User:Tluik

From EIK wiki

Erialatutvustus 2012 kaugõppe arvestustöö

Autor: Tõnis Luik

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012


Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui olen arvestusest läbi kukkunud, siis kordusarvestust saab teha maksimaalselt kaks korda kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil. Kordusarvestusele saab registreerida õppeosakonnas või e-maili kaudu. Õppeosakonda registreerima minnes, tuleb võtta kaasa maksekorraldus või saata see eelnevalt õppekonsultandi e-posti aadressile. Registreerides e-posti kaudu, tuleb saata digitaalselt allkirjastatud avaldus (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Registreerima peab vähemalt 2 päeva enne kordussoorituse toimumiskuupäeva. Kordussooritusele pääsemiseks peab olema tasutud kordussoorituse tasu hiljemalt üle-eelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna arvestuse toimumise päevast. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal õppivale tudengile on kordussooritus tasuta ja riigieelarvevälisele tudengile on kordussoorituse tasu 14,2 €.

Kasutatud allikad: [1] [2]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb esitada IT Kolledži õppeosakonda taotlus ja töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid ning maksekviitung. Esmakursuslane, kellel pole enne õppeaasta algust veel ligipääsu ÕIS-ile, saab enne esimest semestrit esitada oma VÕTA dokumendid õppeosakonda paberkandjal või saata e-posti teel digitaalselt allkirjastatult. Kui ollakse juba ÕIS-i kasutav tudeng, saab esitada VÕTA dokumendid elektroonselt ÕIS-i kaudu. Taotlus ja vajalikud lisad tuleb õppeosakonda esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva.

Kasutatud allikad: [3] [4]

Essee

Kui vaadata antud õppeaine nimetust, siis võib paljudel juhtudel juhtuda, nagu juhtus ka minuga, et esmapilgul tundub see aine olevat ebavajalik. Loomulikult on vajalik sissejuhatust õpetavasse õppekavasse ning jagada inimeste kontakte, kelle poole saab pöörduda küsimuste või probleemidega. Kuid kas selleks on vaja korraldada terve pikk loeng. Üldisel juhul ütleksin „ei“, kuid IT-Kolledži lähenemise puhul ütleks, et see loeng oli väga informatiivne ja kasulik. Kogu õppekorraldus ja õppimisega seondav seletati lihtsasti lahti ning kõik, kes kohal olid või videost vaatasi peaks teadma, kuidas õppimine toimib ning kelle käest abi saada.

Inimesed, kes info loengut läbi viisid olid väga positiivse suhtumisega ning lahendustele suunatud hoiakuga. Eriti rõhutati, et kui on mingi probleem, et siis võetaks ühendust, kas e-maili teel, helistades või kabinette külastades. Selle juures kõige olulisem on, et öeldut mõeldi tõsiselt ning see ei olnud öeldud suusoojaks, sest seda justkui peaks ütlema. Olen käinud ühes ülikoolis ja seal ei kohanud nii positiivset suhtumist.

Ettekanded, mis tehti päevase õppe üliõpilastele olid väga asjalikud ja huvitavad, vähemalt minu jaoks. Sain sealt teada, minu jaoks palju kasulikku. Eelkõige sain hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, millega on võimalik tegeleda. Esinejad tutvustasid oma tegevusala ja andsid kasulikke nõuandeid.

Esinejad Peeter Uustal ja Peeter Raielo rääkisid helpdeskist Skype näitel. Mehed olid väga vaba olemisega ning tundub, et rahul oma tööga. Kuna nad olid töötanud IT alal juba piisavalt kaua, siis oli neil kogemusi mida jagada. Peamine, mida pean oluliseks, mis oli kasulik kõigile tudengitele, oli see, et nad soovitasid pidada portfoliot oma töödest, et oleks tulevasele tööandjale näidata, millega on hakkama saadud. Mehed rõhutasid,et IT-s töötavad inimesed ei unustaks ära suhtlemist teiste inimestega ning et suhelda tuleks rahulikult ja sõbralikult igal juhul. Pean seda väga oluliseks, et osataks suhelda teiste kolleegidega ning üleüldiselt teiste inimestega, sest inimeste vaheline suhtlus on kõige alus. Mida rõõmsameelsem ja avatud suhtleja ollakse, seda lihtsam on kollektiivis töötada. Siinkohal võiks välja tuua, et paljude teiste küsimuste seas, küsiti ka palga kohta, mida tuli ette ka teistes ettekannetes, kui mitte kõigis. Keegi ei avaldanud oma palganumbrit, kuid kõik, kelle käest seda küsiti, kinnitasid et IT sektori palgad on väga head võrreldest teiste erialadega. Kindlasti oleneb palganumber ka oskustest ja isiksuse omadustest, kuid motivatsiooni, et koolis ja ka vabal ajal õppida, uurida ja ennast arendada tõstis see kindlasti. Selle juures ei tohi ära unustada, et raha ei ole kindlasti kõige olulisem, sest samuti peab meeldima see, mida tehakse ning seda rõhutasid erinevad esinejad samuti, mis on väga õige.

