User:Ttammear

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Talis Tammearu

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

Loengutes käisid huvitavad inimsesed kellel olid erinevad vaated maailma asjadest. Seda kõike oli huvitav kuulata ning sellest oli hea mõelda. Aine loengud laiendasid kindlasti minu silmaringi IT valdkonnas ning olid huvitavad. Kuna loeng oli minu jaoks vara ning ka minu ainuke loeng neljapäeviti, siis oli tihtipeale raske ennast veenda kohale tulema.

Esimeses loengus räägiti IT Kolledži reeglitest ja õppekorraldusest. Siis ma veel ei teadnud kuidas ainepunktide süsteem toimib ning kunas tuleb õppimise eest maksta, seega tuli see loeng kindlasti kasuks. Kõik oli arusaadav ning loeng aitas olukorraga kohaneda.

Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Sellest loengust jätsin meelde palju vajalikku mida tulevikus meeles pidada. Uued mõisted olid minu jaoks DevOps ja Mindmaping, millest ma varem eriti kuulnud ei olnud. Muu hulgas meeldisid mulle ka nõuanded, et kindlasti tuleb alati kõike proovida mitte karta, tuleb leida igavale teooriale mingi praktiline väljund ning, et mitte millegi oskamine on kõige parem hetk millegi uue ja huvitavaga alustamiseks. Selles loengus oli kindlasti palju muudki, mis laiendas silmaringi, nii IT alal, kui muudes valdkondades. Üldiselt mulle meeldis see loeng väga, kuigi loengu teemast oleks võinud järeledada, et tuleb üks igav moraali lugemine. Margus Ernits oskas muuta selle teema huvitavaks ja õpetlikuks.

Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Sellest loengust sain ma uusi mõtteid innovatsiooni mõistmise kohta. Varem olin arvanud, et innovatsioon peab kindlasti olema midagi revolutsioonilist, kuid sellest loengust õppisin, et innovatsioon võib olla ka midagi väikest, midagi millesse igaüks saab panustada. Loeng juhtis veel minu tähelepanu sellele, et tänapäeval ei ole mõistlik innovatsiooniga tegeleda üksi, vaid innovatsiooni teostamiseks on tihtipeale vaja rohkem inimesi, sest tootearenduse tempo muutub järjest kiiremaks. Tuleb ka väärtustada enda osa innovatsioonis, mitte mõelda, et keegi teine tegeleb sellega. Eriti oluliseks enda jaoks pean sõnumit, et ebaõnnestuda tuleb kiiresti ja väikselt, ning õppida saab ebaõnnestumistest, mitte edulugudest. Oluliseks pean seda seetõttu, et tegelen ka ise ühe mänguarenduse projektiga ning see mõte ning paljudki teised seal loengust, tulevad kindlasti kasuks. Jällegi oli kokkuvõttes tegemist väga vajaliku ning õpteliku loenguga, millest oli palju õppida.

Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel turvalisusest ja küberkuritegevusest. Teema oli huvitav ja kindlasti ka vajalik tulevastele IT spetsialistidele. Tarmo Randel tõi huvitavaid näiteid raalsusest ning rääkis erinevatest viisidest kuidas küberkurjategijad süsteemidesse sisse murravad, see kindlasti laiendas minu silmaringi ning aitab tulevikus paremini ennast selle eest kaitsta. Loengust sain väga hea üldise ülevaate kuidas küberkurjategijad tegutsevad, milliseid meetmeid nad kasutavad ning kuidas võib ise nende ohvriks langeda. Kui varem olin arvanud, et turvauuendused pole tähtsad, sest see on väga väike tõenäolsus, et keegi minu arvutisse tahaks sisse murda, siis nüüd tean, et see avab vägagi märgatava tagaukse minu arvutisse. Varem polnud ma eriti oma turvalisusele veebis mõelnud, kuid nüüd pööran sellele kindlasti suuremat tähelepanu kui varem. Eriti meeldisid mulle reaalsusest toodud näited, millest ma varem kuulnud ei olnud. Kokkuvõttes oli loeng väga hästi läbi viidud ning huvitav, andes samas palju uusi teadmisi.

