Erialatutvustuse aine arvestustöö

Essee

Silmaring, visioon, eneseteostus, motivatsioon, aeg , töö - on märksõnad, mis viitavad õppingukorralduse ja erialatutvustuse ainele. Järgnevalt toon välja loengute lühikokkuvõtted.

Esimeses loengus esinsesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Tutvustati õppekorraldust ja kooli sisekorda . Räägiti õppeinfosüsteemist (ÕIS), e-õppe keskkonnast moodle ja õppekorralduse eeskirja olulisusest ja ainepunktidest. Tutvustati koolis tegutsevaid klubisid. Sain põhjaliku ülevaate, mida minult oodatakse ja millised on võimalused eneseteostuseks. Tudeng peab teadma, kuidas käib koolis asjaajamine, peab tundma oma kohustusi ja õigusi. Õppekorralduse ja sisekorra loeng seletas need kohustused ja õigused väga kenasti ja arusaadavalt lahti.[1]

Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Tutvustati põhjalikumalt õppetööd, tudengi eetikakoodeksit. Räägiti motivatsiooni puudumise põhjustest ja tagajärgedest, akadeemilisest petturlusest ja mis on spikerdamine. Tähtsal kohal on õppejõu ja tundegi vastastikune mõistmine ja arusaam õpeetööst, et motivatsioon ei langeks, tänu millele minnakse kergema vastupanu teed ja hakatakse spikerdama, mis omakorda viib diplomi väärtuse langemiseni . Kaugõppurina on hetkel suhteliselt keeruline minul, kui pere- ja tööinimesel leida aega ja tahtmist nende kohustuste täitmiseks. Kuid asja võti, nagu õppimise ja motivatsiooni loengust kõrva taha jäi, tundub olevat oma aja oskuslikus planeerimises, aine olulisuse arusaamises ja õppeprotsessi mänguliseks muutmises.[2]

Kolmandas loengus kõneles Linnar Viik innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Räägiti erinevatest innovatsioonilistest ideedest, nende rakendamise staadiumitest ja põrumisest, kui innovatsiooni loomulikust osast. Rõhutati meeskonnatöö tähtsust ja seda, et eksimine on inimlik. Innovatsiooni juhtimiseks ei piisa käsust kui puudub loovus ja iseseisev mõtlemis võime. Innovatsioon võib-olla vana toote/teenuse paremaks muutmine või täiesti uue loomine, rakendades mingit täiest uut ideed ja võttes selle kasutusele. Linnar Viigi innovatsiooni definitsioonist võin järeldada ka seda, et minu õppima asumine IT Kolledžisse oli innovatsioon.[3]

Neljandas loengus tutvustas Tarmo Randel IT maailma varju poolt ja väga aktiivset võitlust küberkuritegevuse vastu. Tutvustati erinevaid petuskeeme, viiruseid, ründe tüüpe ja nende toimimise protsesse. Sealjuures tähtsal kohal oli turvalisuse tagamine ja Tarmo Randel tõi põhjalike näiteid ja fakte elust enesest. (Info)Tehnoloogia arenedes areneb ka inimeste loovus, erinevate pettuste korraldamiseks on mõeldud välja mitmeid täiuslikke ärimudeleid. Pakutakse erinevaid teenuseid alates krediitkaardi andmete, erinevate viiruste ja rünnete müümisest lõpetades teatud skeemide organiseerimiste nõustamistega.[4]

Viiendas loengus esines Andres Käver, teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loeng andis suhteliselt hea ülevaate kaugõppest, IT ärilistest aspektidest kui ka elust ja eetikast. Rõhutati mitte erialaste ainete tähtsust ja miks neid on vaja, näiteks majandus. Kutsuti aktiivselt tudengisündroomiga võitlema ja õppima oma aega planeerima, kuna Andres Käver on ise IT Kolledži vilistlane, kes õppis ka kaugõppes, siis sain selles loengus palju kasulikku informatsiooni, kuidas „asjad käivad“. Huvitav oli kuulata Andres Käveri ärifilosoofiat, ärikorraldust ja suhtlemispsühholoogiat.[5]

