User:Tnarusbe
Essee
Me teame, et iga asi ei ole alati 100% töökindel. Sellel nädalal said sellest aimu ka need kümned tuhanded kliendid, kes enda veebilehti teatud teenuse pakkujate juures majutab. Põhjuseks siis kõrgepingerikke tõttu ära kadunud elekter teatud piirkonna alajaamades, mis muu hulgas teenindavad ka Linxtelecomi poolt hallatavat serverikeskust, mida kasutavad paljud veebimajutusega tegelevad ettevõtted, nt: OÜ Zone Media jpt. Katkestuse põhjuseks oli vigane diiselgeneraatori ja jaotusahela vahel olev termokaitse, mis sellise koormuse käes lihtsalt vastu ei pidanud. Selle termokaitse lõhkemise tagajärjel ei hakanud diiselgeneraator UPSi laadima ning UPSid töötasid täpselt nii kaua, kuniks akud mis UPSidele toiteallikaks olid, tühjaks said. Mida saaks teha serveri majutuskeskuse teenust pakku firma selleks, et vältida taolisi situatsioone? Serveri majutuskeskus, kes pakub teenust tavakasutajates suurte firmadeni ja omab kümneid tuhandeid kliente, peaks kindlasti hoolikamalt jälgima tehnikat, tänu millele taolised probleemid võivad juhtuda. Majutusteenust pakkuval firmal oleks kasulikum teha seadmetele perioodilist tehnilist kontrolli. Miks oleks see majutusteenuse pakkujale kasulik? Kui serveri majutuskeskus kontrolliks kindlatel aegadel tehnilisi seadmeid ja nende töökindlust, oleks kindlasti taolised juhtumid olemata, sest kui termokaitse on vana, siis on ilmselge, et iga asi ükskord amortiseerub ja lakkab töötamast. Aga kui oleks tehtud eelnev tehniline kontroll ja analüüs, oleks kõnealune probleem olemata olnud. Kui serverimajutus teenust pakkuv firma seaks prioriteedid nõudlikuma klientuuri poole, ehk kui kasutajal on tõesti väga oluline server, millisel juhul ei tohi server olla maas kauem kui mõnikümmend sekundit, siis peaks teenuse pakkuja ikkagi hoolitsema selle eest, et nende nõudlused oleks täidetud. Seda saaks ära hoida sellega, et suurklientide serverid lisada eraldi UPSi taha, mis kindlustaks serveri töö jätkamise ka siis, kui serveri keskuses tekib taolisi elektrikatkestusi. Sellega jäävad olemata ka probleemid kliendi ja majutuskeskuse teenust pakkuva ettevõtte vahel, ja maine ei kahjustu nii olulisel määral. Kui vaadelda seda maine säilitamise koha pealt, siis klient, kes tahab hakata oma servereid majutama, teeb alati kindlaks milline on temale parim lahendus. Kui Ta loeb erinevatest allikates, et mõnel firmal on olnud sellised probleeme ja teisel firmal mitte, siis on enam kui kindel, et klient, kellel on vaja majutada väga oluline server, millel on vaja töös olla 365 päeva aastas, 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas, tellib serverimajutuse just sellest firmast kellel taolised probleemid puuduvad. Ei saa küll välistada, et ka teistel teenusepakkujutel võib iga kell sarnane või isegi katastroofilisem ja veel suuremate tagajärgedega probleem tulla, aga on enam kui kindel, et teised teenusepakkujad õpivad sellest veast ja teevad enda serverite töökindluse mõttes tehnilise kontrolli ja analüüsi. Kas see mõjutab ainult serveri majutusteenust pakkuvat firmat ja nende teenust ostvaid firmasi? Ei, kohe kindlasti mitte. Kõik need probleemid kaasavad ka majutuskeskust kasutavate firmade kliente. Mida saab teha ettevõte selleks, et olla kindel serveri töökindluses? Kui suurfirma oma serverid ühe teenusepakkuja juures hoiab, on alati oht selles, et kui midagi peaks juhtuma, nt: serveri ruumis tekib tulekahju ja serverid saavad parandamatult kahjustada ja kogu