Ettekanne Janika Liiva poolt oli täiesti teistsugune, kui teised ettekanded. Selles ettekandes räägiti stereotüüpidest ja IT eriala populariseerimisest naiste seas. Stereotüüpide tekkimine on paratamatu ja neid murda on väga keeruline, kuid mida rohkem püütakse neid murda ja murdmise näiteid tutvustada ka laiemale ringkonnale, siis tulevad ka edusammud. Olen selle poolt, et erialasid, kus tegutsevad enamjaolt meesterahvad populariseeritakse ka naiste seas, sest usun, et on palju naisi, kes saavad IT valdkonnas sama hästi hakkama kui mehed. IT- tööturu loeng oli tuleviku perspektiivist kõige kasulikum. Esineja oli töötanud väga erinevate tööandjate heaks ning oskas rääkida tööst nii erasektoris kui ka riigisektoris. Ilmselgelt tehakse oma valikud tööle minemise osas erinevatel põhjustel, kuid on hea teada, mis suure tõenäosusega ees on ootamas.

Ühtseks jooneks võib siinkohal tuua teiste esinejatega seda, et mainiti, et iga algus on raske, mis on ka enesestmõistetav, sest inimene, kes tuleb otse ülikoolist ja ei ole erialaselt veel töötanud on ikka väga toores ning teda tuleb hakata välja koolitama, mis on kulukas, kuid kui inimene ise oa asjast huvitatud ning keskendub täielikult õppimisele ja arenemisele, siis tasub see investeering kindlasti hiljem ära. Ühtseks jooneks teiste esinejatega selle ettekande puhul oli veel see, et ei soovitatud Eesti oludes väga sügavuti spetsialiseeruda, vähemalt alguses mitte. Pigem soovitati olla kursis erinevate programmeerimiskeeltega, et oleks vajadusel lihtsam ja kiirem ümber kohaneda.

Loeng pealkirjaga „Karma“ oli jällegi teistest väga erinev. Ettekande sooritaja oli kaua töötanud vabakutselisena ning tutvustas IT maailma teisest küljest. Alati ei pea töötama kellegi heaks ja järgmina kellegi ette seatud reegleid. Kui oled ise hakkaja ja kindel oma oskustes, siis saad ka nii hakkama. Nagu ka esineja mainis, siis selle puhul on negatiivseks küljeks asjaolu, et kindel sissetulek puudub, kuid saad oma tööaega määrata ise. Arvan, et ainult vabakutselisena töötades peab olema päris julge ja olema oma ala tipp, et hästi toime tulla.

Esitlus Ignite inimeste poolt oli jällegi uue ülesehitusega. Nende peaeesmärgiks oli tutvustada töökorraldust IT ettevõttes, eelkõige tutvustasid nad siiski enda ettevõtet, kuid nagu olen kuulnud erinevatest allikatest, siis IT ettevõtetes ongi nii, et suhtlemine on avatud, töögraafik on vaba, peaasi et töö oleks tehtud, ning töötajate eest hoolitsetakse hästi. Samuti rõhutati tiimitöö tähtsusele. See on kõigile teada, et mitu pead on parem kui üks pea, sest kõigil on erinevad nägemused, teadmised ja kogemused. Siinkohal tuleb jällegi välja tuua suhtlemisoskuse vajalikkus, sest selleks, et meeskond saaks hästi koos töötada, peavad selle liikmed oskama üksteisega suhelda.

Ettekanne tarkvara kvaliteet valgustas tarkvara testimise telgitaguseid. Kõik mida loovad inimesed, selles on vigu, see on lihtsalt paratamatu. Tarkvara kontroll on väga oluline, sest mida paremini on tarkvara läbi testitud ning mida rohkem inimesi on seda katsetanud, seda suurem on tõenäosus, et see ka nii töötab nagu vaja. Eriti oluline on tarkava töökindlus vastutusrikastes kohtades, kus väga väiksest veast võib tekkida palju kahju. Paraku praeguses olukorras Eestis on nii, et kontrollimise ja järelevalve peale ei soovita väga palju kulutada, mis on igati väär mõtteviis ning see ei ole nii ainult IT valdkonnas. Asja mõte on selles, et enamustel kordadel läheb vea parandamine hiljem kordi kallimaks, kui oleks kulunud lisa kontrollimisele. Selles loengus toodi ka mitu näidet maailmast, kui kalliks võib minna väike lihtne viga. Kokkuvõtteks võib öelda, et ettekanded olid kõik väga huvitavad ja erinevalt üles ehitatud, mis oli ka minu meelest aine eesmärk, tutvustada erinevaid IT valdkondi. Ühisteks joonteks saab lugeda suhtlemise vajalikkuse rõhutamist. Kõik esinejad rõhutasid, et suhtlemine on siiski kõige alus. Samuti mainiti mitmes ettekandes, et eelkõige teenitakse siiski äri poole huve, mis on siiski ka loomulik. Eelkõige luuakse tarkvara või tehnoloogiaid selleks, et see oleks võimalikult paljudele kasulik ning et seda saaks müüa ning kasumit teenida. Ühiseks soovituseks oli ka üldteada tõde, et kui sa midagi teed, siis tee hästi. Olenemata sellest, et see kõigile teada on, kipub see just töötajatel meelest ära minema, kuid on tunda, et IT ettevõtted teevad selleks palju ära, et töötajatel see meelest ära ei läheks. IT firmad lihtsalt hoolitsevad oma töötajate eest rohkem kui paljud teiste valdkondade ettevõtted.

Meeldis just see, et esinejad olid väga erinevatelt aladelt ning kõik andsid enda valdkonnast hea ülevaate. Arvestades, et olen siiski võhik IT maailmas, andsid need loengud mulle palju näpunäiteid, mida silmas pidada. Minu jaoks täitis aine oma eesmärgi.

Kasutatud allikad: Päevaõppe loengud:[5]