User:Tkliss

From ICO wiki


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Taavi Kliss

Esitamise kuupäev: 23.10.2014

Essee

Paari kuu jooksul õnnestus mul kuulata väga asjalikke ning kasulikke loenguid infotehnoloogia valdkonnast [1]. Loenguid oli kokku kaheksa, millest igaüks kestis tund kuni poolteist. Igas loengus oli tavaliselt erinev esineja. Esines nii külalisi kui ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud. Kõigi loengute teemad olid infotehnoloogiasisesed, kuid samas iga loengu teema erines üpris palju kõigist teistest loengutest. Lisaks rääkisid esinejad ka iseendast, ka sellest, kuidas nad avastasid infotehnoloogia ning kuidas neil on õnnestunud seal niivõrd edukad olla. Osa esinejatest on ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlased, kes nüüd aga töötavad väga mainekates firmades, mainekal ametil. Mõni esineja ning tema kõne jäid väga hästi meelde, tehnilisema teemaga esinejad aga mitte eriti hästi.


Kõige esimeses loengus [2] oli auditooriumi ees kohe mitu esinejat: Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. See oli pigem uusi õpilasi tervitav loeng. Tutvustati kooli põgusalt: räägiti erinevatest võimalustest, mida võib-olla igas kõrgkoolis pole (näiteks loenguid lindistatakse ning laetakse internetti üles, et tudeng saaks neid järele/uuesti vaadata). Tutvustati kodukorda koolis. See oli kindlasti üks vajalik loeng uue tudengi jaoks, sest kõrgkool on juba midagi muud, võrreldes gümnaasiumi või põhikooliga. See loeng oli heaks sissejuhatuseks järgnevasse loengusse, kus tuli samuti ühtteist n.-ö. kõrva taha panna.


Teises loengus [3], mida viis läbi Margus Ernits, kes on muide Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane, seekord üksi. Juttu oli õppimisest üldiselt: millised on head õppimisharjumused, kuidas teha õppimine huvitavamaks, mida tähendab kaastudengi aitamine. Nagu eelmises lõigus mainitud, oli see loeng justkui jätk eelmisele loengule. Kõnes ei olnud tegelikult meile midagi uut, neid tõdesid on tudengitel juba põhikoolis/gümnaasiumis selgeks tehtud, kuid mulle meeldis ikkagi, et neid nüüd siin üle korrati. Tegemist on siinpuhul ikkagi kõrgkooliga, kus õpitakse väga spetsiifilisi aineid. Et edukalt ka kõrgkool lõpetada, tuli mõningaid näpunäiteid kindlasti taas meelde jätta.


Kolmandat loengut [4] viis läbi samuti õppeaine ametlik õppejõud Margus Ernits. Ta tutvustas meile robootikaklubi, mis siin tegutseb. Kirjeldas laialdaselt, mida robootikaklubis tehakse. Mina isiklikult pole robotitega kunagi tegelenud, sest mulle pole need varem huvi pakkunud eriti. Ma millegipärast eeldasin, et robootikaklubis osalemiseks peaks olema mingisugune aluspõhi olemas robotite kohta, mida minul paraku pole. Kuid olles kuulnud, et õppimist alustatakse elementaartasandilt, hakkasin robootikaklubisse astumist täitsa kaaluma. Robootikaklubi on saavutanud väga kõrgeid kohti erinevatel robotitega seotud võistlustel, mis oli väga meeldivaks üllatuseks. Loengu teine osa oli termini "häkkimine" käsitlemine. Selgus, et häkkimine ei tähendagi mingit salakoodide lahtimuukimist (mida minagi ekslikult arvasin), vaid hoopis mingi tegevusvaldkonnaga tegutsemine väga pühendunult.


Neljandas loengus [5] oli esinejaks Janika Liiv, kes rääkis meile oma pilgu läbi programmeerimisest ning sellest, millised, võib-olla veidi tobedad, stereotüübid valitsevad infotehnoloogias. Tema oli minu arust üks neist esinejatest, kelle elulugu oli intrigeerivam kui esitluse põhiteema. Üheks Janika Liivi eesmärgiks on populariseerida naiste seas infotehnoloogia valdkonnas töötamist. Tema esinemine oli vägagi inspireeriv ning motiveeriv. Seda seetõttu, et ta alustas IT-naise karjääris täiesti nullist, kuna Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse tulles polnud tal mitte mingit kogemust programmeerimisest (ma tundsin ennast ära, olles olnud samas olukorras). Enda äratundmine tema kõnes, pani mind veelgi tähelepanlikumalt teda kuulama.


