User:Tbusch

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tauri Busch

Rühm: 14

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

Eriala tutvustuse tunnid on olnud väga huvitavad ja informatiivsed. Eelkõige tegi need loengud huvitavaks see, et rääkimas käisid inimesed, kes tegelevad nende erialadega ja teavad, mis praegusel ajal selles valdkonnas toimub.

Esimeses tutvustavas loengus räägiti meile erinevatest süsteemidest, kus me saame oma õppematerjalidele ligi, näha igasugust infot. Räägiti ka kandideerimisest välismaale õppima minemise võimalustest, stipendiumitest ja kes neid jagavad. Räägiti ka erinevatest õppevälistest tegevustest, klubidest.

Suuremas osas keskenduti siiski meie õppekorraldusele, mida ja mis ajaks midagi ära teha tuleb, näiteks punasejoone tähtpäev ja EAP’de hulk, mis on vajalik.


Teise loenguna tuli meile rääkima Margus Ernits. Ta rääkis meile suht tõsiselt õppimis probleemidest. Eriti tugevalt tõi ta välja “Akadeemilise pettumuse” punkti, kus keegi üritab pingutada, samas keegi teine, kes ei pinguta üldse, saab paremaid tulemusi, kus järgneb sellele inimesele pettumus ja tahab ka lihtsamat vastupanu teed minna. Ka sellest, et kuidas suhtuda õppimisse, et kas võtta neid aineid sedasi, et sellel ei ole tulevikus mingit mõtet, või hoopis leida nendele ainetele ka praktiline väärtus.

Väga soovitati meil õppida koos. Kui on mingeid asju, millest aru ei saa, siis selleks teistelt abi küsida või ise abi pakkuda, kui näha, et keegi vajab abi. Soovitati osaleda ka intensiivõppe nädalal, kui see peaks tulema.

Tutvustati meile ka roboti klubi, kus ma ka ise sabast kinni võtsin ja ka osa võtsin sealt, mis oli väga põnev kogemus.


Kolmandas loengus käis rääkimas Linnar Viik, kes rääkis meile innovatsioonist, mis see on ja kuidas see välja näeb. Eriti huvitavaks tegi selle loengu see, et seal pandi mõtlema asjade üle, mis tunduvad meile nii igapäevased, kuid ometi kui mõelda mõned aastat tagasi, siis on need päris uued ja uudsed lahendused. Mis mulle selle loengu juures meeldis, oli see, et julgustati asju proovima ja ka läbi kukkuma, kuna läbi kukkumine on see, mis arendab ja mis paneb mõtlema.

Tehti selgeks ka innovatsiooni mõiste, et see ei ole alati ainult midagi uudset maailma jaoks, vaid ka innovatsioon võib olla miskit uut mingi grupi inimeste jaoks, see kuidas nad midagi realiseerivad ja mida see nende jaoks tähendab.

Kuidas planeerida mingi uue toote turule toomist, kuidas ja millal seda reklaamida, mulle väga meeldis, et see asi välja toodi, sest ise ei tuleks väga selle peale, et kaua oma tooteid turul hoida. Kuidas pöörduda investorite poole, et mõistlik on reklaamida oma tooteid, kui sa suudad selle umbes 3 kuu pärast juba turule tuua, on ka tõenäolisem endale investorit leida.

Kuigi loengu lõpu poole hakkas muutuma loeng natukene üksluiseks, kuna kogu see teema keerles innovatsiooni ümber, kuid tekkis liiga palju sellist tühja juttu.


Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel meile küber kuritegevusest. Kuigi see loeng oli oluline ja vägagi tõsine, kuid esitlus jäi suht nõrgaks. Randel küll teadis sellest, millest ta räägib, kuid kippus teatud asjadega väga keerutama ja jätis osad mõtted lihtsalt katki, näiteks Facebooki teema, kus ta rääkis seda, et iga nädal tapab üks teismeline aga miks, seal jäi ta lihtsalt jutuga katki. Teema on küll huvitav, kuid selles loengus ma paraku väga palju uut teada ei saanud, Randel küll rääkis palju aga kõigest pinnapealselt. Igasuguste serverite turvalisus, kahtlased programmid, kõik oli mulle juba tuttav teema ja mingit uut teemat mulle ka ei tulnud. Samas oli uudiseid loengu lõppu poole, millest ma väga teadlik ei olnud ja oli päris huvitav teada.


Viiendas loengus rääkis Andres Käver meile elufilosoofiast ja IT’st Eestis. Loeng oli huvitav ja tõsine. Andres rääkis meile palju seda, et kuidas koolis hakkama saada ja sealt tulenevalt ka elus edaspidi hakkama saada. Rääkis, et miks on need ained (makro- ja mikroökonoomika) olulised ja kuidas nendest aru saada. Millega tulevikus arvestada ja kuidas alustada praegu selleks ettevalmistamisega, mitte kuhjata asju lõppu, vaid teha asjad õigeaegselt ära. Ka see, et kas müüa oma tooteid odavalt ja arvestada nende probleemidega, mis sealt võivad tulla või siis eelistada kallimat turgu, kus igasugu kaebusi tuleneb vähem, on see, millele Käver mõtlema pani.


