User:Talas
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Tauri Alas
Esitamise kuupäev: 03.11.2014
Essee
Esimeses loengus[1] andis Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi ITK) personal ülevaate kooli edukaks läbimiseks vajalikest protseduuridest – kuidas käib deklareerimine; milline on õppekoormus; mis on ainepunkt ja kuidas neid arvestada jne. Alati tasub meeles pidada, et ükskõik milline mäng algab reeglitest. Süntaks peab selge olema, muidu koodi ei kirjuta! Sarnaselt tuleb ülikoolis arvestada teatud reeglitega, mille vastu eksimine võib viia mittesoovitud tulemuseni. Ilma reegliteta meie maailm ei pruugi toimida ootuspäraselt.
Teises loengus[2] oli võimalik saada ülevaade motivatsioonist (ja laiskusest) ja selle olemusest ülikoolis. Viidati tudengite ja õppejõu motivatsioonile kui akadeemilisele petturlusele ja spikerdamisele, mis minu meelest vääriks veelgi enam tähelepanu. Ülikoolis õppiv tudeng peab mõistma, et tegelikult õpitakse iseendale (mitte emale), mistõttu spikerdamine ja maha viksimine peaksid jääma parimal juhul põhikooli tasemele. Öeldakse ikka, et spikreid teha võib, kuid nende kasutamine peaks käima vastavalt iga tudengi südametunnistusele – mõne aja pärast on spikerdatud töö sisu meelest ununenud, kuid selgeks tehtud loogika ei unune sisuliselt kunagi.
Kolmandas loengus[3] oli teemakeskmes robootika ja häkkimine. Häkkimine ei tähenda kräkkimist. Häkkimine tähendab milleski väga heaks olemist, samas kui kräkkimine eeldab millegi lahti murdmist. Kui häkkimise vastu peaks kellelgi suurem huvi olema, siis ITK Robootikaklubi ootab uusi liikmeid, et järgmisel Robotexil mõni kõrge poodiumikoht kotti pista. Karta ei maksa, sest ka algajad tehnikahuvilised on klubisse oodatud! Jätkem meelde, et kuiv teooria meid targaks ei tee, vaja on ka praktikat.
Neljandas loengus[4] rääkis programmeerija ametit pidav Janika Liiv oma tegemistest IT valdkonnas. Kas programmeerimine võiks olla loov kirjutamine? Kui meil on kindlad süntaksireeglid ees, siis ilmselt mitte? Janika ettekandest kumas välja, et programmeerimine ei ole vaid tuim koodi kirjutamine, vaid see on visiooni loomine, millele koodimisega on võimalik reaalne keha ehitada. Visionäärid võivad olla aga kõik: nii mehed kui naised. Lihtsa ümbermõtestamise tulemusena on võimalik jõuda stereotüüpidest välja ja pakkuda elamusi kõigile. Maailm liigub üha enam suunda, kus sugude vahelised erinevused hägustuvad ning mees ja naine võtavad üksteist võrdsemana. Kuigi inimeste füsioloogilised erinevused seavad klassikalises mõttes piiranguid ette, siis tüüpilised mehe- ja naise tööd on üha vähem sooliselt kategoriseeritavad. Janika pakkus vaatenurka, mida mees oma tavapärase mätta otsast tähele võib-olla ei paneks.
Viiendas loengus[5] andis oma karjäärist ülevaate hetkel Skypes töötav Carolyn Fischer. Carolyn tõi välja, et koolis ja tööl võrdselt käia on raske, mille osas saab nõustuda. Olles praeguseks pelgalt kaks kuud kaugõppes õppinud, siis juba praegu on maht märkimisväärne ning vaid hea tahtejõu korral on võimalik edasi liikuda.
Kuuendas loengus[6] tuli vaatluse alla testimine ja tarkvara kvaliteet. Kristjan Karmo loengut kuulates jäin ühes suures fundamentaalses küsimuses mõtlema: testija kui läbikukkunud programmeerija. Mina olen testija ametit tihtipeale võrrelnud autokooli sõiduõpetaja ametiga. Programmeerija (ehk autojuht) on valmis kirjutanud mingisuguse programmilõigu ning saadab selle kliendile (autoga tänavale). Kui koodis on vead sees ja selles tekib majanduslik kahju, siis ei erine antud situatsioon kuigivõrd olukorrast, kus sõiduvigasid teinud autojuht avarii tekitab. Küsimus on selles, kas meie tarkvara on majanduslikus mastaabis olulise tähtsusega. Nii nagu autoga võib vaid põllul sõita, on olemas koodijuppe, mis võib kohe anda lõppkasutaja kätte kartmata majandusliku kahju teket. Kui aga viime võrdluse F1 võidusõidu peale, siis seal on eelnev õpetamine-kontroll äärmiselt olulisel kohal (nagu NASA projektid, mis maa pealt välja viiakse). Seega on raske mõista miks tahetakse üheülbalised öelda, et testimine on lihtne või mõttetu ja sobilik vaid algajale (või läbikukkunud) programmeerijale.
