User:Tliik

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tanel Liik
Esitamise kuupäev: 13. november 2011

Essee

WiFi Kuressaare Haiglas

Minu tööülesanded Kuressaare Haigla infotehnoloogina on väga seinast seina, alustades kaabli vedamisest ja printeri tooneri vahetamisest kuni serverite hoolduse ja IT-alaste arenduste planeerimiseni. Järgnevalt kirjeldaksingi veidi lähemalt üht hiljuti alustatud projekti, mis on hetkel küll veel alles ettevalmistusjärgus.

Järjest tihedamini uurivad haiglas viibivad patsiendid, kas on võimalik haiglas kasutada wifi ühendust. Arvuti ja interneti kasutamine võimaldaks neil muuta siinviibimise veidi meeldivamaks ja samuti oleks tööl käivatel inimestel võimalus tegeleda kiireloomuliste tööülesannetega, mida ei ole võimalik hospitaliseerimise ajaks edasi lükata. Samuti oleks võimalik suhelda lähedaste ja sõpradega. Viimastel aastatel on neid soove järjest enam aidanud lahendada mobiil-interneti võimaluste avardumine ja kasutajale soodsamaks muutumine. See on aga ka patsiendile lisakulu. Niigi on haiglas olek ju kulukas.

Siinjuures tuleb muidugi märkida, et haiglas viibides on inimesel eelkõige vaja terveneda ja üks selle osa on kindlasti ka piisav puhkus. Jätkates täie auruga töötamist ka palativoodis, võib see hoopis ravile pärssivalt mõjuda, kuna kehale ja mõistusele ei anta puhkust. Seega tuleb ennast tagasi hoida, tegeleda nende töödega, mida tõesti pole kuidagi võimalik edasi lükata ning ülejäänud aja ikka enda ravimisele pühendada.

Teiseks põhjuseks, miks sai wifi võrgu arendamisega alustatud, on järjest suurenev mobiilsete diagnostika- ja meditsiiniseadmete valik. Juba praegu on võimalik hankida näiteks EKG seade, mille wifi liidese kaudu on võimalik üle traadita võrgu saata tehtud uuring kas oma maja arstidele üle vaatamiseks ja kirjeldamiseks või siis lausa üle-eestilisse keskarhiivi. Sama kehtib ka mobiilse röntgeniaparaadi, ultraheli ja muude seadmete kohta, millega tehakse uuringuid mitte ainult konkreetses kabinetis, vaid üle terve haigla. Lisaks tehtud uuringutele oleks võimalik need seadmed ühildada haigla infosüsteemiga, misjärel saaks aparaat automaatselt kätte ka patsiendi andmed. See teeb aga palju lihtsamaks ka haigla personali töö, kes nende seadmetega töötavad. Sel juhul ei peaks enam olenevalt aparaadist väikse puutepaneeli või klaviatuuri pealt sisestama patsiendi nime, isikukoodi, vanust või sünniaega jm teda kirjeldavaid andmeid, vaid need oleks juba aparaadis sees. Saavutataks nii ajavõit kui ka sisestusvigade vältimine.

Järjest enam on populaarsust kogumas ka muud mobiilsed seadmed, mis võiksid edaspidi asendada näiteks paberkujul kiiresti kasvavaid ja kahjuks kasutuse käigus kapsastuvaid haiguslugusid. Sobiva tarkvara korral suudaks tahvelarvuti päris edukalt asendada paberipatakat, pakkudes samas palju lisavõimalusi, mis tavapaberi puhul poleks võimalikud või mida ei osataks soovidagi. Võimalus näha patsiendi kõiki haiguslugusid nii oma haiglas kui väljaspool (E-Tervis), vaadata uuringupilte (staatilisi ja liikuvaid) jne. Selline tarkvara peab aga olema arstile-õele lihtne ja kiire kasutada. Arusaadavalt ei taheta kasutusele võtta asju, mis väärtuslikku aega ringi klõpsimisele raiskavad. Minule teadaolevalt vähemalt ühes pealinna haiglas esimesed sellealased katsetused juba käivad.

Kuna eelpool mainitud meditsiiniliste aparaatide ja mobiilsete seadmete vahel hakkaksid liikuma ka isikuandmed, siis oli juba projekti alguses selge see, et tekkima peab kaks üksteisest eraldatud ja turvatud wifi võrku: üks patsientide ja külastajate jaoks, teine aga haigla sisevõrgu laienduseks. Viimane peab olema nõndaviisi eraldatud, et sellega jääks rahule ka Andmekaitse Inspektsioon, kes on hoolas selliseid asju kontrollima. Et teada saada, mis tehnilisi võimalusi on sellise võrgu loomiseks sai ühendust võetud oma ala spetsialistidega nii wifi.ee keskkonnast kui ka kohaliku ISP traadita võrkude arendajatega.