Viiendas loengus rääkis Andres Käver elufilosoofiast ja IT'st Eestis. Põhisõnum minu jaoks sellest loengust oli, et kes teeb, see jõuab. Tema karmi väitega, et kes mõlemas matemaatika kursuses 5 ei saa, sellel IT süsteemide arendusse asja ei ole, ei tahaks ma eriti nõustuda. Arvan, et väga head matemaatilised oskused soodustavad arandamises hakkamasaamist, kuid usun, et see pole nõue, kõike saab õppida kui tahtmist on ning matemaatika õppimiseks paljudel tahtmist ei ole. Sellegi poolest motiveerib see väide mind kindlasti rohkem matemaatikaks õppima, kui ennem olin sihtinud hinnet 4, siis nüüd on plaanis ikkagi 5 kätte saada. Andres Käver laiendas kindlasti minu silmaringi ettevõtja vaatenurgast, varem polnud ma sellele eriti mõelnud, et IT spetsialist võiks iseendale tööd pakkuda. Muuhulgas andis ta väga kasulikke nõuandeid kuidas koolis hakkama saada. Neist enim jäi mulle meelde, et tuleb üle saada tudengi sündroomist, kõik eelistatavalt enne tähtaja lähenemist ära teha, siis on endal lihtsam ning võimalus ka paremaid tulemusi saavutada. Andres Käveri loeng oli kindlasti üks minu lemmikutest, sest ta rääkis kõigest oma kogemusest ning nendest õppides on tudengitel kindlasti võimalik ennast paljudest probleemidest säästa.

Kuuendas loengus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skype NOC Monitoringust. See loeng oli minu jaoks üks enim pettumust valmistanud loenguid. Esiteks oli loeng väga lühike ning teiseks oli teemaga mitte kursis oleva inimesena raske sellest aru saada. Teema oli väga spetsiifiline ning inimesel, kes sellega tulevikus tegeleda ei plaani, pole sellest eriti abi. Monitooring selle loengu põhjal minus eriti huvi ei tekitanud. Positiivsema poole pealt oli huvitav teada saada kuidas Skype sarnast suurt süsteemi üleval hoitakse ning milliseid vahendeid selleks kasutatakse. Huvitav fakt minu jaoks oli, et paljud pangad kasutavad siiani FORTRAN-i, sest käimasolevaid süsteeme ei saa lihtsalt seisma jätta. Kokkuvõttes oli loeng küll hariv, kuid sisu ei tundunud kuigi huvitav ega praegusel momendil vajalik.

Seitsmendas loengus rääkisid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist, edu saavutamisest IT valdkonnas ning erinevate ettevõtete suveülikoolist. Loeng oli mõnes mõttes igav, kuid kohati ka huvitav. Igav oli see, et korrati paljut, mida eelnevates loengutes oli räägitud. Näiteks, et tuleks leida mingi praktiline väljund oma teoreetilistele oskustele juba kooli ajal ning see ei pea olema töö. Nortalist polnud ma varem eriti kuulnud , oli huvitav Nortali tegemiste kohta uut informatsiooni saada. Suveülikoolist polnud ma ka varem eriti kuulnud ning tulevikus on see kindlasti üks asi millele mõelda. Detailsemalt oleks võinud rääkida projektijuhi tööst, sest arvatavasti paljud ei tea täpselt milles see töökoht seisneb.

Kaheksandas loaengus rääkis Merle Liisu Lindma suhtumisest ellu. Loeng oli huvitav, vajalik ning pani mõtlema. Loengus oli palju kasulikke näpunäiteid kuidas oma elu paremaks muuta, mis peaks olema oluline ning kuidas selleni jõuda. Paljust olin varem juba kuulnud või sellele mõelnud, kuid olin unustanud. Arvan, et suhtumine ellu on väga tähtis teema ning inimesed, ettevõtted jne peaks sellele rohkem mõtlema, nagu loengus öeldud on õnnelik inimene kõige produktiivsem. Kõigile on kasulik kui inimesed on õnnelikud ning nende juhtimine selles suunas on tähtis. Üldiselt loeng meeldis mulle väga, Merle Liisu rääkis nii sõbralikult ning avatult, et hea oli kuulata.

Loengud olid huvitavad ning neist oli palju õppida. Mõnest loengust sain motivatsiooni erinevate asjadega tegelemiseks või enda suhtumise parandamiseks. Oli huvitav näha kui erinevad inimesed IT valdkonnas töötavad ning kui kirju IT maailm tegelikult on.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastused

Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1]

Järeleksami tegemine tuleb kokkuleppida õppejõuga. [1]

Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]

RF õppekohal on järeleksam tasuta. [3]

OF õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. [3] Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [10]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Punase joone päevaks tuleb:

1. Koostada semestriks individuaalne õppekava. [4]

2. Kinnitada individuaalne õppekava. [4]

3. Soovi korral esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks muudel põhjustel. [5]

4. Soovi korral esitada taotlus akadeemiliseks liikumiseks. [6]

5. Soovi korral esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane VÕTA taotlus. [7]

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [11]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? (eelviimane number 2 ja viimane number 2)

Lahendus

Täidetud EAP maht: 21+21=42EAP

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[8]

Kohustuslike EAP maht: 27+27=54EAP

Puudujäävad EAP: 54-42=12EAP

Arve: 12*50€=600€