User:Tollema

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tiina Ollema
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012


Essee

Erialatutvustuse ja õpingukorralduse loengutes käisid meil rääkimas erinevate IT-ametite esindajad sellest, kuidas tulevikus tööturul otsuseid teha ning millised on erinevate töökohtade positiivsed ja negatiivsed küljed. Lisaks räägiti infotehnoloogia tähtsusest igapäevaelus ning kuidas otsused, mida me igapäevaselt teeme võivad mõjutada meie tulevikku. Kindlasti pean väga tähtsaks, et meil sellised loengud toimusid, sest see andis oluliselt rohkem aimu, millist tööd on võimalik kooli ajal või pärast selle lõppu teha. Huvitav oli kuulda ka seda, et isegi kui õpin IT süsteemide administreerimise erialal, siis ei ole tegelikkuses nii raske proovida kätt ka arendajana, vaja on vaid piisavalt tahtmist ja õpivalmidust.

Esimeses loengus tutvustasid Inga Vau, Indrek Rokk ja Marko Puusaar meile, mida on oodata uuelt koolilt ja õppeaastalt ning, millised on nõuded, et edukalt tulevased semestrid läbida. Räägiti täpsemalt, milliseks kujunevad erialatutvustuse ja õpingukorralduse tunnid ning mida tuleb teha, et arvestuses läbi saada. Minu arust oli see tund äärmiselt vajalik ning informatiivne, sest uue õpilasena on kõike seda vaja teada. Leian, et ka järgmistel aastatel peaks selline loeng esimesena olema.

Külalisesinejad hakkasid meil käima juba teisest nädalast. Esimesed esinejad olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Mõlemad töötavad nn. helpdeskis. Mõlemal on kogutud juba palju kogemust erinevatel töökohtadel. Minu jaoks oli põnev kuulda, et lisaks välisele helpdeskile on olemas ka sisene helpdesk, mis leiab lahenduse töötajatel tekkinud probleemidele ja vajadustele, näiteks tellib uue hiiremati, klaviatuuri jne. Uudseks asjaks oli ka näha ja kuulda, kuidas töötab ticketite süsteem, mille abil Uustal ja Raielo igapäevaselt tööd teevad. Loengu puhul jäi eredalt meelde ka humoorikas video sellest, kuidas helpdeskis töötamine käib. Lisaks meeldis, et väga pikalt kestis küsimuste voor, sest inimestel on nii suure firma nagu Skype kohta palju küsimusi, millele vastust teada tahaks. Positiivne oli ka see, et kõik küsimused said ka vastused, mis näitab veelkord esinejate häid kogemusi ja teadmisi. Kindlasti tekitasid ka mulle väikse mõtte kunagi helpdeski tööd proovida.

Kolmandas loengus esines meile Janika Liiv firmast Toggl. Minu jaoks oli see üks parimatest loengutest, sest sai ennast esinejaga samastada. Kuna ka minul oli IT Kolledžisse tulles siiski võrdlemisi vähe kogemust IT valdkonnas, siis andis palju innustust edasi õppimiseks ja tõestamiseks, et stereotüüp sellest, et naised ja tehnika ei sobi kokku, on vale. Põnev oli ka kuulda täpsemalt Ruby programmeerimiskeelest, sest just mõned päevad varem olin lugenud uudistest, et korraldatakse tüdrukutele Ruby workshopi. Positiivselt jäi meelde ka erinevad võrdlused IT ja loovkirjutamise vahel.

Neljandas loengus oli meil külas Andres Septer, kes hetkel töötab Playtech’is. Tema rääkis meile tööjõu turust ning andis soovitusi, milliseid valikuid teha. Kõige vajalikumaks faktiks enda jaoks pidasin seda meeles tuleviku osas, et tuleb väga hästi ära õppida Linuxi süsteemide haldamine, sest enamik firmasid ja asutusi töötavad selle baasil. Üldiselt jättis loeng siiski kuidagi negatiivse mulje, sest Septer tegi osasid ameteid maha ja kippus liialt inimesi stereotüüpide järgi liigitama, mistõttu ei tekitanud väga huvi enam lõpus teda kuulata ka.

Viiendas loengus käis meile rääkimas Martin Paljak, endine pikaajaline freelancer, nüüd teist korda elus palgatööl. Kõige rohkem meelde jäigi see, et enne, kui kuskile tööle minna, tuleks korralikult läbi mõelda, kas see, millega antud firma tegeleb, tundub endale õige või mitte. Lisaks see, et sama moodi tuleks käituda ka internetis tegutsedes. Huvitav oli ka kuulata Paljaku eelnevatest töökogemustest freelancer’ina. Üldjoontes jättis suhteliselt hea mulje ja loeng tundus kasulik, kuid mingil määral läks asi liialt maailmaparandamise jutule.

