User:Sviljast

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Silver Viljaste
Esitamise kuupäev: 25.10.2012


Essee

Aine nimetusega tutvudes ei saanud mulle päris selgeks, millega võiks tegu olla. Eeldasin, et ju hakatakse rääkima, kuidas Infotehnoloogia Kolledžis on õpingutega seotud asjaajamine korraldatud, kelle poole pöörduda, millest tuleks teadlik olla jne. Lisaks arvasin, et antakse konkreetne ülevaade ja spetsiifika valitud õppekavast ning lisaks räägitakse rohkem süsteemi administraatori töövõtetest jne. Seda kõike muidugi tehti, kuid üsna minimaalses mahus. Küll aga kujunes õppeainest välja hoopis teistsugune konseptsioon, mis pakkus vaheldust ülejäänud ainetele. Sai ise aru pärida, küsida küsimusi, saada vastu elulisi vastuseid jne. Järgnevalt võtan kokku aine jooksul esinenud loengud ja ettekanded.

Esimene loeng, mida aines Õpingukorraldus ja erialatutvustus ette kanti, kandis nime „Õppekorraldus ja sisekord“. Nimetatud loengus käsitleti teemasid, mis on olulised eeskätt esmakursuslasele ja mis vastasid küsimustele nagu, kuidas aineid deklareerida, kuidas ained jagunevad, kuidas pääseda ligi õppematerjalidele, mis on ÕIS ja Moodle jne. Lisaks räägiti koolis pakutavatest võimalustest: robootikaklubist õpperuumideni ning õpilasesindusest. Esinejateks olid: Inga Vau, Indrek Rokk, Marko Puusaar, lisaks üliõpilasesinduse esimees.

Olenemata sellest, et paljude inimeste arvamus nimetatud loengust ei ole alati toetav või positiivne, pigem neutraalne, leian, et seda on siiski vaja. Sellest võib olla palju abi näiteks keskkooliõpilastele, kes tulevikus seisavad valiku ees, millisesse kõrgkooli õppima minna või äsja koolipinki asunud üliõpilastele, mis maandab nii mõnegi mure tohutu infotulva keskel. Siit ka soovitus - ITK veebilehel võiks olla videolõik või viide videolõigule, mis oleks kooli tutvustava sisu ja õppekorraldusega.

Kui esimene loeng oli sisu poolest küllaltki avar, osutus teine loeng ja ka ülejäänud kuus loengut konkreetsemaks. Nimelt oli teise loengu teemaks „Helpdesk“, Peeter Uustal’i ja Peeter Raielo esitluses. Loeng keskendus enamasti tugi- või kõnekeskuste igapäevaelu kirjeldamisele. Mõlemad Peetrid on endised Infotehnoloogia Kolledži üliõpilased ja vilistlased, kes on tänase seisuga asunud tööle Eesti infotehnoloogia etaloni tugikeskusesse – Skype-i. Küsimustele, kuidas Skype-s töötada on ja kas on „äge“, vastasid mõlemad mehed justkui ühest suust, et tasub minna ja tasub ka kandideerida, sest Skype Eesti otsib oma ridadesse alati uusi tegijaid. Mõnevõrra vähem oldi huvitatud küsimusest „Palju tugikeskusetöötajana Skype-s palka saab?“, millele vastati viisakalt, et palk on konkurentsivõimeline, kuid jääb üle Eesti keskmise nagu IT-maastikul ikka.

Eelmainitud loeng paelus mind kõige enam, alustades võimsa sissejuhatusega, Kaskade – Lessons In Love esitluses. Mind rõõmustas see, et mõlemad esinejad nautisid seda, millega nad tegelevad, keskkonda, kus nad töötavad ning nende aplus ja entusiasm, millega nad esinesid, oli tunda üle kogu auditooriumi. Soovitan taolisi eestkõnelejaid rohkem kasutada ja häbiasi ei ole seda ka korduvalt teha. Kolmas loeng kandis nime „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast.“, Janika Liiv’a esitluses. Nimetatud loengu eesmärgid võib piltlikult jagada kolmeks. Kui loengus „Helpdesk“ avati ja räägiti tugikeskuse või klienditoe hingeelust, siis Janika püüdis oma esitluses tähelepanu pöörata kuulajate teadlikkuse tõstmisele. Esitluses anti mõista, et IT-maailm ei piirdu vaid „beta-isastest“ valgenahalistega, ent on täiesti okei kui aeg-ajalt kohtab kuvari taga mustanahalisi, naisi, mustanahalisi naisi jmt, kes parajasti nokitsevad mõne koodijupi või rakenduse kallal. Lisaks tõsteti esile kogukondade vajalikkus ja toodi näiteid A. Maslowi püramiidist, mille kohaselt kuuluvustunde rahuldamine annab tõuke eneseteostusele ja parandab enesearenguga seotud omadusi (usaldus enda vastu, potensiaali ja võimekuse kasv). Kolmandaks võib öelda, et Janika murdis lõhe programmeerimisega tegelevate inimeste arvamustes ehk ühe või teise keele eelistamine ei muuda seda keelt absoluutseks ning selle keele pealesurumine teistele on põhjendamatu. Kõik keeled on unikaalsed, omades ühe või teise ees eeliseid. Näitena toodi välja programmeerimiskeel RoR.

