User:Tkikas

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tambet Kikas
Esitamise kuupäev: 30.10.2012

Essee

Lapsest saadik on mind huvitanud tehnoloogia ja IT. Huvi sai alguse minu esimesest arvutist, mis oli 1992. aasta Canoni sülearvuti, mille peal ma õppisin arvutit kasutama. Aja möödudes ka huvi kasvas ning mind hakkas kummitama mõte IT õppimisest. Gümnaasiumis õppides hakkasin ma uurima võimalusi, kus Eestis saaks IT'd õppida. Muidugi teadsin ma Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist. Loomulikult olin ma kuulnud IT Kolledžist, kuid ma ei teadnud sellest midagi täpsemalt. Õnneks oli mu gümnaasiumis selline tund, kus tutvustati õppimisvõimalusi ja kõrgkoole ning me saime ka erinevaid koole vaatamas käia. Üheks kooliks oli just IT Kolledž. See kool jättis väga tugeva esmamulje. Mitte ainult ei ole siin koolis kõik õppejõud oma ala spetsialistid, vaid ka koolimaja on uus ja moodne, mis tagab parimad õppimisvõimalused. Seetõttu otsustasin ma tulla just siia kooli õppima. Enne sügissemestri algust tutvusin ma kõikide kursustega, mida meile õpetatakse. Silma jäi kursus "Õpingukorraldus ja erialatutvustus", mis paistis huvitav seetõttu, et meile räägitakse oma tulevasest erialast ning kutsutakse esinema inimesi erinevatest IT aladest.

Esimesteks külalisesinejateks olid loengusse kutsutud Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes töötavad Skype Helpdeskis. Koos on neil kahepeale kokku mitukümmend aastat IT kogemust ning nad on samuti lõpetanud IT Kolledži. Nad tutvustasid meile seda, kuidas üks tööpäev Skypes välja näeb ning miks võiks töötada helpdeskis. Samuti näitasid nad, kuidas näeb välja nende Jira töökeskkond. Nimelt on peaaegu igas IT firmas olemas helpdesk, mis aitab kasutajaid kõikvõimalike probleemide ja muredega. Helpdesk on paljudele noortele hüppelauaks, kus siluda oma teadmisi, saada uusi oskusi ja arendada oma suhtlusvõimet. Lisaks on helpdesk heaks sissejuhatuseks süsteemiadministraatoritele ning seal saab testida uusi ja lahedaid vidinaid. Samas on helpdeskis töötamiseks vaja hea suhtlemisoskus, tahe inimesi aidata, tahe õppida ja kindlasti peab oskama multitaskida. Räägiti ka palkadest, mis näiteks Austraalias võivad ulatuda kuni 5000 euroni kuus. Üldiselt oli tegu väga huvitava loenguga, kus me saime teada nende inimeste kohta, kellelt hädas abi küsida.

Teiseks külalisesinejaks oli kutsutud Jaanika Liiv, kes rääkis programmeerimisest ja selle populariseerimisest naiste seas. Ka tema on lõpetanud IT Kolledži. Ta rääkis, kuidas tal oli alguses raske tulla IT maailma, kuna ta ei teadnud sellest väga midagi ja see oli isegi natukene hirmutav. Peale lõpetamist alustas ta tööd veebiarendajana ning õppis ära Ruby programmeerimiskeele ja õppis seda kasutama Ruby on Rails keskkonnas. Lisaks rääkis Jaanika versioonihaldusest ja vajadusest õppida uusi programmeerimiskeeli. Samuti tutvustas ta "Ruby on Rails workshop for girls". See on vabavaraline, ülemaailmne ja ühepäevane töötuba mis on mõeldud naistele, kes soovivad õppida Ruby keelt. Huvitav oli selles loengus kuulda Jaanika arvamust sellest, et programmeerimine on loovtöö, mitte kindel ehitamine. Kolmandaks külalisesinejaks oli Andres Septer, samuti IT Kolledži vilistlane, kes töötab Playtech Eestis. Playtech on firma, mis valmistab internetikasiino mänge ja pakub neid suurematele teenusepakkujatele. Andres Septer ei rääkinud oma töökohast, vaid sellest, kuidas näeb välja IT tööturg, kuidas see töötab ja kuidas on praegu olukord IT tööturul. Ta võrdles inimesi, kes töötavad riiklikus sektoris ja inimesi, kes töötavad erasektoris. Suur probleem on riiklikus sektoris talentide kinnihoidmisega, kuna palgad pole motiveerivad ja tööülesanded pole ka väga huvitavad, samas kui erasektoris saab võrdlemisi rohkem palka, ning tööülesanded on samuti huvitavamad ning innovatiivsemad. Seetõttu võib öelda, et IT taibud on koondunud just erasektorisse ning riiklikule tasandile jäävad vaid ülejäägid, kes ei suuda erasektoris konkureerida. Septer rääkis ka sellest, et tööturule jõudmiseks on vaja kogemusi. Seetõttu võib olla raske nendel, kes on IT Kolledžisse tulnud otse gümnaasiumist. Samas on nii Tallinnas, kui ka Tartus firmasid, kes koondavad kogu areneva IT tööjõu enda juurde. Näiteks Skype Tallinnas või Playtech Tartus.

