User:Tpukk

From ICO wiki

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Tiina Pukk

DK14

Essee

Mina tulin õppima EIK-i infosüsteemide arendust. Käesoleva essee kirjutamist mõjutab kindlasti minu taust. Oman n.ö pehme valdkonna magistrikraadi ja 10 aastat töökogemust. Varasem kokkupuude infotehnoloogiaga piirdub igapäevase tekstitöötluse ja internetikasutusega, seetõttu on EIK minu jaoks tõeline väljakutse ja tegutsen põnevusega nägemaks, kas olematu IT taustaga on võimalik seda eriala omandada.


Esimene loeng keskendus õpingukorraldusele. Õppeosakonna juhataja Inga Vau andis ülevaate kõrgkooli töökorraldusest, õpingukorralduse olulistest aspektidest (akadeemiline kalender; koostöölepingud TTÜ ja TÜ-ga) ja õpikeskkonnast (ÕIS, e-post). Indrek Rokk tutvustas kolledži maja ja selle võimalusi, loenguväliseid tegevusi jms. Rõhutati, et osavõtt erinevatest klubidest, projektidest, laboritöödest jne aitab areneda nii erialaselt kui sotsiaalset. Nagu hilisemates loengutes rõhutatakse, siis sotsiaalsete oskuste lihvimine on hädavajalik, et hiljem tööl hakkama saada. Näiteks Nortali esindajad rääkisid, kui põhjalikult nende HR osakond tööle kandideerijaid hindab ja meeskonnatöö võimekuse osas testib. Juhiti tähelepanu dokumentidele, mis kõik õppimist ja tudengiks olemist reguleerivad. Loogiline algus igale esimesele kursusele. Värskelt keskkooli lõpetanud õppuritele oli see kindlasti põnevam, aga näiteks kooli sisekorda ja kõrgharidusreformi puudutavas osas oli ka minu tähelepanu jäägitult esinejal. Lisaks üldkorralduslikule poolele peatus Inga Vau ka õppimise isiklikul tasandil. Kõik esmakursuslased on oma elus äsja teinud olulised valikud: rakenduskõrgharidus vs kõrgharidus või kutseõpe, EIK vs muu kool, erialavalik jne. Selles sisaldus nii kompliment tudengitele kui meeldetuletus, et oma valikute eest vastutab igaüks ise, sh koolis hakkamasaamise eest. Indrek Rokk pani südamele, et kui õpingute käigus jõuab keegi veendumusele, et see eriala ei ole siiski talle, siis see on samasugune valik nagu iga teine ja täiesti aktsepteeritav. Kooli kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis lühidalt tagasiside andmise võimalustest ja olulisusest, et hoida ja tõsta kooli taset. Haridustehnoloog Juri Tretjakov selgitas veel omalt poolt e-õppe ja tehniliste süsteemide võimalusi.


Teine loeng oli ainus, mida kaugõppe tudengid oma esimesel koolipäeval kohapeal kuulasid. Margus Ernits tutvustas kõrgkoolis õppimise ilu ja kaugõppes õppimise valu. Inga Vau oli esimesel loengul sellel korra peatunud ja Margus Ernits selgitas pikemalt akadeemilist tava ja eetikakoodeksit. Rakenduslikus kõrgkoolis õppimine – valik, mille oleme teinud – tähendab, et soovime omandada praktilisi oskusi. Ainete pealiskaudne läbimine ja akadeemiline petturlus ei lähe selle eesmärgiga kokku. Rõhutati, et „formaalsed lõpetajad“, kes sisuliselt õppekava omandanud ei ole, riivavad kooli au ja vähendavad kõigi kooli lõpetanute diplomite väärtust ning mainet tööturul. Lisaks üksteise üle järelevalve teostamisele rääkis õppejõud pikemalt üksteisega koostöö tegemise vajadusest. Sellega olen ma väga nõus. Eriti kaugõppes õppijatel on oluliselt lihtsam, kui näiteks Skype rühma kaudu ollakse pidevalt ühenduses. Meie kursusel see juba töötab ega lase õppesessioonide vahel kooli unustada. See ühtlasi haakub kolmanda olulise punktiga, mis mulle loengust meelde jäi – ajaplaneerimine ja tähtaegadest kinnipidamine. Iseseisva töö hulk kaugõppuritele on märkimisväärne ja et „vabad“ nädalad sessioonide vahel ei kaoks märkamatult, on hädavajalik oma õppeplaan ja nädalad varakult ühildada ning ajakavast kinni pidada. Raskem teha kui öelda, aga proovima peab. Viienda loengu esineja Andres Käver ei väsinud kordamast, et lõpetas kaugõppe kahe aastaga ja keskmise hindega 5.0. Teeb kadedaks ja natuke pahaseks, sest sellise näite järgselt on tõesti raske vabandusi välja mõelda.


