User:Tsepman

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Teele Sepman
Esitamise kuupäev: 09. november 2012

Essee

Eesti Infotehnoloogia Kolledž

Teele Sepman


Arutelu aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengute põhjal

Essee


IT süsteemide arenduse õppekava

Tallinn 2012


Loengud, mida loetakse „Õpingukorraldus ja Erialatutvustus“ aine raames, on mõeldud pigem õpinguprotsessist ja õpitavast erialast ülevaate andmiseks, kui mingi teemaga süvitsi tutvumiseks. IT Kolledžisse astub õppima väga erineva elukogemuse ja IT alaste oskustega inimesi – sellest annab tunnistust fakt, et üllatavalt paljud esimesel loengul osalejatest olid varem kõrghariduse omandamisega kokku puutunud (Vau et al, 2012). Omaenda kogemusele tuginedes võin öelda, et isegi juba IT alal töötaval inimesel on antud aine loengutest üht-teist noppida. IT valdkonnaga pealiskaudselt kokku puutunud tudengitel avanes loengutes võimalus saada parem ülevaade enda tulevikuväljavaadetest – seda eesmärki täitsid kõik etteasted, olgu see siis ülevaade õpinguprotsessist või potentsiaalsetest ametitest. Mingis valdkonnas aga juba tegeval isikul oli võimalik taas kord meelde tuletada üldisemat pilti ning hankida lisainformatsiooni Eestis tegutsevate ettevõtete ja nende firmapoliitika kohta.

Osad loengupidajad viitasid üldisemalt ettevõtete tüüpidele ja sellele, mida tööle asumisel silmas pidada (Septer, 2012), mõned aga tegid omaenda ettevõttele reklaami ja esitasid kuulajatele kitsapiirilisema nägemuse (Uustal, Raielo, 2012),(Oja, Lapuškin, Vasilyev ja Katsev, 2012). Mida rohkem ühes loengus räägiti kriteeriumidest, mida silmas pidada tulevase töökoha jaoks ette valmistumisel ja selle valimisel, tuues võrdlevaid näiteid, seda rohkem andis sealt kõrva taha panna. Minu meelest on kõrgkooli astumise aeg just sobilik aeg enda tulevikusihi kindlaks määramiseks.

Läbivaks teemaks üle mitme ettekande oli soovitus teha sellist tööd, mis ennast tõepoolest huvitab. Siinjuureks sooviks ära märkida, et osaliselt sõltub see ka töötajast endast – tuleb ära tunda tegurid, mis isiklikult motiveerivad ja kasutada neid enda töö huvitavamaks muutmiseks. Üks võimalus on esitada endale väljakutse seoses mingi tööülesannetega seotud oskuse või tööprotsessi parendamisega. Paljudel avaneb võimalus arendada töö juures selliseid isikuomadusi, mis on tööturul läbilöömiseks kasulikud, isegi kui esmapilgul selliste oskuste rakendamine pelutavana tundub. Näiteks võib tuua süsteemiadministraatori ametikoha, kus tuleb sageli suhelda kasutajatega. Ärakuulamise oskus ning hea tahe loovad meeldivama tööõhkkonna nii süsteemi kasutajate kui administraatori enda jaoks, ning lõppude lõpuks teeb see tollest inimesest väärtuslikuma töötaja. Sama kehtib ka Helpdeski töötajate puhul – Peeter Uustali hinnangul arendab selline töö sotsiaalseid oskusi ja ligikaudu üheksakümmend protsenti Skype`is kasutajatoes töötanutest edutatakse firmasiseselt kõrgemale positsioonile (Uustal, Raielo, 2012). Juhtival positsioonil töötaja ilma sotsiaalsete oskusteta lihtsalt läbi ei saa.

Samuti rõhutati loengutes asjaolu, et ennast tuleb järjekindlalt arendada ja ise uusi asju õppida. Nagu ütles Inga Vau, keegi tudengite eest õppida ei saa, kuid ülikoolis on vähemalt viiskümmend protsenti õppetööst, kui mitte rohkem, iseseisev (Vau et al, 2012). Martin Paljaku hinnangul tuleks aeg-ajalt täiendada enda teadmistepagasit uue programmeerimiskeele omandamisega, sest see arendab aju ja avardab piire, mille inimene on endale seadnud (Paljak, 2012). Loodetavasti on Janika Liivi eeskuju kartmatult tundmatus kohas vette hüppamisest ja ületamatuna näivatest ülesannetest jagu saamisest nakkav – julge pealehakkamine on pool võitu (Liiv, 2012). Liivi julgus pakkuda ennast tööandjatele välja kui väljaõppeks valmis potentsiaalset vajalikus keeles programmeerijat on õpetlik, see torkas silma kontrastina kõigi teiste loengute taustal (Ibid.). Tudengitele, kes alles töö otsimisele mõtlevad, võiks see saada ajendiks väljakutsete vastuvõtmisel.

