User:Treinpal

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: T. Reinpalu

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

Essee

Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" algas oma nimetusele vastavalt: meile räägiti õpingukorraldusest ja meie valitud erialadest. Selle aine teemakäsitlus aga laienes järgnevate loengute käigus drastiliselt. Nimelt hakkasid meil loengutes rääkima mitte IT kolledži õppejõud, vaid IT kolledži edukad vilistlased, kes andsid meile, kui uustulnukatele, nõuandeid ja avardasid meie silmaringi tutvustades meile enda kogemusi IT valdkonnas.

Esimeses kolmes loengus olid peaesinejateks IT kolledži omad õppejõud. Esimene loeng[1] oli mitmes mõttes esimene. See oli minu, esmakursuslase, esimene loeng IT Kolldežis ning ka esimene loeng antud õppeaines. Auditooriumile tehti sissejuhatus järgmisesse kolme aastasse, näiteks kuidas toimib EAP-de süsteem, jagunevad õppekoormused ja kuidas täitub iga üliõpilase ülim soov: saada stipendiumit. Järjekorras teises loengus[2] keskendus õppejõud Ernits mitte sellele, kuidas ülikooli süsteem töötab, vaid rääkis põgusalt tunduvalt isiklikumast teemast: suhtumisest õppetöösse ja kooli üldiselt. Iga ennast vähegi tõsiseltvõttev õppur, sealhulgas mina, sai aru sõnumist, mida meile üritati edasi anda: ülikoolis oleme oma vabast tahtest ja me peaks sellesse võimalusse suhtuma täie tõsidusega. Kolmas loeng[3] püstitas kuulajatele aga ettekujutuse ideedest ja leiutistest, mida ülikooliõpilased on võimelised teostama. IT kolledžiga kõige tihedamalt seotud teema oli kindlasti robootikaklubi, mis on aastatega põimunud IT kolledži olemusse. Selle loengu mõte oli luua meile ettekujutus asjadest, mida on juba saavutatud ja mida IT kolledž võib aidata meil saavutada. Kuulajates tekitati kindlust, et aktiivsus on kasulik, eriti meie koolis. Esimese kolme loengu mõte oli luua esmakursuslastele ettekujutlus, millised hakkavad meie kolm õppeaastat olema ning kuidas me saame ise seda huvitavamaks teha. Leian, et need loengud oli kindlasti vajalikud, nende ülesehitus loogiline ja idee sai kuulajatele väga selgesti edasi antud.

Neljandas ja viiendas loengus astusid üles IT kolledži lõpetanud naised ja jagasid kuulajaskonnale oma kogemusi koolis, tööl ning kirjeldasid enda edu ja karjääriteed. Täpsemalt rääkis neljandas loengus[4] firmas Toggl töötab Janika Liiv sellest, kuidas temast sai programmeerija ja tegi reklaami Ruby programmeerimiskeelele. Vilistlane Liiv oli kōikidest külalisesinejatest ainus, kes suutis publiku nii tugevasti oma esitlusse kaasata, tehes mõned slaidid interaktiivseks teadmistekontrolliks ning premeeris publikus silmapaistvaid vastajaid t-särkidega. Viienda loengu[5] külalisesineja, Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer, ei olnudki pooltki nii kaasahaarava esitluse ja jutuga. Esitlus juba algas ütlemisega, et see on üks tema esimesi esinemisi suure publiku ees, mis viitas vähesele enesekindlusele või esinemisnärvile. Kuigi nii-öelda jutu käima tõmbamisele läks tal parasjagu aega, oli esitlus siiski silmaringi laiendav ja informatiivne. Sain hea ettekujutuse süsteemiadministraatori tööpäeva ja Skype'i töökeskkonna kohta. Mõlema naisesineja esitlused olid märgatavalt suunatud naissoost kuulajatele. See on arusaadav, sest naised on IT aladel vähemuses ja seetõttu võib tekkida väärarvamus, et "järelikult on nad oma töös kehvemad". Mõlemad loengud olid silmaringi laiendavad ja kohe kindlasti ei saa kahetseda hommikul aine loengusse tulemist.

Järgnevates loengutes võtsid lava üle taaskord mehed. Kuuendas loengus[6] rääkis vilistlane Kristjan Karmo üldiselt tarkvara testimisest. Esitlus oli hästi läbimõeldud ja suhe detailsuse ja üldisuse vahel oli täpselt paras. Loengu käigus toodi elulisi näiteid testimise puudulikkusest, kirjeldati nende tagajärgi ning lisati tagantjärele tarkust, näidates kui palju raha oleks testimine firmale võinud säästa. Loengu üheks põhi mõtteks, mida edasi üritati anda, võib lugeda seda, et alguses testimine on odavam kui pärast vigade lappimine. Jättes seitsmenda loengu praegu vahele, sest seal käsitletud teema langeb eraldi kategooriasse, saab hästi siduda praegu kirjeldatut kaheksanda loenguga[7], kus võttis Elar Lang sõna veebirakenduste turvalisuse teemal. Nimelt käib veebirakenduste turvalisuse kontrollimine samuti testimise teel. Küll aga kaldus härra Lang teemast päris tugevasti kõrvale ja üritas suurema aja loengust õpilasi motiveerida rohkem pingutama ja tõmbas paralleele kooli ja töö vahele. Enda kasuks olen juba varasemalt selgeks teinud, et tähtajad on olulised ja koolis käin ma enda harimise eesmärgil. Õnneks mõistis lisaks minule ka härra Lang ise, et see jutt oleks pigem ära kulunud neile, kes loengusse ei ilmunud, mitte meile, kes suutsid hommikul esimesse loengusse tulla. Mõlemad härrad suutsid oma esitlustega väga palju elulist infot edasi anda ning see on minu arvates olulisem, kui lava ees tehniliste terminite lahmimine ja unisele publikule mingi keerulise protsessi detailse läbiviimise kirjeldamine. Elar Langi esitlus pani väga tõsiselt mõtlema õppetöösse suhtumise peale: kui ma koolis jätan endast halva mulje, siis kuidas see võib mu töökoha valikuid mõjutada.