Kolmanda loengu esinejaks oli Linnar Viik, kes arutles innovatsiooni üle. Esimene loeng just erialatutvustuse väravasse ja sisuliselt väike enesekontroll eelmainitud valikute õigsuse osas. Mulle väga sümpatiseeris tema sissejuhatus teemal tarbijad ja tootjad. Ühe korraliku inimese eesmärk peaks olema kasvõi mingisugusel mikrotasandil oma igapäevaelus toota lisaväärtust, mitte jääda pelgalt tarbijaks. „Tarbija on kuningas“ mentaliteedi populariseerimine on minu arvates paljude tänapäevaühiskonna probleemide allikas. Innovatsiooni mõistes tootmine ei pea tähendama tehase püstipanemist. Viigi esitlus seadis eesmärgiks kaardistada ära oma positsioon (väikefirma, suurfirma, rahvusvaheline või mitte, ideed, meeskond) ja üle jääb töö. Innovatsioon ei tähenda, et peab olema täiesti unikaalne, maailmauudne idee. Kui leida üks pisiasi, mis aitaks elu paremaks muuta, siis tasub sellega tegeleda. Töö kui protsess on probleemide lahendamine, aga selle käigus võib tekkida ka olulisi kõrvalväärtusi. Näitena tõi ta välja Skype – ei olnud nii, et rühm poisse istus maha Skype’i looma; nende algne plaan oli töötada välja midagi muud ja Skype sündis ootamatult selle töö käigus. Viik küsis retooriliselt, kes vastutab innovatsiooni eest. Ta peatus ka innovatsiooni kui mõiste ajalool ja innovatsiooniga tegelemise muutumisest ajas: kui Edisson pusis üksi oma projektide kallal, siis tänapäeval on ühe idee elluviimine ikkagi meeskonnatöö. Tänapäeval on hinnas idee koos teostusega. Idee otsas istumine või selle müük ei toimi. Investoreid huvitavad inimesed, kellel on idee koos teostusplaaniga. Ideede osas tuleb mõelda radikaalselt – muidu ei oleks trükimasina asemele arvutit loodud. Teostuse juures on oluline läbi mõelda oma toote turg, eluiga, „launchimine“, edasiarendamine, jne. Lisaks oma ideele, tootele ja teenusele tuleb arvestada keskkonnaga – kuidas see võib muutuda. Muutub keskkond, sotsiaalsed väärtused, mõttemudelid. See omakorda mõjutab nõudlust, tekitab uusi probleeme ja vajadust lahenduste järele. Pikemalt rääkis ta ka projektidega põrumisest (fail fast, fail soft), mis on innovatsiooniga tegelemise loomulik osa. Kokkuvõttes oli põnev ja mõtlemapanev loeng.


Neljanda loengu teema oli küberkuritegevus ja loeng ise teema suhtes aus. Tarmo Randel andis väga sümpaatse sissejuhatuse küberkuritegevuse ajalukku, põhjustesse, liikidesse, kuidas see toimib ning kuidas mitte võibolla kõige seaduskuulekamatele isikutele leiva lauale toob. Pikaaegse praktikuna rääkis ta nii üldiselt kui omast kogemusest, kuidas näeb välja võitlus küberkuritegevuse vastu. Kuigi ta ei seosta nii otseselt teiste loengute mõttearendusi, siis haru sissejuhatuseks oli see hea ning miks mitte mõelda IT maailmas spetsialiseerumist sellel suunal. Loengu kokkuvõte sai siinkohal mahult lühike, aga seda seetõttu, et loeng oli tõesti sujuv ja nauditav ning muud kommentaarid oleks üleliigsed.