Neljas loeng oli „IT tööturg“, Andres Septeri esitluses. Julgen väita, et iga Infotenhnoloogi Kolledži üliõpilane, kel puudub IT alane töökogemus, on huvitatud sellest, kuhu edasi... Millised on võimalused töötamaks IT ettevõtetes, kuidas ja milline elukutse valida, kas magistratuur või tööturg? Andres vastas üksikasjalikult kõigile ette söödetud küsimustele.

Mulle tundub, et IT-sektorit võetakse tööturul iseenesest mõistetavalt – töökohti jätkub kõigile ning piisab vaid ühe-kahe distributsiooni tundmisest ja näiteks Pythonist. Tegelikkuses see nii ei ole. Tihtipeale eeldatakse varasemat töökogemust või erinevaid sertifikaate. Nende hankimine võib osutuda äsja kooli seljatanud üliõpilasele keeruliseks., kuid kindlasti ei tasu meelt heita. Loengus toodi välja, et tihtipeale on väikeettevõtted need, kes on valmis praktikantide arvelt oma kollektiivi suurendam, kuid hiljem juba täiskohaga töötajatega. Lisaks tasub kaaluda edasiõppimise võimalusi magistratuuris. Juhul kui otsustatakse siirduda tööle mõnes ettevõttes, ei pea seda tegema ihaldatud elukutset eelistades. Programmeerimine ja administraatori töö võib olla huvitav, ent kui sul ei õnnestu mingil põhjusel konkursil valituks saada, võib kaaluda näiteks testija või analüütiku kutset.

Viienda loengu eesmärk või sõnum jäi minu jaoks arusaamatuks. Ometigi oli kogu loengu konseptsioon vastavalt üldlevinud harjumustele ülesehitatud. Selles oli olemas sissejuhatus, sisu ja teemaareng ning mõnevõrra ka kokkuvõte, lisaks küsimuste voor. Küsimusele, kuidas oli loengu teema seotud aine sisuga ja kas esitlus jäi aine raamistikku, on raske vastata. Martin Paljaku ettekanne „Karma“ sisaldas küll killukesi, mis jäänuks erialatutvustuse piiridesse, kuid mis näisid olevat pigem vägisi külge poogitud. Teise põhjusena tooksin välja enese valmisoleku taoliste ettekannete suhtes, mille sõnum erineb olemuse poolest teistest märksa rohkem. Ratsionaalse hoiaku tõttu ei pruugi teemade eesmärk, kus käsitletakse kahte äärmust, olla selgesti eristuv. Teisest küljest vaadatuna tundus mulle, et ettekanne ning ettekande pealkiri jutustasid justkui erinevaid lugusid, mistõttu lähtusin pealkirjast ja sisust eraldi. Pean tõdema, et kirjeldatud loengus võib tõmmata paralleele teiste, eespool mainitud loengutega, mis pakkus omaltpoolt äratundmise momente ja sarnasust. Loengus käsitletud vaatenurgad tööelu puudutavatest valikutest olid jõulised ning rõhuasetus, millest tuleks oma valikutes johtuda, seisnes julguses ja alternatiivides.

Kuues loeng oli „Tere tulemast Ignite’i maailma“, Dea Oja, Mihhail Lapuškini, Stanislav Vasilyevi ja Rene Katsevi esitluses. Kuues loeng oli sisu poolest ilmselt kõige lähemalt seotud ettevõtte või toote müügitutvustusega, mis tekitas muidugi nõrdimust. Nõrdimust selle tõttu, et reklaam on frustreeriv. Piltlikult võib reklaami kirjeldada mürana, mille olemasolu tekitab negatiivseid aistinguid. Erandlikult õnnestus ettekandjatest osapooltel jõuda oma eesmärgini, kaasates kuulajaskonda ning tekitades huvi ettekantavate teemade vastu. Loengus kasutati simulatsioonimänge, kirjeldati lühidalt ettevõtte sisekliimat ja ideoloogiat, vesteldi IT-alastel teemadel läbi erinevate perspektiivide (testija, organisatsiooniline jne).