Ka teise naisesineja lugu tema elukäigust oli läbinisti motiveeriv. Tema esines kohe järgmises ehk viiendas loengus [6]. Tema kõne alguses jäi koheselt silma ebakindlus ning argsus, kuid mõne hetke pärast ütles ka Carolyn Fischer ise, et see on tema esimene avalik esinemine elus. See selgitas ka ebakindlust. Tegemist on ühe Skype'i olulisima administreerijaga, kes tihtipeale on pidanud tegema ka arendaja tööd. Tema on üks IT Kolledži vilistlasi. Saanud teada, et esineja töötab niivõrd kuulsas ja mainekas firmas, tekkis kohe nii minul kui ka mõnelgi teisel kuulajal küsimus esineja töögraafiku kohta. Saime teada, et Carolyn Fischeril on suhteliselt muutlik ja paindlik töögraafik. Mulle meeldiks ka selline töögraafik, kuid esineja töögraafik on lausa nii muutuv, et ta on pidanud isegi kogu öö töötama. Carolyn Fischerile kui vägagi avatud ja abivalmi iseloomuga inimesele pole öösel töötamine probleem. Tema oli näiteks see, kes öösel integreeris Facebook'i Skype'iga.


Üks meeldejäävamaid esinejaid oli Kristjan Karmo, kes esines pärast Carolyn Fischer'it ehk kuuendas loengus [7]. Tema andis meile hea ülevaate testimisest ja testija ametist. Esineja esitlus jäi meelde seetõttu, et see oli, peale selle, et hästi ja selgelt esitatud, veidi propageeriv. Nimelt ei olnud ma eelnevalt teadlik, et testija ametit niivõrd palju välditakse infotehnoloogia maailmas. Seetõttu on nendest ka eriti suur puudus. Samuti polnud ma enne sugugi teadlik, kui vastutusrikas töö testimine on. Sellest kõigest ma järeldasin, et kuna üldjuhul välditakse vastutusrikkaid ameteid, siis testija puhul võib ilmselt see sama asjaolu kehtida. Kristjan Karmo tõi selgelt välja testija ameti positiivsed ja negatiivsed küljed, kuid esile olid tõstetud pigem positiivsed küljed. Eelnevalt ei olnud mul testija ameti vastu midagi, kuid pärast Kristjan Karmo esinemist jättis testimise amet väga positiivse mulje.


Kõige meeldejäävam esineja minu jaoks oli Andres Septer, kes esines meile eelviimases ehk seitsmendas loengus [8]. Ta andis meile väga hea ülevaate infotehnoloogia tööturust Eestis. Samuti andis ta hea ettekujutuse, mis tunne on töötada eraettevõttes (ka startup ettevõttes) ning riiklikus ettevõttes. Võrdles suurfirmasid ning väikefirmasid omavahel. Miks oli see esineja meeldejäävaim? Põhjuseks on see, et ta oli väga aus ja otsekohene teemal, kus tulekski olla selline. Tema kõne ei olnud niivõrd inspireeriv, kuivõrd õpetlik ning täis erinevaid nõuandeid ja näpunäiteid. Andres Septer andis head nõu, näiteks milliseid töötajaid oma firmasse palgata, millistest firmadest eemale hoida ning millistes firmades võiks hea meelega kaasa lüüa.


Kaheksandas loengus [9] esines auditooriumile Elar Lang, kes haris meid internetikeskkonna turvalisuse teemal. Tõsi ta on, et internet ei ole ikkagi nii turvaline, kui inimesed kipuvad eeldama, ning seda rõhutas ka Elar Lang ise. Sain targemaks ka parooli valimise kohapealt - ma arvasin varem, et see on müüt, et ainult tähti või numbreid sisaldavad paroolid on lihtsamini lahti muugitavad. Selgus, et tegelikult ongi. Loengu teine osa oli pigem selline õppimise põhitõdede kordamine, eeskätt just pika tähtajaga tööde suhtes. Seda rääkides tuli mulle meelde ka Margus Ernitsi nõu varasemas loengus, et tuleks teha kindlasti sellised tööd enne tähtaega juba valmis, kuna töökohtades hinnatakse seda väga suurel määral. Ka Elar Lang mainis selle olulisust taaskord.


Minu jaoks oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeaine väga kaasahaarav õppeaine. Hoolimata sellest, et see loeng oli alati hommikul vara ning ainuke loeng üldse päevas, üritasin alati jõuda kohale. Mis selle õppeaine huvitavaks tegi? Loengute teemad olid väga erinevad ning esinejad samuti. Ei olnud mingit kindlat teemat, mida lähemalt käsitleti.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Eksamile registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga [10]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [11]. Riigieelarvelisel kohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [12]. Kordussoorituse tasu tasulisel õppekohal õppivale tudengile on 20 € [13].

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamise taotlemiseks peab esitama üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [14]. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [15]. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [16].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

X = 23 Y = 19

Selleks, et ma ei peaks midagi maskma, peaksin ma koguma 54 EAP'd õppeaasta lõpuks. Antud andmete põhjal jääks mul sellest aga puudu 12 EAP'd. Mulle esitatav arve oleks 600 eurot, kuna üks EAP maksab 50 eurot [17].

Viited