User:Tadamson

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Teet Adamson
Rühm: 14
Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

Eelloengus tutvustati mitmesuguseid võimalusi kasutada kooli süsteeme ja huviringe: robootikaklubi, Moodle keskkond, hackerspace’id ja muud koolivälised ringid, mis aitavad meie kooliprogrammile kaasa. Esimest korda nägin tõelisi informaatikategelasi lähedalt ilma liigse formaalsuseta. Esitlus oli konkreetne ja lihtne. Peab lihtsalt kohale minema. [1]

Juba esimeses külalisloengus leidsin nii mõnedki elulised faktid Tiina Seemanni loengust "IT Projektide juhtimine" [2] ning samuti enda sarnasust temale just organiseerimise poole pealt. Tema tahe pidevalt asju administreerida, organiseerida ning korraldada näitas üles samasuguseid juhiomadusi, mida tavaliselt meeskonnajuhis otsin. Hea kommunikatsioon on alustala kõikides aspektides meie elus ning produktiivsust edendab ainult meeskonna sünergiline koostöö. Suhtlemisoskus tuleb ka kasuks tulevikus tööd otsides ning arvestades Eestit kui väikest riiki, on väga tõenäoline, et vähemalt üks minu tuleviku töökaaslane saab olema üks IT Kolledži tudengitest ning kindlasti tuleb hea suhtlemisoskus ja sõbralikud suhted kasuks ka karjääriredelil tõusmisel. Samuti kergendas Tiina Seemanni taust natukene minu valiku tegemist, kuna olen sarnase taustaga teenindustööd teinud ning hüpe Informaatikavaldkonda tundus minu jaoks ulmeline kuid sellegioolest huvitav. Õppisin entusiastlike külalislektorite käest, et usin töötamine ja püsivus suudab üle luua andekuse ja andekust ilma lihvimata kasulikuks teha ei saa. Kuid selle nimel, et saada tulemust tuleb ka vaeva näha ja õppida hästi.

Õppimisest rääkis meile Elar Lang [3] , kes juhusliku sisseastumisega lõpetas cum laude. Aga samas tõi välja, et eesmärk jõuda kuskile, toob ette mitmeid emotsionaalseid rägastikke. Ette tuleb nurjumisi, pettumusi ning ohverdusi isiklikus elus, kuid see kõik on selleks, et prioritiseerida oma tegevusi ning planeerida paremini enda aega. Samuti tõi ta välja ka mitmeid tegevusi, mis edukale õppimisele kaasa aitavad: õppeplaani koostamine, nimekiri töödest ning prioritiseerimine. Paraku on informaatika niivõrd intensiivse töörütmiga, et tuleb arvestada pikki tööpäevi ning selle tõttu peetakse normaalseks kui IT töötaja asub tööle hiljem kui teised. Süsteemihaldur Taavi Tuisk [4] pidas kõige tähtsamaks süsteemi administraatori usaldusväärsust ning eetilistest normidest kinni pidamisest. Süsteemi administraator haldab kogu informatsiooni ja seetõttu võib tekkida olukordi, kus süsteemi administraator võib sekkuda teiste asjadesse, mis mingites olukordades võivad olla ebaseaduslikud ning selle väljatulek tähendaks usaldusväärsuse kaotamist. Eriti tuli selles loengus süsteemi arendajate ja süsteemi administraatorite vaheline vastasseis. Kuna administraatoreid on vähem ning nende tööülesanded varieeruvad süsteemi ülesehitamisest kuni päästeoperatsioonideni, siis tekib adminnidele pingelistes olukordades kõige suurem töökoormus ja vastutus. See võib tõkestada tööd kui esineb kommunikatsioonivigu, informatsioonikadu jms. Seetõttu tasub töökoha valikul olla väga ettenägelik ning uurida, kuidas on kujunenud välja meeskonnavahelised suhted ning miline roll on süsteemi administraatoril ning kuidas kujundada välja omavaheline koostöö.

Üks aspektidest, millega ei puutu tavakasutaja kokku on infosüsteemide testimine ja tarkvara kvaliteedi arendus. Kert Suvi [5] pooldas väga testimise valdkonda uurides ka tudengite endi käest, kes testimisega soovivad hakata tegelema. Põhjus, miks seda Eestis tehakse vähe on enamasti väike turg võrreldes suuremate korporatsioonidega Euroopa Liidus ja USA’s. Kuid Kert Suvi suunas märkama turu nišši, et puuduolevat või vähearenenud valdkonda veelgi arendada. Kuna esineb väga palju startup projekte, siis tegelik edu tuleneb põhjalikust analüüsist ning ettevalmistusest testimise teel.