Kuuendas loengus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Mõiste monitooring ei olnud minu jaoks midagi uudset, olen käinud Eleringis ja näinud, kuidas sealne monitooring välja nägi, mis nägi päris huvitav välja ja sai ka kohapeal näha, kui miskit toimus. Kuid loengu kohapealt oli see loeng suhteliselt veniv ja ei olnud väga põnev kuulata. Esitajad ei olnud ka ise väga motiveeritud sellel teemal rääkima.

Kuid rääkides sellest, mis ma huvitavat teada sain, oli see, et kui oma server või teenus püsti panna mingil monitoorimis programmil, siis ei ole seda enam nii lihtne muuta ja sealt tulenevalt ka tulevikuks endale märge kirja. Teema oli küll huvitav, kuid selline teema oleks vajanud rohkem reaalseid näited või kuidas miski täpsemalt töötab. Sest teoreetiline tasand sellel teemal jäi mingil määral arusaamatuks ja ka pealiskaudseks.


Seitsmes loeng rääkis meile seda, et kuidas saada superstaariks, kus käisid rääkimas Ats Albre ja Helen Piirsalu. Teema pealkiri on huvitav aga see ei seondunud väga kuidagi teemaga. Pigem räägiti meile sellest, et kuidas näevad välja tarkvara arendus projektid, mis on Nortal, kuidas saada heaks tarkvara arendajaks. Reklaamiti meile ka Suveülikooli Nortali kaudu, mis ei tundunud just olevat väga meie tasemele veel mõeldud, kuid samas ei öeldud meile ka ei. Mis mulle ei meeldinud selle loengu juures oli see, et Helen istus koguaeg maas ja näppis juhet, mis tekitas särinat keset loengut. Lisaks sellele oli ka tegemist rohkem lihtsalt Nortali reklaamiga ja ei saanud väga palju targemaks just oma eriala suhtes.

Kuid heast küljest toodi välja see, et kui oluline on suhtlus oskus ja et just need inimesed, kes oskavad suhelda on rohkem teretulnud, kui lihtsalt need, kes oskavad koodi kirjutada.


Kaheksas loeng oli mu lemmik loeng, kus käis rääkimas Merle Liisu Lindma ja rääkis sellest, et kuidas olla õnnelik. Kuigi see ei olnud seotud otseselt meie erialaga, kuid see oli see, mis teeb ka meie eriala heaks erialaks. Kuigi ma olen ka ise avastanud need asjad enda jaoks, millest Merle meile rääkis, oli seda väga mõnus jälle kuulata.

Lemmik väljenduseks jäi mulle sellest loengust 10 10 10 reegel, ehk need otsused, mis me teeme praegu, et kuidas need mõjutavad sind 10 päeva, 10 kuu, 10 aasta pärast. Mis on inimese motivatsioon, milleks midagi teha. Kas sa tahad teha seda, mida sa teed või siis teed lihtsalt sellepärast, et sa pead. Kui millestki aru ei saa, tuleb seda välja öelda, mitte proovida sellega kaasa minna siis, kui millestki uuest aru ei saa. Ka unistused ei tule koheselt, see mida ühiskond sinust ootab, ei tohiks olla sinu jaoks oluline, vaid see, mis sa ise õigeks pead. Tähtsaks toodi ka meeskonna töö, et selle puhul on oluline usaldus, see et kõik inimesed töötaksid ja jagaksid oma mõtteid.


Kokkuvõttes olen ma väga rahul nende loengutega, kuna need olid natuke midagi muud, kui lihtsalt tavapärased tunnid ja enamasti sai ka nendes päris kasulike asju teada. Kuulasin neid loenguid huviga, isegi, kui need loengud olid kell 8 hommikul.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus/Vastus A:

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Eksamit saab järgi teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1]

Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Korduseksami aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[2]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga ("Subject"-reale "Kordussooritusele registreerumine" + märge "High Importance") digitaalselt allkirjastatud avalduse. Tasulisel kohal olles on oluline lisada ka maksekorraldus. [3]

Mis on tähtajad? Eksamit saab järgi teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[4] Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev. [5]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? RE tudengile on kordussooritused tasuta. [6]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? Tasulisel õppekohal olles on kordussoorituse tasu 13€. [7]


Küsimus/Vastus 1:

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Tuleb esitada taotlus IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus, mis tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. [8]

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Kõik deklareeritud valikained tuleb ka sooritada. [9]

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? Kui on deklareeritud valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (180 EAP), siis esitatakse vastavalt sellele õppemaksu arve. [10]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAP’d ja teise semestri lõpuks Y EAP’d? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 27

Y = 19

Arvestades, et ma olen REV õppekohal, siis ainepunkti hind on 50 €/EAP, 27 EAP on minimaalne summa, alla selle tuleb maksta ainevõlga. [11]

EAP võlg = (27 – 27) + (27 – 19) = 0 + 8 = 8

Trahv = 8 * 50€ = 400€

Vastus: Ainevõlga tuleb tasuda 8 EAP eest summas 400€

Viited

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.3.6)

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.3.6)

[3] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine (Kuidas pääseda kordussooritusele?)

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.3.6)

[5] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine (Kuidas pääseda kordussooritusele?)

[6] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine (Kuidas pääseda kordussooritusele?)

[7] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine (Kuidas pääseda kordussooritusele?)

[8] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/#Akad%20liikumine (punkt 5.2.1.)

[9] Ei leidnud konkreetset viidet, kuid sellest räägiti 1. loengus.

[10] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine (Mida deklareerimisel arvestada?)

[11] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/