User:Thanson
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Tiit Hanson
30.10.12
Essee
Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus täitis minu jaoks hästi oma ülesannet, kuigi ma ootasin sellest ainest natuke midagi muud. Põhiliselt just erialatutvustuse koha pealt. Oleks oodanud rohkem infot valitud õppekava kohta ja süübimist eriala spetsiifikasse. Veel oleks mulle meeldinud, kui õpingukorralduse poole pealt oleks veel vähemalt üks loeng olnud just lõpu poole, et oleks olnud võimalik veel lahata küsimusi ja lahendada muresid, mis selleks ajaks tekkida võinuks. Esimene loeng, „Õppekorraldus ja sisekord“ , esinejateks: Inga Vau, Indrek Rokk, Marko Puusaar, käsitles teemasid, mis on olulised just esmakursuslasele ja vastasid küsimustele kuidas aineid deklareerida, ainete jagunemisest, kuidas pääseda ligi õppematerjalidele, mis on ÕIS ja Moodle. Lisaks räägiti erinevatest huviringidest, õpperuumide jagunemisest, õpilasesindusest ja muud tähtsat, mis puudutab õpinguid. Kui esimene loeng võttis kokku kõik õpingukorraldust puudutava, siis ülejäänud seitse loengut täitsid erialatutvustuse rolli. Esinejad olid meeldivad ja teemad huvitavad, aga nagu ma juba eelpool mainisin, ootasin ma erialatutvustuse poolest selles aines midagi muud. Aga sellegipoolest oli sellest väga palju abi loomaks pilti valitud eriala kohta, ning kes suudaks seda paremini, kui professionaalid, kellel on aastatepikkune kogemus omal alal. Teine loeng: „Helpdesk“, Peeter Uustal’i ja Peeter Raielo esitluses kirjeldas tööd Skype-i kõnekeskuses ja andis minu meelest hea ülevaate Skype-st kui ettevõttest ja tööandjast üldiselt. Mõlemad esinejad on Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlased ja töötavad mõlemad Skype-s. Kui üks töötab rohkem suunaga välja, ehk aitab kliente, siis teine lahendab muresid asutusesiseselt. Mõlemad paistsid olevat väga rahul ja nautivat oma tööd, mis võib tunduda sellise töö puhul mõistetamatu, aga heas seltskonnas ja meeldivas töökeskkonnas, mida Skype kindlasti on, pole midagi võimatut. Kolmas loeng kandis nime „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast.“ Lektor Janika Liiv andis selles väga hea ülevaate omast vaatevinklist naisprogrammeerijana IT-maailmast ja selles valitsevatest stereotüüpidest ning püüdis oma esitluses tähelepanu pöörata kuulajate teadlikkuse tõstmisele selles vallas. Oma loengus tutvustas ta veel põgusalt Ruby programmeerimiskeelt ning erinevaid kogukondi, milles ta ühel või teisel määral tegev on. Neljas loeng: „IT tööturg“, Andres Septeri esitluses vastas tõenäoliselt suurele osale küsimustele, mis võib tekkida paljudel IT Kolledži üliõpilastel, kellel töökogemus IT vallast puudub ning kes veel võib olla ei tea isegi, mida täpselt oodata, kuhu edasi õppima minna või millist arengusuunda või ametit valida. Martin Paljak andis oma loengus: „Karma“ väga hea ülevaate freelanceri elust. Selleks, et end vabakutselisena ära elatada, lähtub palju inimese nii öelda karmast. Erinevalt sellest, kui inimene töötab kuskil firmas lepingu alusel ja esindab eelkõige oma firmat, siis freelancerina esindab inimene iseend. Vastavalt sellele, kui hästi töö tehtud saab ja kui hea maine freelancer suudab endale kujundada, on tal ka tööd. Freelancerina on iga mees oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Kuues loeng oli „ Tere tulemast Ignite'i maailma “ ning esinejad olid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev, tutvustasid Ignite OÜ'd, kui kvaliteetset tarkvara pakkuvat ettevõtet ja seal praktiseeritavat agiilset tarkvaraarendust, mida üritati kuulajatele seletada läbi praktiliste harjutuste ja mängude, kus oli oluline suhtlemine, oskus töötada ühtse meeskonnana ja organiseerumisoskus. Eelviimaseks teemaks oli „Testimine ja tarkvarakvaliteet“ Kristjan Karmo esitluses, kes on olnud projektijuht, arendaja, administraator ja töötab hetkel OÜ ASA Quality Service's testijana. Loengus rääkis ta testimise vajalikkusest, testijaks olemise plussidest ja miinustest ja erinevatest testimise liikidest. Ühtlasi tõi välja ka mõned kõige kallimad väljaminekud, mida oleks saanud ära hoida juba ainult sellega, kui oleks enne millegi töölerakendamist seda piisavalt testitud. Viimases loengus rääkis Siim Vene, Põhja-Eesti Regionaalhaigla IT-tehnilise valdkonna juht, tehnoloogia vajalikkusest meditsiinis nii otseselt ravimise eesmärgil, kui ka asjade lihtsustamiseks paberimajanduse osas. Praegu katsetatakse seal haiglas võimalust anda kõigile arstidele oma tahvelarvutid, mis lihtsustaks väga suurel määral nende tööd. Lisaks oleks veel tänu ühistele andmebaasidele võimalik vahetada ka haiguslugusid eri arstide ja haiglate vahel. Antud loenguid kokku võttes sain ma paljudele küsimustele vastuseid, aga vähemalt sama palju küsimusi võis ka kerkida, milles aga tuleb ise selgusele jõuda. Kas valida tänapäevase majanduse korral generaliseerumine või spetsialiseerumine. Eestis elades ja töötades ei tasu tõenäoliselt liigne spetsialiseerumine ära, kui just pole tegemist tõesti sellise asjaga, mis tõesti meeldib ja on väga kindel töökoht. Vastasel juhul aga tuleks mingil määral minna generaliseerumise teed hoides erinevad arengusuunad enda jaoks avatud, et oleks võimalik liikuda erinevate töökohtade ja miks mitte ka riikide vahel ning kui kuskil, kus on suurem tööturg ja kuhu on plaanis ka pikemaks elama jääda, miks mitte kaaluda ka spetsialiseerumist. Kindel on aga, et liigne spetsialiseerumine Eesti oludes pole eriti kasulik. Tänu sellele aga, et me oleme Euroopa Liidu liikmed, ei piirdu meie tööturg ainult Eestiga. Sellest tulenevalt, kui on plaan minna välismaale tööle, tuleb teha mõned valikud vastavalt sellele, kui kvalifitseeritud inimene on. Tuleb valida kas freelancing või lepinguline töö kuskil firmas. Kui lepinguline töö IT-spetsialistina on kindlam valik ning kahtlemata ka stabiilsem, siis teisest küljest on ta ka palju piiravam, sest inimene on seotud mingi kindla kohaga. Samas kui freelancer peab olema endale ise hea reklaam, et ta ikka tööd saaks, aga kinni ei hoia teda ühe koha peal miski, mistõttu on noorel IT-spetsialistil hea võimalus näha maailma ja reisida.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus 1
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.
Vastus
1. Üliõpilane kohustub õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks 2. Üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” hiljemalt semestri punase joone päevaks. 3. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. 4. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .
Küsimus 2
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.
Küsimus A
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestusele registreerimine käib läbi õppeosakonna. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestuse maksumus on REV kohtadel 14,2 eurot ja RE kohtadel tasuta.
