User:Troja

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Triin Oja
Rühm: 13
Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2012

Essee

Kõrgkooli õppima asudes on tulevikuplaanid paljudel veel hägused. Isegi valisin antud eriala pigem isikliku huvi tõttu ja elule peale lõputunnistuse kätte saamist ma tähelepanu ei pööranud. Iga sügisese neljapäevahommikuga muutus aga ettekujutus elust peale õpinguid selgepiirilisemaks. Kuigi ma veel kindlalt ei tea kellena ma tulevikus leiba teenima hakkan, annan ma endast parima, et suhtuksin oma töösse samasuguse entusiasmiga nagu nähtud esinejad.

Just entusiasm ja selgelt tajutav huvi oma ameti ja eriala vastu oli see, mis neid muidu nii eripalgelisi esinejaid ühendas. Samuti peab ka kõigi loengute kohta paika ka viimase esineja Siim Vene sõnastatud mõte, et (info)tehnoloogia maailmas on tähtsaim siiski inimene. Juba esimeses loengus, kus esinejateks olid Skype’is töötavad Peeter Uustal ja Peeter Raielo ja teemaks oli töö helpdeskis rõhutati hea suhtlemisoskuse ja ka suhtlemis-ning abistamistahte olulisust. Need omadused pole vajalikud ainult otseses helpdeskitöös vaid tulevad kasuks ka muudes IT-valdkondades, nagu näiteks tarkvara arendamisega tegeledes: lõppeesmärgiks on ju ikkagi inimeste elu paremaks, lihtsamaks ja huvitavamaks muutmine.

Suhtlemisoskus tuleb kasuks ka töö leidmisel ja hiljem ametikohal püsimisel ning isegi ametiredelil tõusmisel. Andres Septeri IT tööturust rääkivat loengut kuulates sai selgeks, et kohalik tööturg on siiski kitsas. Seda eriti kui otsida perspektiivikat ja arenemisvõimalusi pakkuvat tööd otsida. Mainitud loengus rõhutati korduvalt andekust, kui seda mis aitab kõige rohkem hea töökoha leidmisel. Viimane on küll vaieldamatult oluline, aga tähelepanuta ei saa jätta ka avatud ja sõbralikku olekut, suure konkurentsi korral peab kasutama kõiki nippe, et silma jääda.

Samas ei ole ka liigne tähelepanu alati teretulnud, nagu tõi Janika Liiv välja oma stereotüüpidest, kogukonnast ja programmeerimisest (eriti Ruby’st) rääkivas loengus. Antud loengus rääkis esineja juhtumitest, kus naisprogrammeerijaid ei taheta tõsiselt võtta, mis tundus veidike veider, kui lähtuda eelnevatest esinejatest, kes ka õrnema soo esindajaid helpdesk’idesse ja Skype’i tööle tulema õhutasid. Järgnevates loengutes sugude eristamist ei esinenud. Naistele omistatud negatiivsed stereotüübid IT –vallas tunduvad kohatud, tegemist on ju alaga, mis füüsilist jõudu ei nõua ja pealegi kipuvad IT-huvilised olema keskmisest avatuma silmaringiga. Samas tundus vastuoluline pärast võrdõiguslikkuse kohatisest puudumisest rääkimise minna jutuga vaid naistele mõeldud rühmituste ja ürituste juurde. Ei saa nõuda endasse samasugus suhtumist nagu meestesse ja samas eristada end neist selles samas vallas. Selliseid naisrühmitusi nähes jääb mulje nagu neil olekski vaja programmeerimisega tegelemiseks mingisuguseid eritingimusi või erilist keskkonda. Juba ainuüksi soo järgi defineeritud gruppidesse kogunemine eristab neid meestest (ja kindlasti ka paljudest naistest) kes selliseks asjaks vajadust ei näe. Stereotüüpidest rääkis oma loengus ka Martin Paljak, tema aga peatus pigem eri valdkondadega tegelevate isikute kohta käivatel eelarvamustel, seletades nende tagamaid ja peatudes lähemalt ka iga erineva rolli ülesannetel.

Kuigi ma Janika Liiva loengu ühe aspektiga ei nõustunud, meeldis mulle väga tema seisukoht programmeerimisest kui loovast tegevusest. Kuna olen juba lasteaiast alates kunstiga tegelenud ja Eesti Kunstiakadeemia disaini teaduskonna lõpetanud lähenen ka ise antud valdkonnale pigem loomingulisest küljest. Muidugi ei tohi loometuhinas unarusse jätta ka loodu kasutajasõbralikkust ja kvaliteetsust. Loovust on kindlasti vaja ka testimise teel kvaliteedi kontrollimisel. Nagu Kristjan Karmo oma loengus mainis on testimisega seotud mitmed eelarvamused, ennekõike arvatakse, et tegemist on nüri ja igava tegevusega. Samas, tehes seda tööd kiretult ja pealiskaudselt võivad jääda miljoneid maksma minevad vead avastamata. Elementaarse testimisega saab hakkama igaüks, kuid kahjuks ei ole sellest aga kasu, sest kasutajad on ettearvamatud ja oleks naiivne loota, et toodet kasutatakse täpselt juhendi järgi. Et olla efektiivne testija on vaja osata läbi mõelda võimalikult palju eri olukordi, samastades end kasutajaga, samas on tähtis ka olukorrad dokumenteerida, et leitud vead ka parandatud saaks. Vigade toote loojatele ettekandmisel on vaja ka head suhtlemisoskust, keegi ei taha ju halbu uudiseid kuulda, kuid vigane toode tooks lõppkokkuvõttes palju rohkem kahju ja meelehärmi mitte ainult programmeerijatele vaid kõigile projektis osalejatele ja ka toote kasutajatele. Sellest tuleb välja ka ettenägelikkuse ja suure pildi nägemise olulisus.