Viienda loengu teemaks oli elufilosoofia ja IT Eestis, ettekandjaks ahjusoe EIK vilistlane Andres Käver. Loengu võib kokku võtta fraasiga „ennast kiitmast ma ei väsi“. Kuna enesekiitmine on põhjendatud, siis miks mitte. Loodetavasti mõjus see auditooriumile inspireerivalt ja kui me kõik just kahe aastaga õppekava ei läbi, siis äkki vähemalt nominaalajaga ning hea keskmise hinde plaaniga. Käver käsitles loengus nii õppekorralduse kui eriala tutvustuse poolt. Näiteks saime hulga näpunäiteid, kuidas edukalt läbida Peeter Lorentsi ainet. Samuti kordas ta üle Margus Ernitsa mõtte, et tudengite omavaheline suhtlus ja üksteise abistamine on edu alus ning tudengi sündroom kõige kurja juur. Käver ei pidanud paljuks näidata ka enda kooliaja kalenderpäevikut koos ajakavaga. Hea märkus tema poolt oli, et diplomitöö teemale võiks hakata mõtlema juba praegu ning et parim mõte tuleb ikka praktika käigus. Seega jällegi „käed külge“ õppimine. Ta rääkis ka erialasest tööst. Mina tooksin veel välja selle, et minu hinnangul jäi ta ebaproportsionaalselt pidama väike-IT-ettevõtja maksude optimeerimise küsimusel, mis – olgem ausad – läks üle „sissejuhatusele maksupettusesse“. Kindlasti mitte pahatahtlik teemaarendus, aga ilmselt ei ole eetiline sissejuhatavas loengusarjas anda noortele juhiseid, kuidas petta riiki, kes nende õpingud kinni maksab.


Kuuendas loengus esinesid Skype NOC Monitoring töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Teemaks oli seiretiimi töö, nii selle vajalikkus kui eluline toimimine. Esitati väga konkreetne ülevaade meeskonna igapäevatööst ja selle korraldusest. Nende töö on suunatud sisekasutajatele ja peab toimima 24/7/365. Märgiti ära, et pärast Microsofti poolt ülevõtmist on töökorraldus vastavalt viimase pikaajalisele kogemusele ning väljatöötatud standardite ja protseduurireeglitele oluliselt muutunud, ilmselt paremuse poole. Teiste loengutega haakus teema meeskonnatöö olulisuse küsimuses – on oluline osata teistega koostööd teha, lisaks erialaoskustele on vaja sotsiaalseid oskusi – anda ja saada tagasisidet, olla aktiivne. Huvitaval kombel viisid nad auditooriumist tulnud küsimusele vastates töölesaamise standardi üsna madalaks: vaja on ainult natuke oskusi ja tahet. Kokkuvõttes andis lühike ja konkreetne loeng ülevaate administraatori erialaõppe väljundist, mis on ju huvitav.


Seitsmendas loengus esinesid Nortali töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu, kes rääkisid sellest, kuidas saada superstaariks. Erialatutvustusena oli see ilmselt kümnesse loeng just analüütikutele. Korrati üle vana tõde, et hea toote tegemiseks või teenuse osutamiseks on oluline kliendi vajadustest arusaamine ja soovide väljaselgitamine. Tootearenduses on seetõttu kandev roll analüütikutel ja arendajatel, mitte üksnes koodikirjutajatel.

Loengu teema võeti väga ilusti kokku: selleks, et saada heaks, on vaja praktilist kogemust, reaalset tarkvaraprojekti. See haakub esimeses ja teises loengus tehtud üleskutsega osaleda ainevälistes projektides, klubides ja laboratooriumites. Töö käigus saab ka aru, kas see sobib ja tehtud valikud on õiged. Pidevalt peab juurde õppima. Seda toetab Viigi loengus nenditu, et üksnes progress saab võrduda innovatsiooniga. Tiimimängijaks olemine on omaette kunst, mis tähendab nii ise tiimis töötamisega hakkamasaamist kui kaaslaste motiveerituna hoidmist. Oskused suhelda ja koordineerida on superstaari eeldused. Kokkuvõtteks öeldi ilus mõte: superstaariks saamiseks on vaja teha natuke rohkem kui sinult oodatakse.