Neljas külalisesineja oli Martin Paljak kes rääkis karmast ja vabakutselisusest. Ka tema ise on pikaajalise kogemusega freelancer, kes on IT-d ise õppinud. Ta oli oma loengu väga huvitavalt üles ehitanud, kasutades naljakaid pilte ja meme'sid redditist. Ta rääkis oma kogemustest vabakutselisena töötades ja tõi välja selle plusse ja miinuseid. Samuti võrdles ta vabakutselisust kontoritööga. Ta tõi välja ka kontoritöö miinuseid, näiteks on olemas tarkvarafirmasid, kus töötavad ainult inimesed, kes ei mõtle loovalt vaid kirjutavad iga päev suure portsu koodi, mis ilmtingimata ei ole hea kood. Martin soovitas meil ise järele proovida nii kontoritöö kui ka freelance töö. See loeng oli väga huvitav, kuna ma sain rohkem teada ka just vabakutselisest IT poolest.

Viiendateks külalisesinejateks olid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev, kes töötavad sellises firmas nagu Ignite. Nad tutvustasid oma firmat ja rääkisid sellest, mida Ignite teeb. Nende firma pakub klientidele tarkvaralist terviklahendust. Nad mitte ainult ei valmista programme, kuid ka analüüsivad, kuidas nende loodav tarkvara aitaks kliendil saavutada äris lisaväärtust. Nad korraldasid ka väiksese mängu, milles näiteks küsiti Mt. Everesti kõrgust. Huvitav loeng iseenesest, kuid samas reklaamisid nad oma firmat natukene liiga palju. Kuuendaks külaliseks oli Kristjan Karmo, kes lõpetas IT Kolledži sellel aastal. Ta rääkis lähemalt tarkvaratestimisest, kus ta ka ise töötab. Kohe alguses hakkas ta purustama müüte, mis testimise kohta levinud on. Näiteks, et testimine on igav või seal töötavad ainult arendajad, kes ei saa oma tööga hakkama, kuid tegelikkuses nii ei ole. Testimine on väga vastutusrikas valdkond. Vead tuleb leida üles kiiresti ja neist teada anda. Mida varem testija vea leiab, seda vähem selle kõrvaldamine maksama läheb. Ta tõi palju elulisi näiteid vigade kohta mis läksid väga palju maksma. Näiteks 1962. aastal kosmosesond Mariner 1, mille start ebaõnnestus ühe puuduva sidekriipsu tõttu. 2012. aastal Knight Capital Groupi börsitarkvara, mille algoritm hakkas tagurpidi töötama. Programm ostis, kui pidi müüma ja vastupidi. Aktsiad kõikusid ja kahju tekkis 10 miljonit dollarit minutis. Või näiteks "Y2K bug" 2000. aastal. Ta rääkis sellest, kuidas testimine välja näeb ja millised on selle etapid. See oli minu arvates väga huvitav loeng, mis tutvustas mulle lähemalt testimist ja selle tähtsust. Viimaseks esinejaks oli Siim Vene, kes lõpetas IT Kolledži esimese lennu ja kes on ka olnud IT Kolledži lõputööde hindamiskomisjonis. Ta töötab PERHis inforturbejuhina. Ta rääkis IT'st meditsiinivallas. Näiteks kuidas arstid ja medõed saavad näha patsientide haiguslugusid iPadide pealt. Samuti rääkis ta tehnoloogia olemusest ja miks meil seda vaja on.

Kokkuvõtlikult oli see kursus igati huvitav ja teavitav. Ma sain teada paljudest asjadest IT valdkonnas, millest ma ennem midagi väga palju ei teadnudki. Selle eriala plussiks oli see, et meile rääkisid just need inimesed, kes ise juba töötavad IT erinevates valdkondades ja et nad said meile rääkida oma kogemustest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui tudeng on arvestusel läbi kukkunud, on tal võimalik sooritada kordusarvestus. Selleks, et arvestust uuesti sooritada tuleb võtta ühendust õppeosakonnaga ning seal end registreerida kordusarvestusele enne järgmise semestri punase joone päeva. Arvestust on võimalik teha kokku kolm korda. Kordusarvestus on riigieelarvelisel kohal õppivale tudengile tasuta ning riigieelarvevälisele tudengile tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Selleks, et kordussooritusele minna, peab õppur olema kordussooritusele registreerinud ning tasunud vajaliku summa hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna kordussoorituse toimumise päevast. Kordusarvestuse aja määrab õppejõud, kes on selle kooskõlastanud õppeosakonnaga.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Selleks, et VÕTA-t saada, peab taotleja esitama IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10 tööpäeva enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemad õpingud või töökogemust tõendavad dokumendid, tehtud tööde näidised ja kolmandate osapoolte tagasiside. Lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs, mis sobib taotletava ainega, kirjeldab õpiväljundi aspektist olulisi ülesandeid ja kajastab kogemusest õpitut. Tuleb pidada meeles, et taotluse läbivaatamine on tasuline. VÕTA taotlemisel tasutakse rektori käskkirjaga kehtestatud teenuse tasumäära alusel, mis koosneb menetlustasust ja ainepunkti tasust. Taotlejal tuleb taotluse menetlustasu ja ainepuntide tasu maksa enne VÕTA komisjoni istungit.