User:Tlohmus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Taavi Lõhmus

Esitamise kuupäev: 07. november 2014

Essee

Minu esimene päev Infotehnoloogia Kolledžis algas Java programmeerimise algkursusega, kuid see vast ei ole tavaline algus esimesele koolipäevale. Enamasti on sissejuhatav loeng või kursus koolist ja selle struktuurist ning valitud erialast, kuid avastasin, et selline aine, mis kannab nimetust õpingukorraldus ja erialatutvustus , on hoopis teisel päeval. Käies ainukeses auditoorses loengus ning vaadates ülejäänute salvestusi, sain informatsiooni selle kohta, mida ma tulin õppima ja milline võiks olla suhtumine seda tehes. Külalisesinejate ettekandeid kuulates sain teada, millised on väljavaated ja võimalused eduka haridustee lõppedes infotehnoloogia vallas.

Esimesel loengul võtsid sõna mitu õppeasutuse töötajat. Räägiti õppekorralduse ning õppetöö tähtsatest aspektidest. Anti ülevaade kooli ruumidest, laboritest ning klubitegevustest. Sai informatsiooni stipendiumite ning erinevate tagasiside andmise viiside kohta ning kelle poole pöörduda õppetööga seotud tehnikaprobleemide korral. Loeng oli informatiivne ja meeldis tagasiside teema, mis annab tudengitele võimaluse õppetöö või eeskirjade paremaks muutmist mõjutada, kui selleks peaks tekkima vajadus.

Teine loeng oli õppimise ja motivatsiooni kohta, mida viis läbi aine õppejõud Margus Ernits. Selgitati aine arvestuslikku tööd ning kuidas seda teha. Räägiti, mis on õppimise juures põhiline ning akadeemilisest petturlusest. Tähtis on planeerida aega, kinni pidada tähtaegadest ja leida omale huvitav projekt. Tutvustati põgusalt Robootikaklubi ning loengu lõpus oli külaline TTÜ Tarkvaraarendusklubist Lapikud. Leian, et peale tööpäeva on päris raske kohe õppimisega alustada ning see vajab enese motiveerimist. Kindlasti oleks lihtsam ning parem õppida õppegruppidena, kuid arvan, et kaugõppe tudengite puhul on see keerulisem kui päevaõppe omadel, kuna kohtume suhteliselt harva. Loengus soovitatu põhjal olen võtnud endale eesmärgiks otsida mõni huvitav projekt, millega tegeleda ning usun, et see aitaks ka õppimise lainele saamiseks rohkem motiveerida.

Kolmandas loengus oli teemaks robootika ning häkkimine. Tutvustati Robootikaklubi tegevust ja nende saavutusi Robotexil. Räägiti Infotehnoloogia Kolledži ja Kunstiakadeemia ühistest koostööprojektidest ning tutvustati mõningaid koostöös valminud tooteid. Loengust sain teada, et meedias tihti kajastatav termin häkkimine on hoopis mingi kindla süsteemi tundma õppimine, mitte mingisuguse süsteemi lahti muukimine. Huvitav tundus robootikaga esmakordsel kokkupuutel tehtav sumorobotite programmeerimine. Kuna pole häkkimisega või robootikaga tegelenud, siis ei ole mul enda kindlat arvamust selle valdkonna kohta kujunenud, kuid loeng tekitas huvi ja kunagi tahaks kindlasti proovida sumorobotite võitluse jaoks sellele mõne käskluse sisestada.

Neljanda loengu teemaks oli programmeerimine, stereotüübid ning kogukonnad, millest rääkis veebiarendusega tegelev Janika Liiv. Külalisesineja on olnud seotud projektiga, mille eesmärk on naistele programmeerimise tutvustamine läbi õpitubade. Ta on MTÜ Techsistersi organisatsiooni üks asutajatest, mis tegeleb konverentside ja töötubade korraldamisega naistele, et äratada neis huvi programmeerimise ning üldse infotehnoloogia valdkonna vastu. Loengus tutvustas külaline Ruby programmeerimise keelt ning erinevaid stereotüüpe. Loeng oli huvitav, tuues näiteid ning seletades need lahti võrreldes tegevusi filmindusest. Minu jaoks oli loengus palju uut informatsiooni. Kuna ise kardan uusi või võõraid asju katsetada, siis jäi meelde loengust, et ei tohi karta, tuleb katsetada, eksperimenteerida ning oma mugavustsoonist välja minna.