Loengu vältel arvasin, et sellest kujuneb välja monotoone ettevõtet kirjeldav üllitis, kuid esseed kirjutades jõudsin mõistmisele, et tegemist ei olnud mitte ainult osava müügitööga, vaid seminari taolise inimesi ühendava võrgustikuga, kus kuulaja võis end asetada teemade keskmesse ning kuulatav testis kuulaja reaktsioone. Ettevõtted, kus väärtustatakse meeskonnatööd ja mängulist lähenemist probleemidele ning planeeritakse koosistumisi lahenduste leidmiseks, on tihtipeale oma töötajaskonnast hoolivad.

Seitsmes loeng oli „Testimine ja tarkvarakvaliteet“, Infotehnoloogia Kolledži vilistlase Kristjan Karmo esitluses. Nimetatud ettekanne oli minu meelest kõige ülevaatlikum ja sisukam. Lisaks õnnestus ettekandjal lõhkuda barjääre inimeste arvamustes ning müüte, mis ei vasta tegelikkusele.

Loengus oli kesksel kohal testimine kui tarkvaraarenduse oluline osa, tarkvarakvaliteet ning testija kutse rollis. Üks oluline tähelepanek, millest loengus saime teada, on see, et testimine ei ole pelgalt kasutajaliidese läbiklikkimine, vaid oluline on süsteemne lähenemine, loovus ja kogemused.

Kaheksas loeng oli huvitav selle poolest, et loengu teema jäi justkui saladuskatte alla ning esineja ei andnud loengu teemast täielikku ülevaadet, vaid lasi kuulajaskonnal ise järeldusi teha. Kuna loengul puudus pealkiri, võin siinkohal vaid öelda, et loeng käsitles tehnoloogiaid meditsiinikeskustes, esinejaks oli samuti Infotehnoloogia Kolledži kasvandik, Siim Vene.

Siim rääkis peamiselt tehnolgooiate kasutamisest erinevates keskkondades, tuues näiteid väikeettevõtetest, kus innovatiivseid lähenemisi tuleb ette rohkem ning meditsiinikeskusest, kus tehnoloogia kasutamine ei too esile ainult tehnilist laadi küsimusi, vaid hõlmab lisaks juhtimisega seotud nüansse. Loeng oli pikk, kuid ülevaatlik.

Kokkuvõttes võin öelda, et aine raames esinenud loengud, nii mõnigi neist, olid üksteisega üsna tihedalt seotud, ent kandsid sõnumit edasi läbi erineva prisma. Loengutes olid läbivaks teemaks tehnoloogia ning tööturg, mis tõstab kindlasti võhiklikes arvutientusiastides usaldust IT majandussektori vastu. Paljud esinejad püüdsid olla vahetus kontaktis kuulajatega, tuues elulisi näiteid ning andes nõu, kuidas käituda töömaastikule siirdudes. Teisest küljest toetas esinejate ettekandeid soov kogemusi jagada ning eneseteadlikkuse kasvatamine. Üldjoontes olen rahul valitud teemade üle, ent võrreldes eelmise aastaga, kuulaksin mõningaid seal esinenud näiteid nt innovatsioon, mis tekitavad rohkem kõneainet.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Ebaõnnestunud eksami korral on üliõpilasel õigus kordussooritusele. Korduseksameid võib sooritada kahe järgneva semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Eksami sooritamiseks (juhul kui mõiste „eksam“ küsimuses B vastab õppekorralduse eeskirja kohaselt põhi- ehk esmase eksami mõistele, mitte korduseksamile) tuleb kokku leppida ainet õpetava(te) õppejõu(dude)ga, kes määrab(-vad) lisaks ka eksami sooritamise tingimused/eeldused. Korduseksamile registreerimiseks tuleb pöörduda õppeosakonda. Korduseksami tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga. Korduseksamile registreerimine on RE kohal õppivale üliõpilasele tasuta, REV üliõpilasele kehtestatakse tasumäärad rektori käskkirjaga (2012/2013 õppeaastal on kordussoorituseks määratud 14,2 eurot).

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Punase joone kuupäevaks peavad olema tehtud järgmised tegevused: deklareeritud ainekava, esitatud avaldus akadeemiliseks puhkuseks, esitatud ja lõpetatud taotlus akadeemiliseks liikumiseks ning praktika deklareerimine.

Üliõpilasel on õigus parandada eksamit ühel korral kahe semestri jooksul, millest akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim tulemus.