User:Tpeep

Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016

Autor: Tanel Peep

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.

Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.

Kristel ja Marko Kruustükk rääkisid loengus mis on startup, tõid välja Eestis tuntust kogunud startupe, meeskonnatöö olemust ja Testlio eduloost. Testlio eduloo sai eelkõige alguses tänu sellele, et Kristel on olnud pühendunud testija ja seetõttu nägi ka testimise poolel palju erinevaid probleeme, mis tekitas oma nägemuse sellest, milline võiks testimine tegelikult olla. Nad kirjeldasid, et meeskonnatöö oli üks tähtsamaid omadusi startupi loomisel. Üheks põhjuseks, miks nad alustasid kahekesi meeskonnas oli nende omavaheline klapp ja läbisaamine. Nad küll kaalusid ka teiste liikmete peale aga otsustasid kiiresti, et see on halb mõte kuna võõrast inimest esmapilgul ei tunne nii hästi ning seetõttu ei tea, kuidas kõik meeskonna liikmed üksteisega klapivad. Loeng tekitas väga palju motivatsiooni ning usun, et kõikidele alustavatele startupidele oleks selle loengu kuulamine ainult innustuseks.

Lembitu Ling rääkis oma vaadetest süsteemiadministraatori töös. Nõustusin mitmete Lembitu näidetega kuna olen ka ise süsteemiadministraator, näiteks ühte asja ei tohiks teha üle kolme korra - siis peaks toiminguid juba automatiseerima. Huvitav oli ka arutlus teemal, et süsteemiadministraator on sisuliselt nähtamatu - kui ta teeb oma tööd hästi, probleeme ei esine ja lõppkasutajaga puudub vahetu kontakt. Seetõttu tekib arusaam kas keegi üldse teeb ka nende süsteemide taga midagi ja milleks on süsteemiadministraatorit vaja.

Loengus "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" rääkis Andres Septer milline IT tööturu olukord valitseb Eestis. Andres ka mainis, et ta ei ole absoluutne tõe kriteerium aga ta rääkis IT tööturust väga tõepäraselt, kus tekkis ka endal äratundmismoment. Meeldis Andrese puhul see, et ta rääkis kõigest otsekoheselt ning mis ikkagi tegelikult toimub. Loengu teises osas rääkis Einar Koltšanov, kuidas tema oma teekonnal sattus IT'ga kokku. Tema teekond kinnitab ka väidet, et mõnelt muult elualalt on võimalik liikuda IT'sse, samuti on võimalik liikuda IT'st välja mõnele muule elualale. Lisaks kirjeldas Einar väga hästi IT ja äripoole läbisaamist, mida mõtleb IT äripoolest ning vastupidiselt mida mõtleb äripool IT'st. Ta tõi välja kõik probleemid IT ja äripoole vahel ning milline oleks ideaalne olukord kui IT ja äripool jagavad omavahel ühist visiooni.

Loengus "Andmed ei allu analüüsile" rääkis Ivar Laur andmete analüüsist, kas analüüs vastab tegelikusele või mitte. Ta rääkis, et paljud ettevõtted ja asutused omavad palju andmeid aga neid lihtsalt ei kasutata ära, kas siis ei osata või puuduvad selleks ressursid. Ivar rääkis ka kuidas toimub andmeanalüüs MTA's. MTA's on analüüs ülevaatlikum, kuna andmed pärinevad kõigilt aga kui statistikaamet võtab mingi osa rahvast ja teeb analüüsi siis neil puudub täielik terviklus. Lisaks MTA omab praktiliselt reaalajalisi andmeid, seda 20 päevase viivitusega. Üldjuhul andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati mingi tühimik aga andmete järgi saab ikkagi pildi elust.

Jaan Priisalu tõi oma loengus välja Eesti Vabariigi küberkaitse olukorra. Eesti küberkaitse tase on küllaltki kõrgel või teisalt öeldes tipus, meil on olnud väga erinevaid kogemusi ja sündmusi tänu millele me seda saavutanud oleme. Jaan väitis ka, et väga oluline küberkaitses on strateegia ja koostöö teistega. Koostöös teistega on võimalik saada nende kogemusi ja oskusi. Sellekohapeal tegi Jaan väga hea näite viirusetõrjest - viirusetõrje tegelikult ei kaitse viiruste vastu, vaid tegelikult kaitseb viiruste kordumise eest, sest keegi on kunagi viiruse kinni püüdnud ja analüüsinud ning teinud antiviiruse selliseks, et seda viirust ära tunneks.

Loengus "IT ja turundus" rääkis Hedi Mardisoo turunduse olemusest, brändist ja tõi välja näiteid turunduse strateegiatest. Hedi on rahvusvahelise kogemusega ning oskas välja tuua ka strateegiatele järeldused ja näited, mis tegi loengu huvitavamaks. Turundust on tänapäeval kindlasti vaja ning ilma selleta praktiliselt ei ole võimalik. On olnud erandeid toodetele, mis ei ole vajanud turundust ja on müünud ennast ise. Seljuhul peab olema toode eriline ja selle taolist turul veel ei ole, näitena Tesla.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X=23,Y=26

EAP maksumus on 50€

Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris

Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4

Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.

Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.

Aasta koormus: 27+27=54

Esimene semester: 27-23=4

Teine semester: 27-26=1

Aasta lõpus: 54-23-26=5

Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€