Kahjuks leidub ametikohti, kus ei ole võimalik põhjalikumalt näiteks toetatavasse rakendusse süveneda, kuna sellele ligipääs on keelatud ning kasutusala on väga kitsas (Septer, 2012). Tõsi on, et töökohta, kus arenemisvõimalused on piiratud, ei tohiks kaua pidada – see, kes IT valdkonnaga kaasa ei arene, jääb lootusetult ajast maha. Siim Vene soovitab enda etteastes leida töö kõrvale mingi muu hobi, kui otsustatakse valida hobiga kattuv töö, selleks et hobi ei muutuks rutiiniks (Vene, 2012). Tudengitele väga kasulik soovitus oleks mingi vabavara projekti valimine, kus osaleda, sest see annab vajalikud kogemused edasiseks tööeluks (Liiv, 2012). Tööle võttes ei pruugita mitte vaadata ainult seda, kus tööotsija varem on töötanud, vaid ka tema portfooliot, kuhu on pandud kirja oskused ja näited tehtud töödest (Uustal, Raielo, 2012). Arvan, et sellist arendustööd ei tule teha ainuüksi tööandjate tarbeks, kuna lisaks oskustele võimaldab see luua ka sidemeid teiste IT spetsialistidega ning annab perspektiivi selles suhtes, kuhu soovitakse elus edasi liikuda.

Rohkem kui ühel korral mainiti spetsialiseerumist, vastandades seda laialdaste IT teadmiste omamisega. Siim Vene hinnangul ei kasutata enamust koolis õpitut hiljem tööülesandeid täites, kuigi koolist saab kaasa harjumuse uusi oskusi omandada (Vene, 2012). Andres Septeri ettekandes kõlas mõte, et parim esimene töökoht kogemuste hankimiseks oleks süsteemiadministraator väiksemas firmas, kuna seal peab teadma kõigest natukene, ja hiljem saab otsustada spetsialiseerumise suuna üle (Septer, 2012). Kristjan Karmo, tutvustades testimise eripärasid, mainis sellega seoses ka kitsama profiiliga testijaid (Karmo, 2012). Minu meelest tuleks aga siiski ühe kitsa oskuse kõrval tunda ka enda tööülesannetega piirnevaid alasid, kuna see aitab kaasa probleemidele lahenduse leidmisel. Eestist väljaspool võib suurema ettevõtte ühe meeskonna liige ainult enda kitsa valdkonna kohta teada kuid Eesti oludes pole sügavamal spetsialiseerumisel mõtet (Septer, 2012). Eriti kuna Eestis pole veel piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, et sellega saaks IT sektori vajadused ära katta, ning spetsialiste tuuakse sisse väljastpoolt (Uustal, Raielo, 2012). Võib-olla on siin abiks Janika Liivi ja tema mõttekaaslaste initsiatiiv populariseerida IT´d ja programmeerimist nende seas, kes selle valdkonna suhtes end ebakindlalt tunnevad (Liiv, 2012).

Olgugi, et tegu oli enam-vähem samamoodi ülevaatlike loengutega, pakkusid huvitavat kuulamist eelkõige need, kus esitati konkreetseid fakte ja näpunäiteid. Ignited´it ja meeskonnatööd tutvustav loeng tõusis esile kuulajate kaasamisega, hommikuste loengukuulajate virgutamiseks ja tähelepanu püüdmiseks toimis see suurepäraselt (Oja, Lapuškin, Vasilyev ja Katsev, 2012). Valitud teemad ning esitajad olid kohased selleks, et värskeid tudengeid uude õpingute etappi juhatada. Kuna IT Kolledž on rakenduskõrgkool, siis on tähtis saavutada varakult kokkupuude sellega, mida tudengid tulevikult oodata võivad.

Viited

1. Inga Vau, Indrek Rokk, Marko Puusaar, et al (07.11.2012) I020 Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng 1 - Õppekorraldus ja sisekord 29.08.2012 [1]

2. Andres Septer (07.11.2012) I020 Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng 4 - IT tööturg 20.09.2012 [2]

3. Peeter Uustal, Peeter Raielo (07.11.2012) I020 Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng 2 - Helpdesk 06.09.2012 [3]

4. Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev, Rene Katsev (07.11.2012) I020 Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng 6 - Tere tulemast Ignite'i maailma 04.10.2012 [4]

5. Martin Paljak (07.11.2012) I020 Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng 5 - Karma 27.09.2012 [5]

6. Janika Liiv (07.11.2012) I020 Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng 3 - Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast 13.09.2012 [6]

7. Siim Vene (07.11.2012) I020 Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng 8 18.10.2012 [7]

8. Kristjan Karmo (07.11.2012) I020 Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng 7 - Testimine ja tarkvarakvaliteet 11.10.2012 [8]



Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui eksamile/arvestusele pääsemise tingimused on täidetud, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. REV õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. (IT Kolledži Nõukogu, 2012),(IT Kolledž 2012)

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Teisel aastal saab taotleda akadeemilist puhkust omal soovil (kuni üheks aastaks), tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), lapse hooldamiseks (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni) või ajateenistusse asumiseks (kuni üheks aastaks). Taotlemiseks tuleb esitada enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele ja vajaduse korral vastav lisadokument (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.). Akadeemilise puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus, sooritusele pääsemiseks tuleb ennast õppeosakonnas eelnevalt registreerida. (IT Kolledži Nõukogu, 2012),(IT Kolledž 2012)

Viited

1. IT Kolledži Nõukogu (07.11.2012) Õppekorralduse Eeskiri 14.02.2012 [9]

2. IT Kolledž (07.11.2012) Vastused korduma kippuvatele küsimustele [10]