Kaheksandas ja ühtlasi viimases loengus esines Merle Liisu Lindma teemal „Life is Attidude“. Ettekandja ise on baashariduselt matemaatik, nelja lapse ema, töötanud muuhulgas Microsoftis ja Skypes. Teemapüstitus on intrigeeriv, loeng ise oli üsna hüplev. Keskset teemaarendust ma ei täheldanud, pigem toodi välja erinevaid punkte, millele elus tähelepanu pöörata, et endaga rahul olla. Loengu algus haakus veidi esimeste loengutega, kus ettekande ja harjutuste käigus käidi üle veel seda, mis valikuid me värskete tudengitena olem teinud, miks me neid oleme teinud ja kas need on õiged. Nagu Indrek Rokk kinnitas ,on ka siis hästi, kui ootamatult avastad, et valik ei ole päris õige. Sellega peab arvestama. Kõiki punkte, mida loengus välja toodi, ei ole siinkohal mõistlik ritta seada. Minule oli meeldejäävaks jutt tagasiside andmisest. Näiteks tööjuures ja meeskonnas töötades on tagasiside kolleegidele, ülemustele ja klientidele ülimalt oluline (Viik pidas seda tänapäeval innovatsioonis üheks eduteguriks). Oma näite pinnalt ütles Lindma, et Skype’s kehtib täieliku aususe põhimõte – kui kellegi mõte ei meeldi, siis tuleb see kohe kõva häälega välja öelda. Ma pean tunnistama, et täieliku aususe praktiline väärtus on minu jaoks pisut küsitav – nii palju, kui see võib olla produktiivne, võib see olla ka destruktiivne. Aga mõtlema pani. Samuti juhtis ta tähelepanu, et tihti inimesed meie ümber peegeldavad meid ennast. Seega teistelt saadavat tagasisidet peaks iseendale hinnangu andmiseks analüüsima. Konflikte võib ikka ette tulla, kuid meeskonnatöös on oluline pühendumine ja usaldamine. Ükskõiksus on halvim. Lindma pani südamele mõelda enda jaoks välja, mida igaüks enda jaoks väärtustab, on see paindlik tööaeg, palk, kolleegid, koolitusvõimalused vm. Selle järgi saab teha valikuid, mis meid õnnelikuks teevad. Muutusi ei tohi karta, elus tuleb ootamatuid võimalusi ja neid peab kaaluma.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?


Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Korduseksamit saab kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks (ÕKE 5.3.6) Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (ÕKE 5.2.8). Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele (ÕKE 5.2.12). Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline (ÕKE 5.2.13). Õppeteenuse tasumäära 2013/2014 õppeaastal RF ja OF õppekohal õppivatele üliõpilastele on 37,8EUR/EAP. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised (ÕKE 5.2.7). Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR vastavalt rektori 30.05.2013 käskirja 3A-1/13-99 punktile 5.


Allikad:

EIK Finantsinfo

Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)

Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?


Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:

a) tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend;
b) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele tuleb lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse;
c) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus.

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga (ÕKE 6.1.2).

Akadeemilise puhkuse lõpetamine toimub avalduse esitamisega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu (ÕKE 6.1.4).

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

  • keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
  • alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
  • akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. (ÕKE 6.1.5)

Vastavalt ÕKE punktile 6.1.6 on enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.


Allikas: Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd?
  • Eeldan, et ülesanne peab silmas, et Y tähistab, mitu EAP-d tegin teisel semestril lisaks, mitte mitu EAP-ed on mul teise semestri lõpuks kokku.


2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris.

Minul jääb esimesel semestril tegemata 6 EAP-d ja teisel semestril 4 EAP-d, kokku 10 EAP-d, mille ulatues pean õppekulud osaliselt hüvitama.

Hüvitise määr on 50EUR/EAP kohta.

Täiendavalt võib järeldada, et kuna täitsin õppekava õppeaasta jooksul alla 75% nominaalkoormusest, siis viiakse mind üle osakoormusele OF kohale.


Allikad:

Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)

Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1/13-98