Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tõnis Suurkaev

Rühm: 15.

Esitamise kuupäev: 23.10.2013

Essee

Kogu aine on loodud selleks, et anda tudengitele ülevaade sellest, mis teda ees ootab, mida ta selleks tegema peab ja kuidas õppimisega hakkama saada. Kuigi see aine polnud kõige populaarsem, mis kajastus inimeste kohalolekust, siis sellegipoolest prooviti iga loeng tudengile tekitada põnevust. Selleks oli igas loengus huvitavaid fakte ja mõtteterasid, mis hiljem hakkasid kummitama. Järgmistes lõikudes püüan analüüsida erinevates loengutes käsitletavaid teemasid. Samuti kommenteerin juurde, et kas mingi kindel loeng oli tegelikult ka huvitav ja kuidas ma tänu sellele targemaks sain.

Esimene loeng oli üldine jutt. Esinejateks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Loengu vältel räägiti õpingukorraldusest ja sellest, mis vahe on IT kolledžil võrreldes teiste koolidega. Sealhulgas räägiti meile uuest haridusreformist ja mida kõike halba ja head see omaga kaasa tõi. Loeng oli väga informatiivne ja hästi korraldatud, kõik esinejad said oma osaga hästi hakkama ja kõikide diktsioon oli keskmisest parem. Mulle esimene loeng meeldis, kuna sain teada palju uut informatsiooni. Kuigi see erines loengutest, mis hiljem meil toimusid, oli see kindlasti väga vajalik.

Teine loeng oli midagi väga muud, kui oleks osanud arvata. Meile räägiti motivatsioonist ja kuidas õppida õigesti. Esinejaks oli selles loengus Margus Ernits. Esinemisega sai ta väga hästi hakkama, kuna oli lisanud slaididele huvitavaid ja naljakaid kilde, mis panid naeratuse suu nurka. See loeng oli hea, kuna andis kohe semestri alguses motivatsioonile tõuke. Seda tõuget oli arvatavasti kõigil vaja, sest suvevaheaeg just lõppes ja paljud olid suve jooksul ilmselt laisaks muutunud. Motivatsiooni koha pealt räägiti seda, et peab olema seltskonnas, kus ei lükata kõike viimasele hetkele. Inimesed, kellega sa suhtled, otsustavad ka sinu tuleviku, sest kui nemad ei viitsi õppida, siis ei viitsi ka sina. Kui õppejõud näeb, et osad õpilased ei viitsi enam õppida, siis on ka õppejõul motivatsiooni kadu. Kogu seda juttu saab seostada lumepalli efektiga, mille puhul üks sündmus paneb järgmise juhtuma ja lõpptulemus on alati kas positiivne või negatiivne.

Kolmandas loengus räägiti meile innovatsioonist. Innovatsioon on väga tähtis just arendaja seisukohalt. Arendajal peab olema lai maailmapilt, et ta oleks võimeline kiirelt ja abstraktselt mõtlema. Tuleb välja käia uusi lahendusi probleemidele. Selles loengus oli esinejaks Linnar Viik. Isiklikult mind väga see loeng ei huvitanud, kuna olen sellist juttu juba varem kuulnud ja ise läbi elanud. Samas aga inimesele, kes pole kunagi innovatsioonist midagi kuulnud, võis see suhteliset huvitav olla. Linnar Viik sai esinemisega üpris hästi hakkama, kuid oli aegajalt natuke liiga tõsine.

Neljas loeng oli küberkaitsest. Tänapäeval on internetis kuritegevus väga laiat levinud ja selletõttu on küberkaitse äärmiselt oluline. Kuna teema oli väga huvitav, siis tund läks suhteliselt kiiresti. Esinejaks oli Tarmo Randel. Tarmo sai väga hästi esinemisega hakkama, kuna oskas välja tuua väga huvitavaid ja mahlakaid näiteid nii viirusetõrjete turvaaukudest, kui ka sellest, kuidas internetis inimesi petetakse. Samuti näitas mõnda lihtsamat küberrünnaku programmi, nagu näiteks tor´s hammer. Mulle meeldis see loeng, kuna sain teada viiruste põhimõttest ja kuidas ennast nende eest kaitsta.