Ka töökoha valimisel on ettenägelikkusest kasu. Juba mitmel korral olen maininud eelarvamusi ja stereotüüpe, mõlematega puutume kokku ka töökohti valides. Näiteks võiks ju arvata, et suures firmas on kõrgem palk ja stabiilsemad tingimused, kuid tegelikkuses võib värskes startup firmas hoopis helgem tulevik olla. Suures ettevõttes ei ole ettevõtte sisene suhtlus nii otsene, inimene on vaid number, individuaalsusest ja isiklikest saavutustest tihti ei hoolita. Ka palk ei pruugi olla lootustele vastav, kuna suures töötajatemeres ei hinnata indiviidi nii kõrgelt. Ka motivatsioon on sellises olukorras kerge kaduma, kuna töö taandub lihtsalt raha eest ülesande täitmisele, töö lõppeesmärk jääb aga kaugeks ja liiga abstraktseks, et sellest tõsisemalt hoolida. Startup firmas aga töötavad kõik ühise eesmärgi nimel, tiimid on väiksemad ja intiimsemad. Iga lüli sõltuvus üksteisest on selgesti nähtav ja tänu sellele on ka indiviidi tööd kergem hinnata. Kõigil terendab silme ees kõrgus kuhu pürgida ja selge on ka see, et üksi sinna ei pääse. Sellises keskkonnas on kerge säilitada motiveeritust ja motiveeritud tiim jõuab ka efektiivsemalt eesmärgini.

Hea näide sellisest tiimist on Ignite’i seltskond, kelle loeng rõhutaski tiimitöö tähtsust. Sealt jäi kõlama ka põhimõte, et hästi töötava meeskonnaga saab ülesandeid täita palju kiiremini ja ka täpsemalt kui läbi tugevamal liigendatud protsessi. Mõtlema pani ka läbi viidud harjutus, kus ülesandeks oli faktilistele küsimustele vastamine ja lõpuks toodi välja kuidas isegi kohati päris mööda pandud vastustest sai lõpuks kokku ikkagi üllatavalt täpne keskmine. Olukorras kus kõik protsessi lülid on üksteisest teadlikud ja suhtlevad omavahel tihedalt on ka hõlpsam vigadele jälile saada ja neid ennetada. Nii Ignite’i kui ka Skype’i puhul mainiti tööga kaasas käivaid mugavusi ja muid hüvesid, nagu kasvõi koduloomade tööle kaasa võtmine ja pannkoogihommikud. Usun, et peale lihtsalt päeva meeldivaks tegemise aitavad sellised asjad kaasa ka eelnevalt mainitud motivatsiooni säilitamisele ja muudab meeskonna omavahel lähedasemaks ja lähedaste inimeste heaks tehakse alati rohkem ja paremini kui lihtsalt raha pärast.

Kuigi IT valdkond on kiirelt arenev ja pidevalt kasvav tööstusharu, kuuluvad sinna märkimisväärselt paljud inimesed, kes suhtuvad oma töösse entusiasmi ja kirega. Samas võib asja vaadelda ka teise nurga alt, ja väita, et infotehnoloogia jätkuva võidukäigu saladuseks ongi need entusiastid. Ka kõik tulevased IT-tegelased võiksid saada inspiratsiooni praegustest tegijatest, ja anda ennast parima, et tõusutrend jätkuks. Ka raskuste ja ebameeldivustega kokku puutudes ei maksa käega lüüa ja endasse tõmbuda, kuna nagu Peeter Raielo 6. septembri loengus ütles, siis „Üldiselt IT-s töötavad sellised lahedad vennad.“

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus arvestus uuesti sooritada kehtib üliõpilasel õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. kohaselt kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Nii korduseksami kui ka -arvestuse puhul on ülaltoodud eeskirja punkti 5.2.8. kohaselt vajalik enda registreerimine õppeosakonnas. Kordussooritusele saab end registreerida ÕIS-i avalehel valikutes Minu Asjad ning seda peab tegema hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigieelarvelisel(RE) kohal olevale üliõpilasele on kordussooritus õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt tasuta, riigieelarvevälisel(REV) kohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks nii ÕIS-i kui ka õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 14,2 eurot.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamiseks tuleb IT Kolledži vastuvõtueeskirja andmetel esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus, millele tuleb õppekava vahetuse korral lisada ka nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.