User:Ttallerm
Essee
Esimene loeng, õppekorraldus ja sisekord, oli väga ülevaatlik kõigest mis koolis on, kõik arvutiklassid, robootika ruumid, raamatukogu, interneti ühendus ja kõik muu. Inga Vau tõi välja hariduse astmed ning kuidas tema neid nö kategoriseerib. See oli kõik küll juba ennegi teada, aga ülekordamine paha ei teinud. Indrek Rokk selgitas, mis tuleb teha, et selles aines arvestus saada, kuidas õppetöö käib, kes kust pärit erinevad külalised esinevad ning kuidas punkte teenida. Õppekorralduse eeskiri tuleb läbi lugeda! - see on peamine lause mis sellest loengust külge jäi.
Innovatsiooni olemus ja juhtimine. Eesmärk saavutada Euroopa riikide vahel ühtne turg, et Soomes elaval kodanikul oleks samasugused võimalused kaupa või teenust osta kui Inglise kodanikul. See kõik on teostatav, aga mitte silmapilgselt. Väga innovaatiline idee, kuid teostus iseenesest raske, kuna sellega kaotaksid mitmed ettevõtted suuri summasid oma kasumist ning ei oleks eelist konkurendi üle. Sellest tulenevalt ei nõustuks hulk ettevõtteid sellise paketiga ning ei liituks. Innovatsioon võib väljenduda mitmetes asjades. Aduitoorumi poolt pakutud innovaatilised ideed olid kõik seotud tehnoloogiaga, kuid innovatsioon võib olla ka uus protsess, mitte ainult toode või teenus. Lisaks nendele võib olla ka positsioon, ehk siis näiteks meeldida rikastele klientidele ja kontsentreeruda neile. Praegu kõige rohkem innovatsiooni investeeriv regioon on Põhja Ameerika, järgnevad aasia riigid, mis on küll üllatav, sest näiteks Jaapan on tehnoloogia vallas kõige arenenum riik, kuid innovatsioonilt mitte nii esimeste seas. Selle loengu point oli see, et innovatsioon on oluline, igas vallas, mitte ainult IT sektoris või ettevõtluses, vaid igal pool. Linnar Viigil olid väga head näited, mis tegi loengu ja mõttekäigu kuulamise huvitavaks.
Ideest teostuseni. Mart Mangus. IT kolledži vilistlane. Esimene firma 2004a, paralleelselt ka palgatöö. Küsis kohe ära auditooriumilt kui paljud on tegelenud ettevõtlusega ning kui paljudel on tekkinud kõva idee millega miljoneid teenida. Väga vähestel, mis näitab, et nagu eelmisest loengust kuulda oli, innovatsiooni on vaja! Mart ise on teinud kaaslastega mitmeid firmasid. Üks kindel asi mis ettevõtte loomisega kaasneb on konkurents. Neid tekib kui seeni vihma ajal, isegi kui enne selles valdkonnas teised firmad puudusid. Palgatöö versus ettevõtja. Mõlemal omad plussid, kuid eelkõige sõltub inimesest, kes julgeb võtta riske, kes tahab stabiilset kindlat kohta. Ise ma tahaksin olla pigem ettevõtja,sest meeldiks olla iseenda ülemus, kuid puudub hea äriidee. Loengu lõpus grupitööde ajal käisin välja koond ID kaardi idee ning panime paika selle idee plussid ja miinused ning muud kriteeriumid oma rühmaga. Kokkuvõttes oleks see idee vähe tõenäoline, et oleks edukas, sest ei kuulu siiski päriselt erasektori valdkonda.
Robootikast IT kolledzis. Probleem on selles, et õpilased ei seosta koolis õpitut kooli välisega. Nad leiavad, et pole vaja, kui õpin ametit siis seal saan selgeks. Milleks mulle siinuseid ja koossinuseid kui ma lähen molekulaar bioloogiat õppima. Kuid tegelikult läheb kõike, nii füüsikat, matemaatikat kui ka bioloogiat igal pool vaja. Nagu auditooriumist kostis, siis näiteks oli vaja siinust veranda ehitamisel. Selleks, et neid aineid paremini omandada ja oleks tahtmine neid vastu võtta, peab selle õpetamine olema lõbus, praktiline. Peab kasutama reaalses elus ja olukorras. RoboCode. Huvitav programm, milles saab harjutada robotite programmeerimist täitmaks mingeid ülesandeid. Seal lähebki näiteks vaja matemaatikat ja füüsikat, ehk siis toob kõik asjad kokku, nii reaalained kui ka programmeerimise. Siin IT Kolledžis käivad ka EKA tudengid, kes tulevad uute ideede, toote disainidega. Kui eelmises loengus oli puudu innovatsioonist, siis selles tuli välja, et innovatsioon ja ideed on olemas näiteks EKAs. Väga hea ülesande andis Margus Ernits, ehk siis tuli arvutada roboti maksimum kiirus. Kokkuvõttes oli lihtne ülesanne, tuli võtta ratta diameeter ja sai ratta ümbermõõdu ning korrutada pööretega minutis ning valmis, kuid kohe algul selle peale ei tulnud.
