User:Toige

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Triin Õige

Rühm: 14

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse õppima asudes ei olnud ma isegi päris kindel, et miks kõigist valikutest just seesugune otsus sai langetatud, kuid aine õpingukorraldus ja erialatutvustus on väga arvestataval määral minu arusaamu ning teadmisi IT maailmas ja tööpõllul toimuvast üleüldises plaanis laiendanud. Ehkki vahel oli tõepoolest ülimalt raske end esimeseks loenguks kooli sundida, siis peaaegu alati pöördus olukord positiivseks, sest esinejad on omal alal tuntud tegijad ning nende ettekanded laiendasid oluliselt kuulajaskonna silmaringi erinevatel elualadel ja ka filosoofilistes küsimustes.

Esimene loeng leidis aset juba 28. augustil, mil enamik esmakursuslasi kahtlemata veel kogu täiega suves olid, kuid see oli esimene hetk, kui karm reaalsus eemalt terendama hakkas. Nimel tutvustati, mismoodi käivad ITK-s asjad üleüldse, kuidas tudengina ree peal püsida ja mis kõige tähtsam- tehti selgeks uue haridusreformiga kaasas käivad muudatused ja kindlasti klaaris see minu jaoks väga paljud ebaselgused EAP-dega. Samuti tutvustati põgusalt kooli eeskirju ja rõhutati, et igaüks peab need kindlasti ise läbi töötama, et vältida teadmatusest tekkivaid arusaamatusi õppeperioodi jooksul ja ma leian, et see on tõepoolest vajalik, kuna väga paljud, kaasaarvatud mina, on uuesti õppima asunud otse gümnaasiumist tulles ning seesugune teatavast mugavustsoonist välja rebimine võib esialgu päris pahviks lüüa.

Õppimisest ja motivatsioonist kõneles teises loengus Margus Ernits ning peab tõdema, et see oli minu jaoks tõepoolest motiveeriv, kuna õppejõud lajatas tudengitele ette palju asju, mida nad valesti teevad ja mõtlevad ning see pani tõepoolest tahes- tahtmata iseennast ning teisi kõrvalt vaatama. Samuti pean oluliseks seda, et rõhutati tugevalt viitamise olulisust, et selle mitte tegemisega tehtud kirjatöö luhta ei läheks. Arvan, et seesugune loeng võiks kindlasti iga aasta esmakursuslastel aset leida, sest, ehkki loeng tundub kohati moraali lugemine olevat, paneb see kuulaja mõtlema ning reaalselt ka innustab iseennast ja teisi tagant sundima.

Kolmandas loengus astus meie ette Eestis hästi tuntud IT- visionäär ning ka ITK õppejõud Linnar Viik, kelle ettekanne innovatsioonist jäi meelde just seetõttu, et ta innustas auditooriumit kaasa rääkima kohe alguses ning tekitas oma kaasahaarava kõnestiiliga huvi teema vastu. Kuigi ta kõneles justkui valdkondadest ja asjadest, millega kõik igapäevaselt kokku puutuvad, siis tegelikult kätkeb innovatsioon endas tohutul määral erinevaid, mitte ainult infotehnoloogiaga seotud lahendusi. Lisaks konkteetsetele faktidele tõi Viik minu arvates väga lahedaid elulisi näiteid, mis automaatselt panid mõtlema, et tõepoolest on mingit igapäevast asja võimalik veel mitut erinevat moodi teha.

Tarmo Randel rääkis neljandas loengus põgusalt, kuid väga huvitavalt küberkuritegevusest- kuidas see toimib ning mis ohud seal varitsevad. Kõige enam pakkus minule mõtlemisainet just see, mismoodi käib küberkurjategijate varanduse kokku ajamine- rahakalt inimeselt varastatakse kõik vajalikud panga- või krediitkaardi andmed ning siis pannakse saadud info müüki. Kuid vahelejäämisel ei saa karistada mitte see, kes vajalikud andmed kogus, vaid see, kes neid lõpuks kasutab. Lisaks käsitleti veel teisigi küberpettuste variante ning põhiline idee oligi see, et internetis ei tohi olla mitte mingil juhul naiivne. Samuti oli minu arvates väga põnev, et Randel rääkis ka Eestis toimunud põnevamatest küberkuritegudest, millest paljud kindlasti veel kuulnud ei olnud. See oli kindlasti selle õppeaine üks huvitavamaid ning informatsioonirikkamaid loenguid.

26. septembril käis esmakursuslastele loengut pidamas Andres Käver. Tegu oli kaasahaarava, kuid küllaltki vastuolulise ettekandega. Nimelt meeldis mulle see, et ettekandja rääkis väga elulähedastest asjadest- kuidas IT maastikul töölisena, kuid ka tööandjana hästi hakkama saada, mil viisil IT Kolledžis edukalt ree peal püsida ning tutvustas põgusalt, kuid piisavalt informatiivselt ka majanduse ning arendusmaailma seotust. Ebameeldiv pool oli aga see, et loengust jäi justkui mulje, et kui kõrgkooli lõpetades keskmine hinne 5,0 pole, siis pole mõtet üldse IT arenduse maailmas tööle asuda. Arvan, et seesugune lähenemine tekitas väga suures kuulajate hulgas ebameeldiva tunde ja hinnete põhjal on siiski pisut vale kellegi oskuseid ja ambitsioone paika panna. Oleksin sellest loengust oodanud pigem positiivset süsti, mis motiveerib, mitte seda, et need, kes pole varem programmeerimisega kokku puutunud, hakkavad oma eriala valikus kahtlema.

