User:Tapollu

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Taaniel Põllu

Esitamise kuupäev: ...

Essee

Õppeaine eemärgiks on avardada tudengi maailmapilti IKT valdkonnast ning varustada teda teadmiste ja oskustega, mis aitavad IT Kolledžis paremini hakkama saada. Aine korralduslik pool kujutas endast kohtumisi IKT valdkonna spetsialistidega, kellest valdav enamik oli ka IT Kolledži lõpetanud. Leian, et antud aine omab minu jaoks olulist tähtsust, sest loengutest sain infot, mida tean arvesse võtta IT sektoris edukaks tegutsemiseks. Meeldiv on veel tõdeda, et kõnelejad olid oma olemuselt lihtsad ja vabad ning seetõttu oli ka hea loenguid jälgida. Alljärgnevalt kirjeldangi oma nägemust toimunud loengutest.

Õppeaasta esimene loeng toimus 27. augustil. Loengu viisid läbi aine eest vastustav IT Kolledži õppejõud Margus Ernits ning IT Kolledži personaliosakonna töötajad Inga Vau, Juri Tretjakov ja Merle Varendi. Kõnelejad tutvustasid tudengitele nende õigusi ja kohustusi seoses õppetööga ning toodi välja ka huvitavaid võimalusi aja sisustamiseks õppetöö väliselt. Rääkides nüüd õiguste ja kohustuste koha pealt, siis olin enamasti sellel teemal kursis, kuid kasu sain sellest siiski, sest nii mõndagi oli kahe silma vahele jäänud. Tulles nüüd õppetöövälise tegevuse juurde, siis isiklikult olin huvitatud loengus mainitud Robootikaklubist ning selle pakutud võimalusest omandada praktilisi oskusi elektroonikast ja programmeerimisest õppetööle lisaks. Siiski suhtusin õppetöövälisesse tegevusse ettevaatlikusega, sest ei kujutanud veel täpselt ette kuivõrd palju aega hakkavad õpingud nõudma ja seega otsustasin esimesel aastal mitte tegeleda klubilise tegevusega.

Teise loengu läbiviijaks oli Margus Ernits ning lõpus tuli meile rääkima ka TTÜ tudeng Märt Lepik. Tunni põhiline teema oli õppimine ja motivatsioon. Isiklikult sain antud loengust palju julgustust ning seda eeskätt õpingute kvaliteedi suhtes. Olen samal meelel, et kui midagi teha , siis teha südamega ja põhjalikult. Toetan samuti põhimõtet, et ei ole hea lasta teistel enda eest asju ära teha, sest sellise suhtumisega ei jõua sihile. Lõpetuseks tulen siis teise esineja juurde. Viimaks tutvustas Märt meile TTÜ tarkvaraarenduse klubi – Lapikud. Nagu klubi nimigi ütleb, seisneb nende tegevus peamiselt programmeerimises. Oli ka üks huvitav tähelepanek ning seda nimelt selles mõttes, et antud klubi tegeleb ka raudvaralise poolega. Raudvaralise poole pealt mõeldi siis eelkõige arvutite parandamist. Iseenesest tundus olevat asjalik klubi, kuid nagu varem mainisin, siis ei söendanud ma end klubide tegemistega esimesel aastal veel siduda.

Kolmanda loengu esitlejaks oli taaskord Margus Ernits. Tunni põhiline teema oli robootika ja häkkimine. Kõige meeldejäävam osa oli minu meelest see, kus mainiti huvitavaid projekte koostöös IT Kolledži ja Kunstiakadeemiaga. Kõige enam meeldis mulle neist projekt nimega Trumm ja kass. Projekt oli suunatud eelkõige vaegkuuljatele ja Idee sai alguse kassidest. Nimelt on täheldatud, et vaegkuuljatele meeldib tajuda kassi nurrumist. Seepeale otsustati luua seade, mis võimaldaks vaegkuuljatel muusikat tajuda. Valminud seade kujutab endast basskõlarit silindrilises korpuses, mis on karune ja meenutab kassi...

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Eksamit saab järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu (vt. ÕKE p. 5.3.6).

Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?

Järeleksami suhtes tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga (vt. ÕKE p. 5.3.6).

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Järeleksamile registreerimine toimub ÕISis (vt. ÕKE p. 5.2.8).

Mis on tähtajad?

Järeleksami tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga (vt. ÕKE p. 5.3.6).

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Riigifinantseeritaval (RF) õppekohal on järelseksamil osalemine tasuta (vt. KKK p. 9).

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Järeleksam maksab tasulisel (OF) õppekohal 20 € (vt. Õppeteenused p. 5).

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitan hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen (vt. ÕKE p. 7.2.1).

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Tegemata jäänud valikaine tuleb sooritada juhul, kui valikainete ettenähtud maht ei ole täidetud (vt. ÕKE p. 1.3.6).

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Arvestama pean sellega, et mul tuleb tasuda kõikide üle mahu deklareeritud ainepunktide eest (vt. KKK p.2). Juhul, kui lõpetan õpingud nominaalajaga on mul õigus taotleda üle mahu deklareeritud kahe ainepunkti tasu tagastamist (vt. ÕKE p. 3.1.8).

Ülesanne 1

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 38 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (vt Kõrgharidusreform KKK p.2 & p.3).

27 - 19 = 8 EAP

2 * 27 - 38 = 16 EAP

(8 + 16) * 50 = 1200 €

Esitatav arve on 1200 €.