User:Tmetsoja
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Tauri Metsoja
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012
Essee
Lugedes tunniplaanist ainenime „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ning olles käinud ära esimeses sissejuhatavas loengus, ei olnud minu ootused ega lootused selle aine suhtes just kõige kõrgemad. Kuna põhilised nõuanded, kuidas koolis edukalt hakkama saada, olid minu meelest meile juba edasi antud, kartsin tulevikus vaid õppekorralduse eeskirja tüütut punkt-punkti haaval läbitöötamist ja IT-valdkonda kirjeldava kuiva statistika veel kuivemat päheõppimist.
Suur oli aga minu üllatus, kui juba järgmise loengu alguses istusid auditooriumi ees kaks muheda olekuga meest ning taustaks mängis Skrillex. Tuli välja, et tegemist oli Peeter Uustali ja Peeter Raieloga, kes lisaks samale eesnimele on mõlemad ka IT Kolledži vilistlased ning töötavad hetkel Skype’i helpdesk'is. Tõsi, üks tegeleb küll programmi kasutajate murede ja teine Skype’i enda tööliste omadega, kuid üldine põhimõte jääb siiski samaks. Ise pole ma helpdesk'i tööd kunagi eriti ihaldusväärseks pidanud ning kuigi ma seda ka nüüd ei tee, sain teada, et tegemist võib olla kasuliku sammuga karjääriredelil. Väga üllatas see, kui head võivad olla töötingimused meie enda kodusel Maarjamaal. Heaks näiteks oli tööks vajaliku tehnika muretsemine: saada vaid soovitud esemele viitav link Peetrile ning paari päeva pärast on see sul olemas. Tulemus kiire ja efektiivne. Ei mingeid aegavõtvaid hankeid nagu avalikus sektoris. Ning isegi kassid pidid kontoris lubatud olema.
Nädal hiljem rääkis IT Kolledži lõpetanud Janika Liiv subjektiivselt programmeerimisest ning andis oma panuse, murdmaks mõningaid programmeerijate ja ka üldisemalt IT inimeste kohta levivatest müütidest. Kuigi loeng oli ilmselgelt rohkem mõeldud nõrgema sugupoole esindajatele, said sealt kindlasti oma annuse motivatsiooni ja kindlust kõik, kes kunagi varem programmeerimisega tegelenud pole. Lisaks tutvustas ta põgusalt programmeerimis-keelt Ruby ning kutsus tütarlapsi liituma ülemaailmse workshop'iga Rails Girls, mis on keskendunud justnimelt naisprogrammeerijate koolitamisele.
Andres Septeri loengu teemaks oli IT tööturg üldisemalt. Lisaks era- ja avaliku sektori vastandamisele peatus ta pikemalt spetsialiseerumisel. On olemas laiema ja kitsama ringi spetsialistid ning tema soovitas kindlasti spetsialiseeruda mingile kindlale teemale ja teha järjepidevat tööd, et teada sellest absoluutselt kõike. Neile, kes ei näe probleemi väljaspool Eestit töötamises, on see loomulikult väga hea soovitus. Kuid nii väikses riigis, kui Eesti seda paratamatult on, võib kitsama ringi spetsialistina tekkida raskusi uue töö leidmisega, kui peaksid vana mingil põhjusel kaotama. Kui aga spetsialiseeruda millelegi, mis miskipärast vaid Eestile omane, võib tekkida raskusi välismaal töö leidmisega. Üldiselt oli tegemist väga nauditava esinemisega, kuid keelepruuk ja hoiak jätsid kohati soovida.
Martin Paljak tutvustas meile oma arusaama karmast ja selle tähtsusest interneti-maailmas ning rääkis elust free-lancer'ina. Mulle meeldis tema suhtumine: ta mitte ei mõelnud, kelleks saada tahab, vaid tegi kohe algusest peale seda, mida tahtis ja ongi seeläbi saanud selleks, kes ta on. Näiteks ID-kaardi draiverite kallal oma lõbuks töötamine kulmineerus tööpakkumisega Sertifitseerimiskeskuses. Millegi pärast lisas ta lõpus, et soovib kindlasti mingil hetkel siiski ka ülikoolidiplomi muretseda, kuid põhjendust ta selle vajalikkusele anda ei osanud. Usun ise, et piisava oskuste- ja kogemusepagasi puhul nagu temal kõrgkooliks vajadus puudub. Tähtsad peaksid olema teadmised ise, mitte see kuidas need omandatud on.
