User:Tluugus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tarmo Luugus

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

Olles õppinud eelnevalt TTÜ-s informaatikat, siis teadsin, mis mind ees ootab – palju iseseisvat õppimist. Ülikooli aeg on kiire ning enamus tööd tuleb teha ära kodus õppides. Kõik tööd tuleb ära teha õigeks ajaks, sest muul juhul jäävad asjad venima ning ei pruugigi neid ära teha. Asjad jäävad venima nagu rääkis ka aine esimene loeng, kuigi jah, ka mina esitan hetkel kahjuks ajanappuse tõttu suhteliselt viimasel minutil enda kirjatöö.

Esimeses loengus räägiti põgusalt üle kus mis toimub. Minu jaoks ei olnud peale selle mitte midagi uut, et on olemas eriala stipendium suurusega 160€ kuu, mis on väga positiivne toetus tudengile. Kindlasti tuli otse keskkoolist tulnud tudengile kasuks see, et loeti sõnad peale seoses laisklemisega. Ülikool ei ole koht kus saab enda lapsepõlve pikendada, see on koht kuhu tullakse õppima. Loengus käiakse õppimas, mitte arvutimänge mängimas. Võin ju kodus ka arvutimänge mängida.

IT projektide juhtimisest rääkis Tiina Seeman meile teises loengus. Pani mind kindlasti mõtlema selle peale, et ei ole mõtet teha erinevaid projekte lihtsalt tegemise pärast. Asjal peab mõte olema, ei saa jääda vaid enda raamidesse, peab laiemalt vaatama, ei saa piirduda vaid enda vaatega, tuleb arvestada ka kliendiga. Tõi hea näite login süsteemist, kus jäi log-in nupp panemata ning oli kliendi jaoks täiesti mõttetu süsteem, kuna seda ei saanud kasutada. Projektijuhil tuleb palju suhelda erinevate inimestega, et projekt õnnestuks, tema on vahelüli, kes viib kokku äri ja IT. Hea projektijuht suudab paika panna projekti skoobi ning mõistliku tähtaja, millest tuleneb ka projekti kogumaksumus. Projektijuhi jaoks on kindlasti tähtis see, et suheldaks ja talle teada antaks, kui mingi tarkvara osa katki on, siis ta teab arvestada, et ei jõuta õigeks ajaks projekti valmis ning saab vastavalt kliendiga suhelda ning näidata projekti valmis osa.

Kolmas loeng käsitles pikalt ja laialt kuidas ja miks on vaja õppida. Enamus mõtteid langes kokku minu omadega. Olles 3 aastat ära teinud TTÜ-s ning ikka veel mitte suutnud lõpetada ning siis peale neid aastaid ära käinud ajateenistuses on ka minus tõusnud uus tahtmine õppida ülikoolis. Lihtne põhjus, miks ma ei jätkanud TTÜ-s oli rahapuudus, oleksin pidanud maksma osade ainete eest, milles olin põrunud. Üks kõige olulisemaid asju mida härra Lang välja tõi on see, et tuleb oma aega planeerida ning teha TODO listid endale. Ma ei kujutaks ette enam enda elu ilma nimekirjata, mida mul teha oleks vaja. Kuna käin ka täiskohaga tööl, siis asju, mis vajavad tegemist väga palju, ning asjad kipuvad ununema. Ikka ja jälle pean ennast siin kiruma, miks ma ei suutnud seda teha varem, aga eks oma vigadest ikka õpitakse. Siinkohal palun minust mitte valesti aru saada, mulle meeldib IT-kolledžis õppida, väga lahedad õppejõud on siin.

Neljandas loengus räägiti süsteemi administraatori tööst. Härra Tuisk kahjuks oli väga igav loengu andja, usun, et väiksemale kuulajaskonnale ning rohkem spetsiifilisemalt rääkides asjatundjatele oleks ta mõjunud väga positiivselt. Minu jaoks on süsteemide administreerimine väga kauge teema ning arendajatele nad üldjuhul ei meeldi, siis oli ka minul väike eelaimdus tulles sinna loengusse – igav, mis kahjuks osutus ka tõeks. Kindlasti olid tal ka head mõtted, näiteks, et süsteemi administraator peab olema suure pingetaluvusega ning väga leidlik. Olen seda näinud enda isa näitel, kes on ka süsteemi administraator. Tõi välja ka selle, et igal asjal peab olema hea dokumentatsioon, olen väga päri sellega! Ilma dokumentatsioonita on üks firma praktiliselt läbikukkunud niipea, kui vanad loojad lahkuvad ning uued asemele tulevad. Uus töötaja ei saa mitte midagi aru olukorrast ning mõistmiseks läheb tal liiga kaua aega, et firmale kasulik olla.