Kuuendal loengukorral käisid meile Skype NOC Monitoringust rääkimas kaks härrasmeest otse Eesti kõige kuulsamast IT firmast. Arvan, et seesugune ettekanne oli esmakursuslaste jaoks pisut liig, kuna räägiti äärmiselt spetsiifilistest serverite haldamisega seonduvatest mõistetest ja väga paljud väljendid olid inglise keeles ning seetõttu oli raske sõnasabast kinni haarata. Minu arvates võiks kindlasti Skype’ga seonduv loeng olla iga-aastastel esmakursustel, kuna see on siiski kõigile teada- tuntud ja peale kõige ka kodumaa pinnal käima pandud asi, kuid ettevõtet võiks tutvustada keegi, kes on igapäevaselt uuenduste ning parenduste loomise juures või keegi, kes on algusaegadel Skype arenduse juures olnud. Vaatamata pisut negatiivsele muljele peab siiski tõdema, et mööda külge loeng kindlasti maha ei jooksnud.

Eelviimases erialatutvustuse loengus käidi meile tutvutamas Nortali tegevust, kuid ka seda, et millised protsessid eelnevad ja järgnevad tarkvaralahenduse arendamisele. Samuti tutvustati IT tudengite jaoks ilmselt päris huvitavat ning praktilist ettevõtmist nagu Nortali suveülikool, kuhu ma isiklikult veel pärast esimest aastat ilmselt ei kandideeriks, kuid tulevikuperspektiivis tasuks sellele kahtlemata mõelda. Positiivse mulje Nortalist kui firmast andis minule see, et väidetavalt nad ületundide tegemist, mida IT firmades tihtipeale juhtub, ei poolda- leian, et see mõistlik ja tõepoolest pärsib stressi tekkimist. Seesugune, nö IT maailma köögipoole mõningane tutvustamine ja tudengeid innustav loeng oli äärmiselt positiivne, kuid just taolist ettevalmistust ja kaasahaaravust oleksin oodanud eelnevas lõigus kirjeldatud firma esindajatelt.

Õppeaine viimane loeng oli minu vaieldamatu lemmik, kuna esinejast, Merle Liisu Lindmast kiirgast positiivsust ja elujõudu. Teistsugune ja lahe oli ka see, et ta pani auditooriumis istuvad tudengid omavahel suhtlema ja seda on kindasti pidevalt ninapidi arvutis istuval inimesel väga vaja ning seesugust taktikat võiks rakendada tegelikult ju mistahes aines. Oma ettekandes võttis Lindma ette ka väga palju erinevaid suhtumise ja mõtlemisega seonduvaid teemasid ja slaididel olevad tsitaadid kõnetasid loodetavasti igaüht. Kõige õigem ja vajalikum oli minu meelest see, et esineja rõhutas inimestega rääkimise olulisust ning leian, et kinnisele eestlasele, kes teeb üldjuhul suu lahti vaid äärmisel vajadusel, peab seda veel eriliselt selgitama. Arvan, et taolist positiivse süstina mõjuvat ning mitte vaid erialale toetuvat loengut ei võiks olla mitte ainult esmakursuslastel, vaid kõigil ITK tudengitel vähemalt kord aastas, kui mitte rohkem, sest seesugused motivatsiooni ning suhtumise- suhtlemise loengud õpetavadki elus hakkama saama.

Kogu õppekorralduse loengutetsüklit on väga raske üheselt kokku võtta, kuna need olid temaatiliselt tõepoolest seinast seina. Kindel on aga see, et iga loeng andis juurde uusi teadmisi, õpetas elu üleüldiselt erinevate nurkade alt vaatama ja motiveeris just tänu nendele inimestele, kes meie ees käisid. Igaühel polnud küll enneolematut edulugu, kuid sellegipoolest oli igaühelt neist midagi õppida ja enda jaoks tallele panna. Minu arvates on äärmiselt positiivne, et õppekavas just selline aine on, kuna lisaks praktilisele andis see juurde ka vaimseid väärtuseid, mis loodetavasti edaspidises elus ka rakendust leiavad.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestuste sooritamiseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. kohaselt. Kordusarvestuse(kui ka korduseksami) puhul on eeskirja kohaselt vajalik enda registreerimine õppeosakonnas. Kordussooritusele saab end registreerida ÕIS-is ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised- 2013/ 2014 õppeaasta tasumäärade kohaselt 20 eurot.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Õppekorralduse punkti 6.1.3 kohaselt on esimesel aastal võimalik akadeemilisele puhkusele minna: a) tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. b) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. c) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

Viimasest välja toodud punktist tulenevalt on maksimaalne puhkuse aeg 3 aastat.

Õppekorralduse punkt 6.1.4: Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Õppekorralduse punkt 6.1.5.; Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Ülesanne

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Puuduolevaid ainepunkte: 3 EAP mõlemal semestril

Esimese semestri arve: 50€ * 3 = 150€

Teise semestri arve: 50€ * 3 = 150€

Kogusumma: 300 €

Allikad

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd