User:Truut

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tõnu Ruut

Esitamise kuupäev: 1. november 2011


Essee

Facebooki serveriruum

Läinud neljapäeval avaldas Facebook avalikkusele oma plaani rajada Põhja-Rootsi rannikulinna Luleåsse Euroopa suurimaid serverikeskusi. Google datacenter Soomes Haminas tundub selle kõrval nagu mõni tavaline Eesti firma serveriruum. Google rajas Haminasse 8000 m2 serverikeskuse ning plaanib seda edaspidi oluliselt laiendada. Facebooki värskelt välja kuulutatud serverikeskuse kogupind ulatub lõpptulemuse kohaselt 84 000 m2-ni. Esimene etapp laiub aga 28 000 ruutmeetril ning plaan on kokku rajada kolm masinasaali. Rootsi IT leht Computer Sweden väidab, et täismahus väljaehitatud megakeskuse elektritarve saab olema võrreldav 16 000 eramaja vajadusega. (http://blog.it.ee/2011/10/facebook-rajab-euroopa-suurima-serverikeskuse-tallinnast-900-km-pohja-poole/ ) Miks siis otsustas Facebook rajada oma hiigelsuure serverikeskuse just Põhja-Rootsi rannikulinna Luleåsse? Facebook põhjendab ise oma valikut sellega, et seal on just sobiv keskkond nende serveri jaoks, sest serveriruumi jahutust toetab madal välisõhu temperatuur, mis ainult neljal päeval aastas ületab 25oC. (http://blog.it.ee/2011/10/facebook-rajab-euroopa-suurima-serverikeskuse-tallinnast-900-km-pohja-poole/ ) Nende valik on muidugi mõistetav, sest pole ju mõtet rajada nii suurt projekti sooja kliimaga riiki, kus serveriruumi jahutamiseks tuleks luua eraldi jahutussüsteem. See omakorda põhjustaks lisakulu jahutusseadmete muretsemise ning nende tööshoidmiseks vajaliku elektrienergia näol. Iga päevaga muutub üha aktuaalsemaks energiasäästlikkus ning oma valikuga presenteerib Facebook end selles vallas kui positiivne eeskuju. Kui mõelda, kas Eestisse oleks mõistlik rajada sellist võimsat serverikeskust, siis vastus on üsnagi ilmne. Meil kasutakse elektrienergia tootmiseks põlevkivi, mis ei ole tulevikku silmas pidades enam piisavalt jätkusuutlik. Seetõttu on vajadus alternatiivsete tootmisvõimaluste järgi, mis oleksid võimalikult efektiivsed ning tunduvalt odavamad. Siit järeldubki Eesti mittesobivus sellise projekti jaoks. Tänu sellele, et Luleå on rannikulinn on seal võimalik toota hüdroenergiat. (http://blog.it.ee/2011/10/facebook-rajab-euroopa-suurima-serverikeskuse-tallinnast-900-km-pohja-poole/ ) Ei ole vist vaja mainidagi, et tegemist on vägagi keskkonnasäästliku tootmisviisiga, võrreldes kasvõi eelpool mainitud Eestiga. Luleås toodetakse 10% Rootsi elektrienergiast (http://blog.it.ee/2011/10/facebook-rajab-euroopa-suurima-serverikeskuse-tallinnast-900-km-pohja-poole/ ) ning see osutus Facebooki jaoks tugevaks argumendiks serverikeskuse koha valikul. Antud projekt on keskkonnaaktivistide eriti terava pilgu all ning hüdroenergia kui keskkonnasäästlikuma energia kasutamine on Facebooki imagole märksa positiivsema mõjuga kui seda oleks põlevkivi baasil toodetud elektrienergia tarbimine.(http://blog.it.ee/2011/10/facebook-rajab-euroopa-suurima-serverikeskuse-tallinnast-900-km-pohja-poole/) Rootsi kasuks räägivad teisedki kasulikud keskkonnatingimused – puuduvad pidevad maavärinad ning üleujutused. Seetõttu on mõistetav, et sellises mastaabis projekti ei ole mõtet rajada ebastabiilsemate keskkonnatingimustega piirkonda, näiteks kasvõi Jaapanisse, kus maavärinad või üleujutused on märksa tihedamaks külaliseks. Loomulikult ei saa loodusjõududele kunagi kindel olla, kuid tõenäosus sellise katastroofi tekkimiseks on Rootsis tunduvalt väiksem. Seega tundub Luleå olema turvaline ning mõistlik valik. Roosti puhul on tegemist ka riigiga, kus on kõrge arengutase ning valitseb ühiskonna üldine rahumeelsus. Teisisõnu ei toimu seal pidevat sõjategevust ega mässuaktsioone. Ilmselge lollus oleks rajada hiigelserver sellisesse piirkonda, kus kodusõjad