Seitsmendas loengus[7] kuulsime mõtteid IT tööturu kohta Andres Septerilt. Kuigi väliselt võib jääda mulje, et IT on külm ja pigem vähesotsiaalne sektor, siis tegelikult asjad päris nii ei ole. Kõik need töökuulutused, mida pakkumisel näha võime, on enamasti järele jäänud kõige nõrgemad pakkumised. Usaldusväärset partnerit infotehnoloogia alale ei otsita tänavalt, vaid omakeskist. Seda loomulikult juhul kui töötajat otsib pigem väikeettevõte, kelle tööjõuvajadus ei ole ülemäära suur. Kui meeskond on komplekteeritud, siis tasub enese ümber vaadata kuhu jõudnud oled - kas mõnda suurde ettevõttesse, riigifirmasse või väikeettevõttesse. Iga ettevõtte profiil, töötaja panus ja edukus on erinevad. Meeles tasub pidada, et ettevõtjad taotlevad kasumit ehk tasuta lõunaid ei ole olemas. Andres suutis ühte pilti kokku panna väga mitmetahulise IT maailma, mille iga tahk on reaalselt väga erinev.
Kaheksandas loengus[8] rääkis Elar Lang kahest teemast: suhtumisest õppetöösse ning veebirakenduste turvalisusest. Kui eelmised loengud mängisid oma koha ilusti välja , ent millegi liiga hiilgavaga silma ei paistnud (v.a. seitsmes loeng, mis oli üsnagi kõrge kvaliteediga), siis karmikäelise mulje jätnud kaheksas loeng oli vaieldamatult parim loeng. Esimest korda kogu loengusarja vältel tegin märkmeid, sest kvaliteetset infot tuli palju peale. Loengu esimene osa kattis mõnes mõttes loengusarja teise loengu temaatikat, mistõttu oli huvitav paralleelset kahte käsitlust kuulata. Olen oma senises elus tähele pannud, et kui keegi mingi asja konkreetselt välja ütleb või sunnib meid seda üles kirjutama, siis hoomame asja sisu lõppkokkuvõttes märkimisväärselt paremini. Näiteks tõi Elar välja mõtte, et suures pildis loob kooliharidus just kui ühtlustatud taseme, et inimesed suudaksid mingisugustest asjadest sarnaselt aru saada ja probleemivabalt suhelda. IT maailmas olgu selleks kas või programmeerimine ja koodi ühesem mõistmine. Samuti märkisin üles teadmise, et kool annab kõigest põgusa ülevaate või teeb sissejuhatuse ning huvi ja motivatsioon peab tulema iseendalt. Tähtis on paika saada suhtumine ning kui suhtumisega on kõik korras, siis on ajaplaneerimine ja õppeprotsessi mõistmine märkimisväärselt paremad. Loengu teises pooles läks teema spetsiifilisemaks ning fookus liikus turvalisusküsimustele. Teemaks tuli ka kuulsuste intiimpiltide hõivamise juhtum, mis veebiturvalisust tänases päevast ilmselt kõige paremini illustreerib. Hakkasin mõtlema, et kas nimetatud piltide vargus siis ka tegelikult oli vargus. Iga loogiliselt mõtlev inimene peaks taipama, et igasugune jäädvustus (pilt, foto, heli jne) võib saada avalikuks kas siis läbi teadlikult või teadmatult iseenda käe läbi või kellegi kõrvalise kaasabil. Ebamugavate olukordade vältimiseks tasub telefon teinekord lihtsalt kapi peale vedelema jätta ning pilte mitte klõpsutada. Siinkohal oleks pakkuda üks alternatiivne link veebist, kus üks vargapoiss ajas võõrale varale näpud taha ning sai nutitelefoni omanikuks. Kahjuks ei olnud ta teadlik, et iga pilt, mis telefoniga tehakse, laetakse automaatselt veebi üles, kust varasem omanik neid näeb. Olgu öeldud, et selles teemas on reaalset kannatajat raske välja selekteerida: kas telefoni endine omanik, kes jäi telefonist ilma või telefoni uus omanik, kelle identiteet vargana on igavesti veebis üleval?[9] Enne viimase loengu kokkuvõtmist tulen korra tagasi paroolide teema juurde. Väga meeldis Elari mõte, et üheülbaliselt ei tohiks inimesi lahterdada: kasutaja saab olla vähekogenud, mitte loll. Hea näide oli põllumeeste näide, kus IT inimesel on lihtne öelda, et põllumees on arvutivärgis saamatu. Põllumees paneb ühe parooli kõikidesse veebirakendustesse seetõttu, et teda ei ole instrueeritud unikaalseid ja raskesti lahtimurtavaid paroole seadma. Samamoodi võiks küsida, et kas IT inimene on saamatu ja loll kui ta ei oska põllumajanduses millegiga hakkama saada?