Serverikeskuste võrguarhidektuur. Toomas Mõttus, Net Groupi IT taristu teenuste ja lahenduste üksuse juht. Esindatud Põhjamaades, Saksamaal, Suurbritannias, Iirimaal ja Austrias. Jaan Feldmann – Serverikeskuse arhitektuur. Serverikeskus koosneb siis kettaseadmetest serverid ja nende peal virtualiseerimiskiht. Hästi väike kiht softi mille peal opsüsteemid jooksevad. Tänaseks on mitmed serverisüsteemid aegunud. On vaja pidevalt jälgima mitmeid inimesi ketaste tööd ja kiirust mis oli väga resursse nõudev, nüüd aga püütakse võimalikult palju automatiseerida. Ma arvan, et see on iseenesest hea, kuna resursse läheb vähem. Samas aga kaotavad paljud inimesed töö, ning kui automatiseeritud osa ei saa mingi probleemiga hakkama, on jama majas, ikka läheb inimest kõrvale vaja. Kui vanasti pandi ühe füüsilise serveri peale üks server, siis nüüd on asjad muutunud, ning ühe füüsilise peal võib olla kuni 21, Eestis enamasti 15-16.
Kas sellist IT-d me tahtsimegi? Agu Leinfeld, töötab SMIT-is. Küsis loengu alguses, et miks me tulime IT-d õppima. Selle üle mõeldes jõudsin ma järeldusele, et ma ei teagi miks ma tulin. Vast selle pärast, et mingi muu valdkong huvi ei pakkunud ning TTÜsse ei oleks sisse ka saanud. Kuid juba selle paari kuuga on hakanud üha rohkem ja rohkem meeldima see valik. Huvitav loeng oli just selle pärast, et ta tõi väga erinevaid ning üllatavaid näiteid, näiteks, et 4 ameeriklast 10’st pidasid WC’s telefoniga kõnelemist normaalseks ja pooled WiFi kasutajad on surfanud WC’s. Ja ma arvasin, et ma olen ainuke. Ameeriklaste seas läbi viidud uuring näitas, et võrreldes minevikuga, töötavad nad mitmeid päevi ja tunde nädalas rohkem. Selle külje pealt vaadates me sellist IT-d kindlasti ei tahtnud. Kuid tänud IT-le on palju plusse, kommunikatsioon läheb odavamaks, mobiilsus suureneb jne. Kokkuvõttes mina ütleks, et täpselt just sellist IT-d me ei tahtnud, aga ega see halb ka ei ole. Parem kui enne.
Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Anto Veldre. Omapärane loeng, jäi meelde peamiselt sellega, et ei kasutanud slaide ning rääkis kõike peast välja mõeldes mis on oluline, visates nalja ja tuues välja huvitavaid fakte. Kui CERT’i tööle tahta, tuleb Antoga viina võtma ja rääkima millal tööle asuda. Ebameeldiv asi mida teada sain, oli see, et ühte kõige paremat viiruse tõrje programmi pole olemas. Kui mõni tõrjub ära ühe, siis teine teise, kolmas jälle mõne muu, niiet ainult ühele ei saa toetuda. Huvitav oli teada saada miks, kuidas, ja kellele toodetakse viiruseid. Keegi ütleb et on vaja sellist ja sellist, tehakse valmis, müüakse talle maha, ningi sama jälle uue kliendiga. Varasem ettekujutus oli hoopis teine, et keegi üksi kuskil koopas kirjutab viiruse enda lõbuks ja laseb selle laia internetti ringi luusima.
Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi. Kalle Tammemäe, TTÜ õppeprorektor. Loeng jäi minu meelest kuidagi kuivaks. Rääkis küll kõike teaduslikku ja tarka juttu, kuid ei muutnud seda just kõige huvitavamaks. Huvi pakkust sealt programmeerimise võistlust mis kestis 24h, millest kunagi tahaks isegi osa võtta kui mõni programmeerimise keel selgem on. TTÜ hoone ja kõrvalhoonete asukoht oli ennegi teada niiet sellega oleks võinud aega kokku hoida. Lehekülg www.top500.org oli informatiivne, ehk siis et maailma võimsaim arvuti on siiski Jaapanis, mida oli ka arvata.
Kokkuvõttes oli inimesi mitmest eri valdkonnast kui nii saab öelda, sest siiski ühiseks teemaks oli IT. Mitmest loengust käis läbi innovatsiooni olemus ja ideede vajadus, küberturve ja viirused. Kõige rohkem pakkusid huvi ja kõige informatiivsemad olidki need loengud minu jaoks, kus räägiti täpselt kuidas mingi asi toimub, kuidas servereid töös hoitakse ja koostatakse või mis eesmärgil viirusi luuakse ja müüakse.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A:
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus:
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Õppur peab registreerima õppeosakonnas kordussooritusele, tasuma tasu, mille suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvelisele õppurile ei maksa kordussooritus midagi.
Küsimus 4:
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus:
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks, Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni, Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