Kuuendas loengus olid kohale Ignite firma esindajad Dea Oja, Mihhail Lapuškin ja Stanislav Vasilyev. See loeng jättis vastakaid muljeid minule. Ühelt poolt oli huvitav kuulata arenduse protsessidest ja mängida erinevaid mänge, mille käigus sai katsetada ka tiimitööd. Lisaks meeldis see, et firma hindab väga töötajate vabadust ning nendevahelist suhtlust. Teiselt poolt kippus minu jaoks asi kohati liialt firma reklaamiks kätte minemas. Oleksin rohkem oodanud tööülesannete kirjeldusi ja muud sellist.

Eelviimases loengus käis meile rääkimas juba avaaktuselt tuttav Kristjan Karmo. Teemaks oli testimine ja tarkvara kvaliteet. Mulle meeldis, et asjale oli lähenetud veidi teisiti ehk erinevate müütide purustamise kaudu. Kui avaloengus meilt küsiti, et kes tahaksid testimisega kunagi tegeleda mingi aeg, siis mina ka ei tõstnud kätt, sest mul ei olnud erilist ettekujutus, mida seal täpsemalt tegema peab. Kuid pärast Karmo loengut leian, et inimeste eelarvamused testimisest on üldjuhul valed ning seetõttu ei välista absoluutselt, et sellega mingi aeg tegeleda proovin.

Kõige viimases loengus oli meil külas Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Esimene mõte oli kohe, et mida siis haigla IT-juhil ikka nii huvitavat rääkida on õdede ja arstide arvutite haldamisest. Kuid see mõte sai kiirelt ümber lükatud, et on palju huvitavat rääkida. Ühe eredaima näitena jäi meelde see, kuidas WIFI üles seadmine haiglasse muutis oluliselt patsientide suhtumist haiglas veedetud aega. Lisaks ei osanud mõelda seda, et sellised asjad nagu patsientide hädaabi nupule vajutus jne jooksevad kõik läbi haigla IT süsteemide. Positiivselt jäi Vene puhul ka see meelde, et õpilaste kaasamiseks jagas õigete vastuste eest šokolaadi.

Üldjoontes jätsid loengud positiivse mulje ning kindlasti oli igast loengust mitmeid asju endale kõrva taha panemiseks. Meeldiv oli ka, et enamik esinejatest olid meie kooli vilistlased, mis näitas, et kuhu võib jõuda IT Kolledži lõpetades. Veidike häiris samas see, et liigselt oli loengutes keskendutud arendajate tööülesannetele ja tööturu seisule. IT süsteemide administeerimise eriala tudengina oleksin oodanud rohkem teada saada ka selle ameti tulevikuvaate kohta. Õpingukorralduse tutvustamisega olen see-eest vägagi rahul ning selles muutusi ei leia vajavat. Minu soovituseks jääkski see, et järgnevatel aastatel sama formaadiga ainet jätkata, aga loengutes veidi rohkem tähelepanu pöörata administreerimise erialale ning vaadata, et esinejad liialt firma reklaamimise peale üle ei lähe.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreeruda on võimalik kuni 2 tööpäeva enne vastava soorituse toimumist. [2]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Vt. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) kord. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita nõutud dokumendid (taotlus ja vastav lisa, eelmise õppeasutuse lõpudokumendid või väljavõte õppesooritustest, aineprogrammid/-kirjeldused varem läbitud õpingute kohta, täienduskoolituse arvestamise taotlemisel täienduskoolituse tunnistused/sertifikaadid/programmid, töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid, maksekviitung) hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. Esmakursuslasena, kellel pole enne õppeaasta algust veel ligipääsu ÕIS-ile, saad enne esimest semestrit esitada oma VÕTA dokumendid õppeosakonda paberkandjal või saata e-posti teel digitaalselt allkirjastatult õppekonsultandile (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialistile). [3]

Kui oled juba ÕIS-i kasutav tudeng, esita VÕTA dokumendid elektroonselt ÕIS-i kaudu:

  • Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“.
  • Vali sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täiendkoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“ (viimane tähendab, et ülekannet taotletakse rohkem kui ühte liiki õppimise arvelt, näiteks kõrgkooliõpingud + töökogemus). Ülekande liigi alt „Lisa komplekt“ – komplekt on üks taotletav tervik (näiteks IT Kolledži ühe õppeaine arvestamiseks on loodud vastavused mitme teises koolis õpitud õppeainega). Ühe ülekande liigi alla saad moodustada mitmeid erinevaid komplekte.
  • Vajalikud lisadokumendid saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.
  • Mahukamad dokumendid võid esitada lingituna „Lisa veebileht“ alt (näiteks link aineprogrammidele eelmise kooli veebilehel). Sel juhul on soovitav lisada lingi kohta kommentaar (seda saad teha, kui valitud ülekande liigi alt oled komplekti lisanud).
  • Kuna taotluse osa „VÕTA maksumus“ on veel arendusjärgus, palun salvesta maksekinnituse koopia „Lisa dokument“ alla.
  • Enne taotluse kinnitamist palun veendu, et oled selle korrektselt täitnud (oled lisanud vajalikud dokumendid, sh. maksekinnituse koopia), sest sellisel kujul jõuab dokument VÕTA komisjonini! [4]


Vastuste allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? punkt 8

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? punkt 5

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? punkt 5