Tarkvarafirma Ignite oli 4. oktoobril kooli saatnud lausa neli inimest. Kui pea iga loengu juures oli tunda teatud määral enesereklaami, siis Ignite’i puhul oli see tunne kõige tugevam. Seetõttu said nad hiljem tudengite seas ka ohtra kriitika osaliseks. Arvestades Eesti IT-maastikule iseloomulikku tööjõupuudust ja selle vaieldamatut kasvamist tulevikus, on enda firma promomine ju mõistetav. Millal, kus ja mil määral seda teha, et hea maitse piiridesse jääda, on aga iseasi. Julgen tunnistada, et tegelikult oli see loeng siiski üks mu lemmikuid, kuna esinejatel puudus tüüpiline „meie räägime, teie kuulate ja pärast küsite“ hoiak. See väljendus põhiliselt hulgaliselt tudengeid kaasavates väikestes sotsiaal-eksperimentides, mida oli ka ilma otseselt osalemata oma koha peal istudes huvitav jälgida.
Kristjan Karmo oli võtnud enda ülesandeks tarkvara testimise kohta käivate negatiivsete legendide ümberlükkamise ning minu meelest õnnestus see tal ideaalselt. Usun, et paljud, kes varem testimise kui võimaliku tulevikutöö peale mõelnudki polnud, said juurde ühe karjäärivaliku. Loeng oli humoorikas ja hästi jälgitav, väga meeldisid erinevad tõsielust pärinevad näited sellest, mis juhtuda võib, kui programmidest pole kõiki vigu edukalt eemaldada suudetud või viitsitud.
Põhja-Eesti Regionaalhaiglas töötava Siim Vene pealkirjata esinemine oli korralik lõpp sellele loengutesarjale. Lisaks oma töö-alastele ülesannetele rääkis ta pikemalt ja üldisemalt tehnoloogiast ning pani kuulajaskonna mõtlema kaasa selle olemusele ning vajalikkusele.
Nagu näha, oli selle õppeaine sisu õnneks hoopis teistsugune, kui ma alguses vääralt eeldasin. Iga neljapäev ootasid meid ees uued inimesed, kaasas uued teemad, millest meile rääkida. Loengute üldine tase küll kõikus veidi, kuid oli siiski keskmisest palju kõrgem. Võib-olla just seetõttu, et tegemist ei olnud õppejõududega, kellest paljud on aastate jooksul kaotanud kire neid kunagi paelunud ala vastu, vaid oma ala spetsialistidega, kes tegelevadki iga päev just sellega, mida naudivad. Väga meeldis see, et ohtralt oli kaasatud IT Kolledži erinevate lendude vilistlasi ning palju tegeleti erinevate müütide purustamisega. Negatiivse külje pealt nii palju, et veidi rohkem oleks ehk võinud peatuda õppimis- ja töövõimalustel välismaal.
Usun, et nii mõnedki, kes tulid IT Kolledžisse otse keskkoolipingist, hakkavad alles selle aine tulemusel vaikselt taipama, kui lai on nende potentsiaalne tööpõld. Ei loe, et koolis on meid jagatud vaid arendajateks ja administraatoriteks - see on alles algus. Lõplik otsus, mida oma tulevikuga ette võtta, seisab enamikul alles ees.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud arvestusele pääsemise tingimused, saad teha vajadusel kuni 2 kordussooritust.1 Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.2
Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!1
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
Üliõpilane kohustub õppeaine(te) õppimiseks koostama ÕIS-is igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Alates teisest õpinguaastast saab üliõpilane esitada semestri punase joone päevani avaldust akadeemilisele puhkusele minekuks. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemas-olul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” hiljemalt semestri punase joone päevaks.3
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.4
Viited
[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused
[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#MÕISTETE%20SELGITUSI
[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid
