel olin ma hoopis inspireeritud, sest maailm millesse ma alles süvenema hakkan on hoopis huvitavam, elavam ja võimalusi enese teostamiseks on täpselt nii palju kui inimene ise suudab välja mõelda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Korduveksamit on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone kuupäevani. Korduveksam nõuab üldjuhul täiendavat õppetööd, mille määrab aine õppejõud. Korduveksami aja määrab õppejõud. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised ainult riigieelarvevälisele õpilasele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga(hetkel 14.2€) Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.