Tarkvara testimine ja kvaliteet oli viienda loengu teemaks. Iga tarkvara tuleb testida. Mida varem alustada tarkvara testimisega, seda varem leitakse vead, mis teeb vigade paranduse odavamaks, kui hakata vigu parandama arenduse lõppfaasis. Tarkvara tuleb enne väljalaskmist kindlasti piisavalt testida, kuna nagu ka loengust kuulda võis, siis kõige hullemal juhul vähene testimine võib lõppeda inimese surmaga. Kindlasti ei ole testija süüdi kõiges, kui live-s olev tarkvara läheb katki. Põhjuseid miks tarkvara katki läheb võib olla mitmeid, arendaja arvas, et mingi jupp ei mõjuta teist või et süsteemi administraator pani serverile mingi uuenduse peale.

Kuuendas loengus räägiti meile nagu ka teises loengus projektide juhtimisest. Selles loengus toodi välja see, et arendaja olla ei tähenda ainult koodi kirjutamist vaid see hõlmab endast väga palju muid ülesandeid veel lisaks, mis ei ole ametijuhendis kirjas. Maailm ei ole lihtne, tavaline on see, et asjad on katki, mitte korras.

Seitsmes loeng rääkis firma juhtimisest ja muust sellega seonduvast. Oma firma loomisel tuleb kindlasti leida kindel siht. Kui peale paari aastat ikka ei tundu, et õiget asja teeks, siis tuleks plaanida kardinaalset muutust. Kindlasti ei tasuks alguses enda firmat kiirelt maha müüa, investoreid on ka hiljem võimalik leida ning seda on hulga lihtsam teha, kui firma on juba leidnud nö oma õige tee. Võib leida ka parema investori hiljem müües. Firma juhina taskuks kindlasti meeles pidada ka töötajate motiveerimist. Peale tööpäeva baari minna ning mõni õlu ära juua on täiesti normaalne või teha töötajatele väljasõite. Väikeettevõtte juht peab kahjuks igapäevaselt tegelema pisiprobleemidega, alguses ei ole lihtsalt raha, et palgata inimesi tööd tegema, pead ka ise käe külge panema ning ei saa valida millega tegeled.

Kaheksas loeng – kõige huvitavam neist loengutest. Räägiti kui oluline võib olla andmete analüüs suurfirma jaoks. Andmeid analüüsides on võimalik kuskil 90% tõenäosusega kindlaks teha kui palju müüb firma mingil suvalisel ajahetkel. Statistika kaudu on võimalik ära hoida suuremad ärivead. Graafikute tegemine erinevate andmete põhjal – lennujuhid. Väga tähtis näiteks neile, kuna graafiku optimeerimine aitab neil ärkvel püsida. Läbi statistika on võimalik ka turundust optimeerida – mis tooted kuhu ja kuidas paigutada poelettidel. Väga oluline on siinjuures ära mainida, et andmeid on vaja pidevalt monitoorida, sest kui andmed muutuvad, siis muutub ka kõik muu.

Loengud suutsid koos tekitada suure terviku, saime aimu mis tunne võib olla töötada start-upis ning milline on elu suurfirmas. Aine suutis kindlasti täita oma eesmärki tuues oma ala spetsialistid meile rääkima oma tööst ja tegemistest. Peale seda ainet peaksid selle hoolikad kuulajad kindlasti teadma, mida mingi ametikoht IT ettevõttes laias laastus teeb. Usun ka, et mõni kindlasti leidis nende loengute põhjal, et IT ei ole päris nende eriala ning leidub ka neid, kes said nendest loengutest innustust ning tahavad juba kiirelt ja ruttu asuda oma IT ettevõtet rajama.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva . Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. Tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:

… kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.

… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta.

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).

Õppima peab täiskoormusel, ehk ühe õppeaastaga peab saama kokku 60 EAP-d.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 25

Y = 27

1 EAP = 50€

2 EAP-d ehk 100€ esimese semestri lõpuks ning teise semestri lõpuks ka 2 EAP-d.

Ehk kokku tuleb maksta 400€ sellise tsenaariumi puhul(esimese semestri lõpus esitatakse arve 2 EAP eest ning teise semestri lõpuks ka 2 EAP eest, sest on saadud 52 EAP-d, 54 EAP-d peab kokku koguma aastas.).