User:Tkivimaa

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Taavi Kivimaa

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

Essee

Aine erialatutvustus eesmärk oli meile anda aimdus sellest, mida me õpime ning võimalustest tööturul ja edukaks IT spetsialistiks saamisel. Aine loengutes käisid erinevad IT töölised oma tööst ja kogemustest rääkimas, ning allolevas essees räägin nendest lühidalt.

Esimesest loengust [1] sain teada õpingukorralduse ja üldise kooli sisekorra ning stipendiumite kohta. Kuna olen varem käinud ühe semestri TTÜs, siis oli kooli ümbrus ja raamatukogu asukoht mulle juba tuttav ning ülejäänud infost suure osa olin juba lugenud IT Kolledži kodulehelt. Samas oli see hea sissejuhatus kooliaasta algusele ja tekitas jälle koolis olemise ja käimise tunde.

Teises loengus [2] rääkis meie aine õppejõud üldisest õppimisest ja õpiharjumuste moodustamisest, et kool edukalt läbida. See loeng oli minu meelest väga hea meeldetuletus, miks me siin koolis käime ja mille jaoks me siia üldse tulime. Hästi mõjus see jutt, et me õpime selleks, et oma oskusi ja teadmisi laiendada ning kool pakub meile seda võimalust. Tuli meelde üks enda eluline situatsioon - 6-7. klass oli mul pinginaaber matemaatikas veidi maha jäänud ja ma see eest väga hea. Tegin tema eest kontrolltöösid ära ning ta sai näiliselt häid hindeid, kuid jäi järjest rohkem maha tänu sellele ning peale seda ta enam matemaatikas üle 3 ei suutnudki saada, vaevu läbis selle aine ära. Kuna mul endal on samuti olnud juba kogemus TTÜs IT õppimisega, tuli endalgi meelde, kus ma mitte maha tegemise, vaid koolist aeg-ajalt puudumise pärast jäin osades ainetes maha ja nii kadus mul ka isu ja motivatsioon neid ained õppida. See oli hea meeldetuletus ja seda viga ma enam korrata ei taha. Õppimine on mu enda jaoks ja mu enda asi on seda ka kontrollida.

Kolmandas loengus [3] rääkis meie õppejõud Margus Ernits erinevatest klubidest, mille kaudu saab oma oskuseid arendada, põhiliseks teemaks oli robootikaklubi. See klubi tundub väga huvitav ja ma oleks huvitatud ise ka nende asjade tegemisest, kuid kuna olen ka 30 tundi nädalas tööl kooli kõrvalt, siis kahjuks puudub aeg või piisavalt tugev motivatsioon, et aega leida selle jaoks. Robootika on erinevalt enamikest muudest ainetest - matemaatika, füüsika, majandus jms. väga praktiline ning võimalus ise midagi, mis reaalselt ka liigub ja töötab kokku panemine tundub väga huvitav tegevus. Loengus räägiti ka erinevatest TTÜs paiknevatest klubidest, kus saab harjutada programmeerimist. Ka sellest oleks väga hea osa võtta - programmeerimine ongi suurema osa meie koolis toimuva kui ka tööalase tegevuse aluseks.

Neljandas loengus [4] rääkis meile üks programmeerija, Janika Liiv, oma tööst ja sellest, kuidas ta üritab rohkem naisi programmeerimisse kaasata. Minu jaoks jäi see loeng kohati võõraks ja mingil määral ka ebaoluliseks. Esiteks see osa, kus ta rääkis naiste kaasamisest programmeerimisse - tundus nagu soolise võrdõiguslikkuse volinik räägiks seal ees. Minu meelest on kõikidel võrdsed võimalused ning igaüks, kes väga tahaks sellega tegeleda ka võiks sellega tegeleda. Siiski on naised ja mehed erinevate huvidega ning naised üldiselt tegelevad nad lihtsalt teistsuguste asjadega ning ma ei näe ka põhjust, miks oleks vaja seda sundida. Teine teema oli ruby programmeerimine ning see tundus väheke huvitavam - uudne programmeerimiskeel, millel võib palju tulevikku olla. Kahjuks pole ma ise kunagi rubyga kokku puutunud ning ei saanud ka väga aru, mis see endast kujutab. Samas seal oli ka räägitud ühest kommuunist või lehest, kuhu laetakse oma koodid üles, et kõigil oleks võimalus seda kopeerida ja muuta oma vajaduste järgi. See on minu meelest hea mõte - iga tasemel programmeerija suudaks suurema osa koode ise valmis teha, kuid see on lihtsalt aega säästev variant.

Viiendas loengus [5] rääkis skypes töötab IT admin meile oma igapäevatööst ja sellest, kuidas ta programmeemisega ja õpingutega alustas. Minu jaoks oli see loeng üsna motiveeriv - ta alustas üsna sarnaselt sellega, kuidas ma praegu alustan ning on jõudnud päris kaugele oma töös. Töö skypes tundus muidugi omaette klass. Kui ta rääkis sellest, kuidas ta kord-kaks aastas käib Californias Silicon Valleys või Palo Altos, tekkis mul vaikselt peas kujutlus, kuidas ma töötaksin sellel ametikohal ning saaksin paar korda aastas seal käia ja erinevatel loengutel käia. Tekkis kohe soov edukalt õppida ning leida ka endale selline töö, mis mulle tõeliselt meeldib ning selliseid võimalusi pakub. See loeng oli minu jaoks väga huvitav ning meeldiv.