Viies loeng oli elufilosoofia ja IT Eestis. Esinejaks oli üks väga edukas mees, kelle nimi on Andres Käver. Kuigi ta sai muidu hästi hakkama enda esinemisega, mulle see loeng ei meeldinud. Esineja tõi välja väga diskreetseid näiteid oma elu kohta ja kuidas see on seotud tema töö ja IT-ga. Samuti rääkis seda, et ainuke viis kuidas edukaks saada on see, kui ei vaata telekat, ei joo õlut. Kodutööde koha pealt rääkis ta seda, et ei tohi tekkida tudengi sündroomi. Ühesõnaga, tuleb teha kõik kodutööd ära, lõpetada keskmisega 5.0 .

Kuues loeng oli Skype NOC Monitoring kohta. Põhiliselt räägiti meile seal Skype-ist ja esinejate põhitööst. Esinejateks olid selles loengus Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. See oli esimene loeng, kus esinejad ei saanud esinemisega hakkama. Kuigi see jutt, mis nad rääkisid, oli huvitav, ei olnud nad ette väga palju valmistunud. Sain nii palju aru, et nad on need inimesed kes aintavad teisi inimesi hädast välja. Loeng kestis lühikest aega ja suur osa sellest täideti küsimuste esitamisega.

Seitsmes loeng algas uniselt. Esinejateks olid kaks noort inimest, Ats Albre ja Helen Piirsalu. Loengu teemaks oli "Kuidas saada superstaariks?". Loengu vältel räägiti sellest firmast, millega need kaks noort olid seotud. Selleks firmaks oli Nortal. Nortal on ettevõte, mis tegeleb tarkvara arendusega. Tänu neile tuleb meie igapäevasesse ellu uusi tarkvara lahendusi. Teema oli väga huvitav ja tekkis isegi tunne, et tahaks sinna tööle minna.

Kaheksas loeng oli järjekordne tudengite motivatsiooni tõstmise loeng. Kuigi loeng ei rääkinud motivatsioonist, tõstis see ikkagi moraali. Esinejaks oli Merle Liisu Lindma ja loengu teemaks oli "Life is an Attitude". Loengus arutati igasuguste erinevate teemade üle. Kõigepealt paluti meil mõelda iseenda ja enda tuleviku üle. Siis näidati meile väga palju slaide sellest, mida mingi tark mees on öelnud. Seejärel jagas õppejõud autoriteetsete inimeste mõtteterasid. Enamus neist olid üpris labased, kuid osad panid elu üle mõtlema. Üldiselt oli tore loeng.

Kõik loengud olid omapärased ja tegid tudengeid ühest või teisest küljest targemaks. Isiklikult meeldisid mulle teine, neljas ja seitsmes loeng. Ülejäänud loengud olid informatiivsed, kuid ei tekitanud minus erilist huvi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1]

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Et korduseksamit järgi teha, peab suhtlema õppejõuga. [1]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu. Registreerima peab vähemalt 2 päeva enne sooritust.[2]

Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[1]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

See on tasuta.[3]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[3]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Mis tegevused tuleb selleks teha?

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas[4]

Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse.[5]

Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse.[6]

Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast.[7]

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[8]

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[9]

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? [10]

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

keskmise, raske või sügava puudega isikuga;

alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;

akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.[11]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

X=24 ja Y=23

Semestris peab saama minimaalselt 27 EAP.

Iga EAP maksab 50 €.

Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna esimesel semestril jäi tegemata 3 EAP ja teisel semestril jäi tegemata 4 EAP, siis:

Esimesel semestril esitatakse arve: 3 * 50 = 150 €

Aastalõpus esitatakse arve (3+4) * 50 = 350 €

Kokku aasta lõpuks oled maksnud 150 + 350 = 500 €