Kuuendas loengus „Skype NOC Monitoring“ tutvustasid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov põhjalikut skype seirekeskuse tööd ja seal kasutatavatest süsteemidest. Selgelt tuli välja tõsiasi, et just nende inimeste tööst sõltub lõppkasutajale probleemivaba teenuse pakkumine. Väga raske oli loengut kuulata, veerandik loengust tundus nagu hiina keel. Selgelt oli näha, et igapäevaselt suurema auditooriumi ees esinemisi ei toimu, kuid hoolimata sellest saadi suurepäraselt hakkama ja loengu sisu enam-vähem arusaadavaks teha.[6]

Seitsmendas loengus kõnelesid Ats Albre ja Helen Piirsalu „Kuidas saada superstaariks“. Tutvustati ettevõtet Nortal ja räägiti põhjalikumalt nende suveülikooli projektist. Suure luubi all oli just tarkvaraarendus, selle etapid ja vajalik tööjõud (aredajad, testijad, analüütikud jne). Räägiti ettevõtete ootustest potensiaalsetele töötajatele ja kuidas ennast võimalikule tulevasele tööandjale „müüa“. Tutvustati erinevaid võimalusi enesetäienduseks(opensource), rõhutati tiimitööd ja elukestva õppe tähtsust. IT on väga laiahaardeline ala, sellest ei ole võimalik kõike teada ja kõike osata, pigem tuleks süveneda ennast huvitavale harule ja saavutada selles parimad võimalikud oskused.[7]

Kaheksanda loengu „Life is an Attitude“ viis läbi Microsofti personali osakonna töötaja Merle Liisu Lindma. Loeng pani sügavalt mõtlema oma eksistentsi üle. Merle Liisu Lindma rääkis poitiivsest mõtlemisest, enese häälestamisest, enesetoetusest ja teostusest. Väga tervitatav on ütlus, et elu ei ole ainult raske töö ja materjaalsete väärtuste tagaajamine, vaid elus on ka magamine ja elamine tähtsad. . "Õiget" hetke võibki ootama jääda vaja on tegutseda nüüd ja kohe. Tutvustas erinevaid mänge nt 5 miksi, mis esmapilgul tundus küllaltki tobe, kuid mõningase katsetamise käigus ja enesele üllatuslikke vastuseid saades, sai tunda selle mängu positiivset mõju. Loeng andis vägagi positiivse laengu teadmisi ja näpunäiteid motivatsiooni tõstmiseks ning kuidas tunda rõõmu asjadest, mis meid ümbritsevad.[8]

Ääretult huvitav kooslus nii IT, kui ka elu ja ärimaastikul toimuvast ühte ainesse kombineeritult, andis põhjaliku ülevaate erinevatest aspektidest, võimalikest ettetulevatest probleemidest ja nende lahendustest. Kõiki loenguid läbivaks ühisjooneks tooksin välja jutustajate professionaalsuse ja huvitavate, elust enesest faktide ja näidete välja toomist.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha Kuidas toimub järeleksamile registreerimine Mis on tähtajad Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal

Vastus

5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. 5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.3.6 Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. 5.3.6 Negatiivse tulemuse saamisel on õppuril võimalik sooritada korduseksam kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Riigifinantseeritaval õppekohal on korduseksami sooritamine tasuta. 5.2.7.Korduseksamid ja -arvestused on REVtasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Maksumus 20 € [9]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel

Vastus

3.2.1 Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks 3.1.1 Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. 6.1.3.4.Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. 7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. 5.3.11. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. 5.3.11. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X=21 Y=22 1 EAP maksab 50€[10] Esimesel semestril 300€ teisel semestril 250€ kokku 550€