ITK on suurepärane näide ühtehoidvast kogukondlikust inimgrupist, kus väikeseid detaile peetakse oluliseks. Tihtipeale soovitatakse inimesel kastist välja mõelda – pidavat siis maailmatarkus paremini selgeks saama ja kõike ümbritsevat uue, värskema pilguga nägema. ITK õpingukorraldus on üks nendest ainetest, mis tõepoolest loob tudengitele lisaväärtust, tehes võimalikuks erialasse rohkem sisse näha läbi külalisesinejate kogemuse. Endise logistikatudengina meenub mulle mu toonase esimese kursuse aeg, kus sõbrad-tuttavad pärisid, et mida ma siis õigupärast õpin? Logistikat! Aga mis see logistika on? Ega ma ise ka päris hästi ei osanud vastata – keegi ei olnud mulle seda selgitanud. Selline viga on ITK's varakult parandatud.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Kordusarvestuse tegemise õigus kehtib aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) ülejärgmise semestri punase joone päevani[10]. Järelarvestuse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud koostöös õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[11]. Järelarvestusele saamiseks tuleb tudengil oma soovist ÕISi kaudu teada anda, registreerides[12] sobivale järelarvestuse ajale. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on järelarvestuste sooritamine tasuta. Omafinantseeritaval (OF) õppekohal on järelarvestuse sooritamise tasu 2014/2015 õppeaastal 20€[13].
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamist (VÕTA) taotlev isik peab esitama vormikohase ja vastavasisulise taotluse vähemalt 10 (kümme) päeva enne punase joone päeva õppeinfosüsteemis (ÕIS) koos vajalike lisadega[14]. Eelnevale lisaks on vaja esitada seniste kogemuste ja õpitu kohta analüüs, mis peab vastama nõutud tingimustele[15]. Käesoleva õppeaasta sügissemestri VÕTA taotlemise tähtajad olid päeva- ja õhtuõppes 25. august 2014 ning kaugõppes 19. september 2014. Kevadsemestri VÕTA taotlemise tähtaegadeks on päeva- ja õhtuõppes 26. jaanuar 2015 ning kaugõppes 6. veebruar 2015[16]. Kõrgharidusreformist tulenevalt 2013/2014 õa-st alates VÕTA kaudu saadud ainepunkte ei arvestata semestri õppekava täitmisel, kuid arvestatakse aasta õppekoormuses[17].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
X = 6, Y = 7
Vastus
Esimene semester = 25 EAP; Teine semester = 26 EAP;
IT Kolledžis tuleb õppekava täies mahus täitmiseks kumulatiivselt koguda 27 EAP semestris[18]. Puudujääva osa kohta on IT Kolledžil õigus esitada arve vastavalt ainepunkti tasule, milleks 2014/2015 õppeaastal on 50€ ühe EAP eest[19]. Esimese semestri lõpuks jääb puudu 27 - 25 = 2 EAPd ning teise semestri lõpuks on puudu jääv osa 2 * 27 - (25 + 26) = 3 EAPd. Seega on esitatava arve suurus 50€ * 3EAP = 150€.
Viited
- ↑ Õppekorraldus ja sisekordVau, I., Ernits, M., Varendi, M.; (27.08.2014 salvestus)
- ↑ Õppimine ja motivatsioonErnits, M. (04.09.2014 salvestus)
- ↑ Robootika ja häkkimineErnits, M. (11.09.2014 salvestus)
- ↑ Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnastLiiv, J. (18.09.2014 salvestus)
- ↑ IT süsteemide administraatorilt esmakursulaseleFischer, C. (25.09.2014 salvestus)
- ↑ Testimine ja tarkvara kvaliteetKarmo, K. (02.10.2014 salvestus)
- ↑ IT tööturustSepter, A. (09.10.2014 salvestus)
- ↑ Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusLang, E. (16.10.2014 salvestus)
- ↑ life of a stranger who stole my phone
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4(seisuga 28.10.2014)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4(seisuga 28.10.2014)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1 (seisuga 28.10.2014)
- ↑ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal, punkt 5 (seisuga 28.10.2014)
- ↑ VÕTA kord, punkt 2.1 (seisuga 28.10.2014)
- ↑ VÕTA kord, punkt 2.4 (seisuga 28.10.2014)
- ↑ VÕTA taotlemine (seisuga 28.10.2014)
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK), peatükk 6 (seisuga 28.10.2014)
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2.1 (seisuga 28.10.2014)
- ↑ Finantsinfo (seisuga 28.10.2014)