Selgus, et on täiesti olemas sellised seadmed, mis võimaldavad haigla soovitud kahte eri võrku tekitada ühe seadmega. Märksõnadeks siinkohal multiple-SSID ja VLAN. Esimest tehnoloogiat omav seade võimaldab tekitada kaks või enam wifi leviala ja neid ka eraldi turvata ja hallata. Teine tehnoloogia lubab aga kasutada olemasolevat kaabeldust ja vastavat tuge omavaid kohtvõrgu seadmeid, et eraldada need kaks võrku vaatamata sellele, et andmed liiguvad ühte füüsilist kaablit pidi. Kuna haigla on põhiplaanilt väga laiali venitatud ja vahemaad võivad tulla isegi poole maja peale üle saja meetri, siis avaliku wifi võrgu jaoks eraldi kaabelduse vedamine ei oleks mõistlik. VLAN õnneks selle mure lahendab.

Järgmise punktina tuleb mängu jällegi haigla ehituslik olemus, nimelt on enamjaolt tegu nõukogude aja lõpus ehitatud massiivse raudbetoonehitisega ja wifi teadagi läbi selle väga levida ei taha. Seega umbkaudsekski wifiseadmete arvu ja asukohtade teadasaamiseks tuleb asuda konkreetseid seadmeid haigla eri paigus katsetama. Lähtudes mõni aeg tagasi tehtud paarist katsest kodukasutaja wifiseadmega võib halvemal juhul osutuda vajalikuks lausa iga korpuse iga korruse peale mitme accesspointi paigaldamine.

Praeguseks hetkeks ongi projekt siinmaal, et välja tuleb valida paar sobivaid tehnoloogiaid omavat ja hinnaklassilt mõistlikkuse piiridesse jäävat seadet ja asuda nendega mööda maja ringi käima ja mõõdistama. Hinnaklassilt on nimelt neid seadmeid nii 70€ kui 700€ kanti tuntud ja vähem tuntud tootjatelt. Üheks huvitavamaks soovitatud seadmeks on Ubiquiti Networks’i Unifi seeria, mis võimaldab odavate seadmete ja vähemalt teoorias väga lihtsa vaevaga üles seada nõudmistele vastava võrgu. Samas tootetutvustused ja reklaambrošüürid on üks asi, praktika aga tihtilugu hoopis teine. Kindlaim viis on siiski reaalse seadmega katsetamine ja soovitud lahenduse läbimängimine. Suhteliselt uue tootena ei ole veel ka põhjalikumat infot vastupidavuse ja töökindluse osas. Seadet, mida peab iga päev käima kohapeal taaskäivitamas, võib kasvõi tasuta jagada, töötegemiseks ta aga ei kõlba.

Kuna kõik edaspidine nõuab juba suuremate investeeringute tegemist, siis üheks järgmiseks sammuks ongi erinevate rahastamisvõimaluste uurimine. Eelarved on teadagi piiratud ja kohti, kuhu raha kulub, palju. Mine tea, võib-olla on olemas mõni struktuurfond, kust patsientide heaolu tõstmise eesmärgil saaks eurorahasid küsida.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Tuleb sooritada korduseksam, mille eeltingimuseks võib õppejõud seada lisaülesannete täitmise.
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul peale aine õpetamissemestri lõppu. Võimalik on sooritada kuni kaks korduseksamit.
Korduseksamil osalemine tuleb kokku leppida õppejõuga ja registreerida õppeosakonnas. Registreerida on võimalik kuni kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele. REV kohal õppiv üliõpilane peab olema tasunud korduseksami tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
Korduseksami tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
RE kohal on korduseksam tasuta.
REV kohal maksab korduseksam 13€.


Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal saab akadeemilist puhkust taotleda tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks
Selleks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele ja vastav lisadokument (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.)
Maksimaalne puhkuse aeg tervislikel põhjustel on 2a, Kaitsejõududesse teenima asumisel 1a, lapse hooldamiseks kuni lapse 3 aastaseks saamiseni, muudel põhjustel kuni 1a.
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb samuti esitada avaldus rektori nimele. Kui akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks ei ole esitatud avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.
Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida aineid vaid lapsehoolduspuhkusel olev üliõpilane esitades selleks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
Akadeemilise puhkuse ajal on võimalik teha korduseksameid ja -arvestusi.