informatsioon ja muu mis selle serveri peal oli kaob, siis firmal tekiks sellest olenevalt serveris paiknevate andmete kadumisest suured kahjud. Kahjud võivad ulatuda materjaaselt väga kulukaks, sest kui serveris olev programm või teenus peab olema tavakodanikule kätte saadav igal ajal ja kui teenus, mida kodanik sealt vajab on tasuline, siis jääb firmal kogu serveri maas oldud aja jooksul tegemata jäänud toimingute arvelt raha saamata. Firmal kellel on taolisi teenuseid sisaldavad serverid, millega neil kaasnevad erinevad lepingud ja kohustused teise firma ees, kellele nad pakuvad teenust arendamisest kuni töötamiseni välja, on väga oluline, et serverid oleks kindlas ja turvalises kohas, ja nende töö oleks sujuv ja tõrgeteta. Selle ära hoidmiseks saaks firma enda servereid majutada mitme teenusepakkuja juures. See oleks kindlasti kulukas, kuid kasulik. Kui andmed asuvad ainult ühes serveris ja ühes serveri majutuskeskuses, siis on oht, et just nende ootamatute probleemide tõttu võivad tuleneda (olenevelat lepingust) trahvid või isegi lepingu lõpetamine. Nende probleemidega kaasnevad kindlasti negatiivsed meedia kajastused ja kommentaarid, mida uus klient kindlasti ennem oma serveri majutust loeb ja otsustab lepingu sõlmida siiski mõne teise teenuse pakkujaga. Kui serveri majutusteenuse pakkuja tegeleks hooldamise ja tehnika uuendamisega rohkem, oleks kindlasti probleemide tekkimise võimalus väiksem. Kindlasti peaks serveri majutusteenust pakkuvad firmad omavahel rohkem koostööd tegema, sest kui on tõesti väga olulised kliendid ja suuremamahulised serverid, siis oleks hea kui serverimajustust pakkuvate firmade vahel oleks sidemed, nt: kui üks serverimajutust pakkuv firma omab klienti, kellel on oluline, et serveril ei tekiks ootatmatuste tõttu katkestusi, võiks teisel serveri majutusteenuse pakkujal olla nö BackUp server selleks juhuks, kui esimeses tõesti midagi hullu on. Kindlasti on see oluline väljaminek ka teenust ostvale kliendile, aga kui server peab olema koguaeg töös ja leping näeb seda ka ette, siis on see teenuse ostjale vajalik. Oluline on ka serveri majutusteenuse pakkuja ja majutust ostvate klientide vaheline suhtlus, sest kui rohkem suhelda ja tunda huvi ja soovi oma teenuse professionaalses valguses näitamise vastu, tekib juurde positiivset meediakaja ja soovitusi. Sellega kaasneb hea reputatsioon ja kuulsus, mille arvelt on võimalik endale rohkem kliente saada.
Küsimus A
- Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus A
- Kui kukkusin eksamil läbi siis korduseksamit on võimalik teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Tasulisel kohal on korduseksamile registreerimine tasuline, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppival üliõpilasel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema eksamile registreerunud ja kordussooituse korral tasunud kordussoorituse tasu hiljemalt üleelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
Küsimus 2
- Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?
Vastus 2
- Kui ma kaotasin ära uksekaardi, siis ma pean sisenema www.minukool.ee keskkonda ja sealt valima „Kaardi tellimine“ ja sealt „telli asenduskaart“. Asenduskaardi tellimisel kaotab automaatselt kehtivuse varasemalt väljastatud kehtiv kaart ja tellimisprotsess on sarnane uue kaardi tellimisega. Asenduskaardi tellimisel peab tasuma vastavalt Eesti Üliõpilasliidu hinnakirjale 6,5 €.
Kui ma kaotasin ära kapi võtme, siis annan ma sellest teada õppetehnikule.