või rahvarahutused on igapäevased sündmused. Rootslased on oma loomult juba konservatiivsemad ning temperamentsust jagub neil ka tunduvalt vähem kui näiteks Kreeklastel. Viimased kalduvad iga väiksema probleemi puhul mässama ning tihtipeale kogunevad ka tänavatele märatsema. Raske oleks ka ette kujutada kui Facebook otsustaks oma serveri rajada näiteks Afganistani. Selle kahjuks räägib lisaks sõjategevusele ka antud riigi ebasoodne kliima. Kuigi hüdroenergia asemel saaks seal kasutada päikesepatareisid, oleks jahutussüsteemi rajamine sellisel juhul hädavajalik. See omakorda on aga ääriselt kulukas nagu ka juba eelpool sai mainitud. Kuna serveri üleval pidamine ei vaja palju tööjõudu, siis ei ole ka põhjust seda rajada odavama tööjõuga piirkonda, kus samas oleksid halduskulud tunduvalt suuremad. Serveri haldamine ei nõua pidevat inimeste reaalset kohalolu, seda saab hallata üle võrgu ning ükskõik kust maailma otsast. Seegi tõestab, et kuigi Rootsis on kõrgem tööjõukulu, on see siiski tunduvalt väiksem kui näiteks jahutussüsteemi rajamine mõnda odavama tööjõuga piirkond. Arvan, et Facebookil oleks mõistlik teha igakülgset koostööd keskkonnaspetsialistidega. Nagu juba mõistsime, toodab server ka ise palju soojusenergiat, mida saaks kindlasti kuskil mujal rakendada. Oleks ju suurepärane kui antud soojusenergiat saaks ära kasutada näiteks majapidamiste kütmiseks või mõnes muus eluvaldkonnas. Rootsis on külm kliima ning täiendav soojusenergia tuleks igati kasuks. Samas saaks Facebook end presenteerida kui keskkonnasõbralik ettevõte, kes on alati valmis tegema koostööd spetsialistidega, et säästa looduskeskkonda. Lisaks kõigele muule vajab projekt ka suurt andmeside võrku, mida kõik maailma piirkonnad ei suuda pakkuda. Luleå’t katab hästi väljaehitatud andmeside magistraalvõrk, piirkonda katavad 5 pakkujat: TeliaSonera,Tele2, TDC, Telenor ja Banverket.( http://blog.it.ee/2011/10/facebook-rajab-euroopa-suurima-serverikeskuse-tallinnast-900-km-pohja-poole/) Antud kohapealsed pakkujad suudavad oma võrguga ära katta Facebooki vajadused ning see on järjekordne boonus antud piirkonna valikul. Lisaks kõigele eelnevale on Rootsi valitsus kinnitanud, et toetab projekti 103 miljoni Rootsi krooni ulatuses. Kuna kogu projekti maksumuseks hinnatakse 800 miljonit Rootsi krooni, siis leian, et Rootsi valitsuse toetus on märkimisväärne. Paljud teised riigid, sealhulgas ka Eesti, ei oleks kindlasti suutnud projektile oma õlga alla panna. See tõestab veel kord, et Rootsi puhul on tegemist mõistliku ning kasuliku valikuga. Facebooki projekt on suur ja mahukas kui mitte öelda grandioosne ning mõistagi tuleb piirkonna valikul kaalutleda paljude erinevate aspektide vahel. Ei saa silmas pidada ainult keskkonnatingimusi või haldus- või tööjõukulusid, vaid kõiki aspekte koos. Sellise projekti rajamisel on äärmiselt vajalik uurida kõikvõimalikke teooriaid ning kaaluda nende plusse ja miinuseid. Millised on võimalikud tagajärjed ning mida kasulikku võib see pakkuda teistele. Mina isiklikult arvan, et Facebook on teinud asukohta silmas pidades hea valiku. Luleå kasuks räägivad väga paljud eelpool väljatoodud punktid. Loodame, et projekt valmib just sellisena nagu Facebook on selle plaaninud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?


Vastus

5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

6.1.4.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. (Välja arvatud haigus, lapsehooldus puhkus, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel) 6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. 6.1.2. Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Üliõpilane peab esitama ennem akadeemilise puhkuse lõpu kuupäeva selle kohase avalduse . Puhkuse ajal õppeained deklareerida ei sa 6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.