Kuuendas loengus [6] rääkis Kristjan Karmo, kelle igapäeva tööks on tarkvara testimine, miks on vaja tarkvara testida ja mis see endast kujutab. Tarkvara testimine tundus mulle alguses üsnagi lihtsa tegevusena ning ka mingi määral ebaolulisena. Kui ta tõi mängu need arvud, mis erinevad tarkvaralised vead on endaga kaasa toonud, siis muu vaatepilk vähekene muutus. Kuigi ma täpselt aru ei saanud, kuidas see testimine ise välja näeb, muutus selle tegevuse olulisus minu jaoks. Siiski paistis see esineja vähekene ebakindel selles, tuues välja müüte, mis tarkvara testijate kohta käivad, näiteks see, et läbikukkunud arendajast saab testija. Siiski oli seda loengut huvitav kuulata ja sai päris hea ülevaate ka tarkvara arendamise protsessist.

Seitsmendast loengust [7] sain hea ülevaate erinevate firmade headest ja pahedest IT tööturul. Lõpuks jäi sellest üsna naljakas mulje, nagu poleks ühtegi tüüpi ettevõttes väga hea töötada - igalühel on omad pahed. Siiski, olles 3 aastat töötanud suurfirmas sain väga hästi aru sellest osast, kus ta rääkis ühe töölise rollist suurettevõttes - ise ei tee, küll keegi ära teeb. Olles oma ametil juba kogenud, saan end sellega seostada. Kuna kõik saavad võrdset palka hoolimata oma panusest tehtud töösse, on mul ka juba kohati väga kõrini sellest süsteemist. Ise on tunne, nagu teeks 2x rohkem ja efektiivsemat tööd, kui enamik minu kolleege. Väikefirmas töötamine tunduks selle järgi väga hea idee, eriti IT valdkonnas, kus väikeettevõtetel on võimalus heade tööliste ning juhi koostöös väga kaugele ja edukaks areneda.

Viimases loengus [8] rääkis Elar Lang meile selles, kuidas tema käis IT Kolledžis ning oma tööst. See tundus üsna huvitav, et ta tuli siia kooli selle pärast õppima, et tema naine tuli siia õppima, ning siis lõpetas Cum Laude. Minu jaoks õppimine on suuresti motivatsiooniga seotud ning kui põhjus oli see, et naine õpib siin, siis tundus see üsna hämmastav. Teine asi veebirakenduste turvalisus tundus rohkem mitte õppijale vaid tavakasutajale suunatud loeng - "Kuidas end veebis kaitsta for dummies". Vähemalt mulle oli suurem osa sellest sisust juba üsna tuttav, kuna tegin kunagi ka sarnase asja kohta referaadi.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus


Kaua on võimalik arvestust järele teha

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. [9]

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[10]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine

ÕISis registreerin end uuesti arvestusele, uuele arvestustööle vähemalt 2 päeva enne tööd.[11]

Mis on tähtajad

Praktiliste ja arvestustööde arvestamine toimub üldjuhul semestri jooksul hinnatud üksikülesannete kokkuvõttena. Sellisel juhul fikseerib õppejõud õpisoorituse hindamislehel auditoorse õppetöö viimasel nädalal. Auditoorse õppetöö viimasel nädalal võib korraldada täiendava arvestustöö või õppuri küsitluse. See võib toimuda ka tunniplaanivälisel ajal. Arvestuste toimumise ajad tehakse teatavaks koos eksamisessiooni ajakavaga.[12]

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel õppekohal

Riigieelarvelisel õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta.[13]

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel õppekohal

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[14]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?


Vastus

Õppekava võib vahetada 2 korda aastas enne akadeemilises kalendris märgitud punase joone kuupäeva.[15]

IT Kolledžis vabadel õppekohtadel liikumiseks tuleb saata vähemalt 1 päev enne punase joone päev EIK õppeosakonda rektorile vabas vormis avaldus, kus on kirjas ka õppesooritused, mille arvestamist uuel õppekaval soovitakse.[16] EIK-välise akadeemilise liikumise vormiks on teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilase (külalisüliõpilase) poolt oma õpingukavasse EIK õppekavadest õppeainete valimine semestri/õppeaasta piires. Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.[17]

Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet pole vaja kindlasti sooritada, vajalik on ettemääratud mahus valikained ära sooritada, selleks võib olla ka mingi teine aine.[18]

Kui valida valikaineid üle määratud mahu, siis tuleb nende ainete eest tasuda.[19]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?

Kuna maksma peab need EAP, mis on alla 27 EAP, siis kokku tuleb 7+7 = 14 EAP eest tasuda.[20]

Minu arve on sellisel juhul 14*50 = 700 eurot.

Viited