Mõtlema pani ka läbi viidud harjutus, kus laiast ilmast võetud küsimustest ning juhuslikult valitud tudengitest tuli vastus leida erinevate pakkumiste teel. Kuigi kõik vastused ei osutunud õigeks leiti ikkagi üldine keskmine, mis umbmääraselt lähenes õigele vastusele. See ülesanne eelkõige näitas mitte ainult kursuse julgemaid vaid andis ka edasi kindlustunnet ka tagasihoidlikematele tudengitele, et avatud meele ja hea suhtlemisoskusega jõuab igasuguste lahendusteni ning ühte mõtet ja/või vastust võivad mõelda mitu tudengit samal ajal. Nii oli ka soovitatud tudengitel julgelt küsida mitmetes muudes loengutes, sest küsimisega võime me teha teene teisele tudengile, kes seda teha ei julge. Oma loengu käigus tõi Targo Tennisberg [6] välja, et pidev suhtlemine ning valmisolek õppida midagi uut ja oskus asju lõpuni viia on arendajate maailmas olulisel kohal. Kliendile peab arendaja pakkuma teenust, mida tuleb esitleda kui maailma parimat lahendust. Kuna projekt nõuab pidevaid kulutusi, siis ei saa kliendile pakkuda „emotsiooniostu“ ja klientidega tegelemisel tuleb pakkuda kõige kvaliteetsemat ja võimalusterohket teenindust. See kinnistab tulevast töötajat ennast ette valmistama toime tulemiseks kindlate reeglitega töömaailmas, kus rolle jagub mitmeid. Selgub, et inimloomus otsib enda elus ikkagi mingisugust abstraktset ja ebamäärast vabadust, mida võimaldab ettevõtlus. Kuid vabadusel on omad selged piirid ja kohustused. Näiteks tõi välja Tanel Unt [7] , et kümnest startup projektist heal juhul üks on edukas ning ülejäänud jäävad seisma, lõpetatakse või minnakse ka pankrotti. Minu jaoks alati atraktiivne, ettevõtluse maailm nö „IT Business,“ sai ootamatu tagasilöögi. Samamoodi nagu on veeb täis halvasti programmeeritud lehti, on ka ärimaailmas palju ebaõnnestumisi ja nurjumisi ning uuesti proovimisest võib kiiresti ära väsida nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Aga kord kui see saavutada, annab see inimesele vabaduse korralda oma aega kuid mitte kunagi nii, et võtta aeg vabaks ning elada teenitud raha eest. Siinkohal arvan, et Tanel Unt vihjas ka sellele, et isegi kõige edukama firmajuhi töö kasvab tohutult, mida enam edukamaks saab ettevõte. Leian, et ärimaailm on nagu mäng, mis õnnestumise ja võitude korral muutub aina sõltuvust tekitavamaks. Kuid iga eduka äriplaani taga on oskuslik analüüsivõime ning oma eesmärgi kinnistamine oma mõtteviisiga. Võrreldi taaskord suurfirmade jaoks töötamist ja väiksemas startup ettevõttes töötamist, kus väikeses meeskonnas võib väga produktiivselt teha mitmeid projekte ning ülesannetega kiiremini hakkama saada kui suurfirmades, kus paraku tekib hierarhiline protsess lubade ja heakskiitude saamisel. Andres Septer tõi välja välja turvatunde, mida tekitab kindel palk, püsiv ja stabiilne töökoht, kuid mille negatiivseteks osadeks võib pidada seda, et mitte ühtegi aspekti suures firmas töötades ei saa pidada "oma asjaks".

Andmekaevanduse ja analüütika loengus [8] tuli esile seos usina töö, hea ettevalmistuse ja intuitsiooni vahel. Erinevaid andmeid kogudes luua äriplaane või arendada firma tegevust. See on väga sarnane oskus kuulamisele, sest tegelik töö informaatikateenuste müügis on klientide kuulamine, tema sooovi peegeldamine korrates tellimust ning sellele vastavalt plaani koostamine ning selle järgi käitumine. Isiklikult olen kokku puutunud IBM programmi SPSS-iga, mis teeb statistilisi analüüse nii finantstasemel, inimeste eelistustel, tekstianalüüs jms. Infoteadus on väga varjatud palgega, me kasutame seda ilmselt kõikjal, kuid tavakasutajad ei süübi selle analüütilisse ja süsteemsesse maailma. Samuti näen ma tulevikku sellel valdkonnal kuna leian ka ise, et väga paljud töökohad võiksid olla lihtustatud või pigem automatiseeritud kuna usun, et inimene oma loomuselt ei pea tulevikus vastu pidevale sotsiaalsele ja analüüsivale ühiskonnakorraldusele. Ma leian, et kõik kolledzis külalislektorina esinenud teevad suure entusiasmiga oma tööd ning samuti tekkis tunne proovida kõiki ameteid korraga.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Tudengil on õigus arvestust ja/või eksamit uuesti sooritada vastavalt IT Kolledži Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2. kohaselt kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Korduseksami kui ka -arvestuse puhul on eelmainitud eeskirja punkti 5.2.8. kohaselt nõutud enda registreerimine õppeosakonnas. Kordussooritusele saab end registreerida ÕIS-i avalehel valikutes Minu Asjad > Õppesooritused > Kordussooritused. Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordussoorituse aja planeerib õppejõud. Punkt 5.2.14. kehtestab, et kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussoorituse maksumus REV ja OF õppivale tudengile on 20€ vastavalt IT Kolledži Teenuste tasumääradele 2015/2016 õppeaastal.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?


Vastavalt IT Kolledžis kinnitatud Õppekorralduse eeskirja punktile No. 6. Õpingute peatamine ja katkestamine on tudengil õigus minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal üheks või rohkemaks semestriks järgnevatel juhtudel: Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks, Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Erandina Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Üliõpilane peab akadeemilist puhkust taotlema avaldusega rektori nimele ja ning see kinnitatakse käskkirjaga. Avaldus tuleb esitada semestri punase joonase päevani. Kui üliõpilane ei ole akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joonse päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane kustutatakse õppijate nimekirjast mitteosalemise tõttu. Vastavalt eelmainitud eeskirjale punktis 6.1.6. on alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.


Õpingukorralduse küsimused

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas x=24 EAPd ja teise semestri lõpuks y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

x = 24 y = 25

Valem:((27-x)*2 + 27-y)*50

Tehe: ((27-24)*2 + 27-25)*50 = 400

Kokku tasuda: 400€


1 EAP hind on määratud IT Kolledži finantsinfo lehel

Viited

Kategooria