Viiendas loengus oli külaliseks Carolyn Fischer, kes tutvustas süsteemide administreerimise valdkonda. Ettekandes rääkis ta, kuidas Linux on mõjutanud tema karjääri ning milliseid tööülesandeid täidab Skype-s. Kuidas mõne aastase arenemise käigus on serverite arv kordades kasvanud ning nende haldamist automatiseeritakse. Tutvustas süsteemide automatiseerimise tarkvara Chef. Külalisesineja tõi välja tagasiside ning enda edasi arendamise tähtsuse. Mina pole süsteemide administreerimisega tegelenud ning veel kaks kuud tagasi polnud isegi Linuxit väljaspool gümnaasiumi informaatika tundi kasutanud. Tulles siia kooli ning vaadates erinevates ainetes õppimiseks kasutatavaid töökeskkondi, otsustasin Linuxi ka oma arvutile installeerida. Selle operatsioonisüsteemi esimestel kasutuskordadel soovisin ID-tarkvara installeerida ning avastasin, et selleks pean minema terminali ja sisestama käske. Usun, et selle süsteemi igapäevane kasutamise ning mulle vajaminevate toimingute tööle saamine aitab areneda ning eriala õppeainete läbimist kergendada. Olen samal arvamusel külalisega, et tagasiside on väga tähtis ning selle põhjal tehes õigeid järeldusi, saab ennast parandada.

Kuues loeng oli testimise ja tarkvara kvaliteedist, mida esitas Kristjan Karmo. Loengus räägiti erinevatest müütidest, mille pärast ei taheta saada testijateks. Seletati testimise tähtsust ning selle puudumisel rahalisest kahjust. Toodi välja erinevad testimise mudelid, tasemed ja liigid. Samuti mainiti testijaks olemise miinuseid ja plusse. Minu arvamus testimisest tugines samuti müütidel ning ma ei ole seda pidanud nii tähtsaks. Kuulates loengu lõpuni, muutus minu seisukoht sellest valdkonnast ning teadvustasin endale testimise tähtsust. Korrektne ja hea testimine võib päästa nii inimelusid kui ka rahalist kahju vältida, mida tuleks hiljem süsteemi parandamiseks kulutada.

Seitsmenda loengu teemaks oli IT tööturg, kus külaliseks oli Andres Septer. Ta tõi välja, et kindla kitsa ala asemel peaks spetsialiseeruma laiemalt, samuti rääkis suur- ja väikefirmades töötamise erinevusest. Soovitati kindlasti võimaluse tekkimisel töötada mõnes idufirmas, kuna sealt saadud kogemus on positiivne ja kasulik. Olen külalisesinejaga ühel arvamusel, et spetsialiseeruma peaks laiemalt, kuna Eesti tööturg on väike ning väga spetsiifilistele aladele on vähe töökohti. Loengus mainiti, et head töötajat tavaliselt karistatakse lisatööga, siis sellega olen ka enda tööjuures kokku puutunud. Selline tegevus võib demotiveerida head töötajat. Olenevalt lisakoormuse suurusest, võib selle mõju olla negatiivne tervisele ja pereelule.

Kaheksanda ja viimase loengu teemaks oli suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus, kus külaliseks oli Elar Lang. Räägiti õppetöö juures olulisest aspektist, suhtumisest. Kuidas see võib saada määravaks töö otsingutel. Loengu teises pooles räägiti veebirakenduste turvalisusest ning mida tuleks vältida ja arvestada kui valime paroole. Mõeldes loengul räägitule, tegin enda jaoks paar olulist järeldust. Peaksin veelgi rohkem suhtumist ning aja planeerimist parandama. Kuigi kõike ei saa sajaprotsendiliselt ette planeerida, kuna tihti tekib ootamatuid olukordi, siis parema ajaplaneerimisega on võimalik muudatuste mõju suures plaanis vähendada. Samuti paroolide turvalisuse teema oli hariv ning kindlasti muudan oma paroole, eriti e-posti parooli. Kuigi arvasin, et mu paroolid on suhteliselt turvalised, siis jälgides ettekandes mainitud nõuandeid, tuleb välja, et need vajavad muudatusi.

Aines käsitletud teemad avardasid silmaringi. Sain aimduse infotehnoloogia erinevatest valdkondadest ning tekitas suuremat huvi eriala vastu. Külaliste ning õppejõu poolt läbiviidud loengutes oli siduvaid õpetusi ning mõtteid. Väga tähtis on suhtumine, motivatsioon, teha endale huvitavaid asju ning mitte alla anda. Ei tohi jääda passiivseks ning tuleb ennast pidevalt täiendada, omandades uusi teadmisi. Kui mõelda külaliste karjääriteedele, siis tuli esile, et paljud on töötanud erinevates infotehnoloogia valdkondades, kuni on jõudnud praegustele positsioonidele. Kindlasti on see nende teadmisi laiendanud ning need tulevad kasuks praeguste tööülesannete edukal täitmisel. Seega tuleb palju õppida, mitte ainult oma eriala suunal, vaid ka teistest valdkondadest ja teha seda suure pühendumusega.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga . Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust . Kordusarvestused on RF õppekohal õppijatele tasuta ning OF õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis . 2014/2015 õppeaastal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengile 20 eurot .

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele tingimusele, ta: on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem; perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot; õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%) .

Toetuse suurus sõltub üliõpilase perekonna keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel ning toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust .

Õppetoetuse taotlemiseks peab üliõpilane õppima täiskoormusel ning vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele, on õppekava täise mahus täitmise määr 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2014/2015 õppeaastal õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP kohta . Kui teise semestri lõpuks on koos 47 EAPd, tuleb hüvitada õppekulud 7 EAP ulatuses ning esitatava arve suurus on 350 eurot.