Seitsmes loeng[8], mis on essees järjekorra sassi löönud, sobib hästi viimaseks lõiguks. Selles loengus käsitles Andres Septer antud kursuse kõige elulisemat teemat: IT tööturgu. Esitluses ei kasutatud slaide, aga selle kompenseeris mehe otsekohene ja naljatleva alatooniga jutt. Kirjeldati töötingimusi ja karjäärivõimalusi start-up firmadest kuni massiivsete korporatsioonideni. Loengust on raske välja tuua "seda kõige tähtsamat infokildu", sest uut informatsiooni oli väga palju ja kõik see info lõi ühe tervikliku pildi IT töömaastikust. Kõige huvitavamad osad olid ilmselt pilk tööstiilile riigiastutustes ja tõde Interneti tööportaalidesse jõudvate IT valdkonna töökuulutuste kohta. Näiteks sain teada, et kõik firmad uurivad kõigepealt tuttavatelt ja tuttavate tuttavatelt sobivate kandidaatide kohta mõnele töökohale ja alles kõige viimase võimalusena pannakse töökuulutus portaali nagu CV-Keskus. Septer soovitas ka tugevalt töötamist start-up stiilis ettevõttes, sest seal on tavaliselt kõige parem kolleegium ning koos sellega tõuseb ka motivatsioon töötada. Loengu teema tabas täpselt naelapead: kuigi teema tundus üldine, suutis mees kolossaalse osa sellest ühe loenguga ära rääkida. See loeng oli minu arust kõige kasulikum ja informatiivsem loeng õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursusel.

Õppeaine "Õpingkorraldus ja erialatutvustus" oli kokkuvõttes kindlasti hariv ja silmaringi laiendav. Külalisesinejate juures mängis suurt rolli see, et nad olid kõik IT kolledži lõpetajad. Kõik esinejad rääkisid enda kogemustest kooliajast ning andsid lisaks tohutult elulisi nõuandeid. Eriti silmapaistev esitlus oli Andres Septeri esitlus IT tööturu teemal, kus mees rääkis õppuritele tulevikuväljavaadetest tööturul, kirjeldades tööstiile ja töösse suhtumist erinevate suurustega firmades. Mitmed esinejad rõhutasid ka õppetöösse tõsiselt suhtumise tähtsust, mis ei olnud mulle uus teema, kuid kindlasti kulus osadele tudengitele ära. Kui kõik loengud kokku võtta, võib üldiselt öelda, et kursus tekitas kindlustunde, et valitud eriala on tulevikus oluline ning sai hea ettekujutuse, milline on minu tulevane töö IT erialal.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Tsiteerides õppekorraldus eeskirja, võib korduseksamit sooritada "kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu." [9]


Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Eksami läbikukkunud tudeng lepib kokku järeleksami tegemise vastava aine õppejõuga. [9]


Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?

Korduseksamile (ja kordusarvestusele) registreerimine toimub läbi õppeinfosüsteemi. Registreeruma peab vähemalt 2 päeva enne korduseksami sooritus kuupäeva.[10]


Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Riigifinantseeritaval õppekohal õppivatele tudengitele on korduseksamid tasuta. Riigieelarvevälisel/tasulisel õppekohal olevatele õppuritele on korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse õppeinfosüsteemis. [11]



Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele tingimusele:

  1. On kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.
  2. Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
  3. Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).[12]


Mida peab toetuse saamiseks tegema?

Toetuse saamiseks tuleb esitada vastav taotlus riigiportaalis (eesti.ee).[12]


Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Semestris ei ole määratud minimaalset punktide arvu, kuna õppe mahtu arvestatakse semestrite lõikes kumulatiivselt. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormuse nõude täitmisest.[12]



Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?

Kõrgharidusreformis on kirjas, et iga semestri kohta tuleb kumulatiivselt koguda vähemalt 27 EAP-d[13]. Antud juhul tekib esimesel semestril võlgnevus 7 EAP-d ning esitatakse arve selle 7 puudu jäänud EAP eest. Teine semester täidetakse norm täpselt ning võlgnevuseks jääb 7 EAP-d.

Kui suur on teile esitatav arve?

Eespool nimetatud 7 puudujäänud EAP eest esitatakse arve suurusega 350€, ehk 50€ iga EAP kohta.[14]

Viited