User:Tteder

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tiit Teder
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Esimest korda loengusse jõudes ei olnud ma kindel , mida sellest ainest oodata kuna jätsin selle järgi uurimata. Kui aga selgus, et igal loengul hakkab olema üks või mitu välisesinejad, oli see väga positiivne üllatus.

Esimese loengu sisuks oli õppekorraldus ja sisekord. Räägiti lähemalt õppetööst ning teemadest, mis aitavad õppetöö kergemaks teha. Teemadeks olid e-õppe keskkonnad, rõhutati punase joone päeva, tutvustati arvutiklasse, räägiti stipendiumitest. Loeng oli väga informatiivne ja esmakursuslasele väga suureks abiks.

Teises loengus olid esimesteks väliskülalisteks Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes mõlemad töötasid Skypes. Mõlemad olid ka IT Kolledži vilistlased. Kuna nad mõlemad töötasid Skypes helpdeskis, siis see oli ka loengu teema. Seda loengut kuulates sai selgeks, et siiamaani on mu arvamus helpdeskist väga teistsugune. Kirjeldati, kuidas näeb välja nende tavaline tööpäev, tutvustasid täpsemalt oma põhilist suhtluskanalit, kuhu helpdeski kasutajad said vigu ja probleeme sisestada. Positiivsetest pooltest toodi välja, et see töö arendab märgatavalt suhtlemisoskust, ning loob palju uusi kontakte. Samas on ka ligipääs igasugustele uutele tehnika vidinatele. Loengus näidati ka naljavideot helpdeskt töö kohta. Tutvustati ka Skype töökeskkonda ning näidati ka videot Skype kontorist. Loomulikul tehti ka Skypele promo ning öeldi, et Skype vajab alati uusi töötajaid.Väga paljud IT Kolledži lõpetajad on Skype tööle läinud.Teine loeng oli minu meelest kõige parem, väga hästi üles ehitatud, ette valmistatud. Tänu sellele püsis ka kogu tähelepanu loengu kuulamisel.

Kolmas loeng oli teemal "subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" ning seda kandis ette Janika Liiv. Temagi oli lõpetanud IT Kolledži. Alustuseks ta rääkis et alguses IT Kolledžis õppima asudes ei teadnud ta ei arvutitest ega programmeerimisest suhteliselt mitte midagi. See aga ei saanud talle suureks takistuseks, vaid pigem just motiveeris. Lonegu põhiteemadest saab välja tuua selle, et esitaja arvates peaks naised rohkem programeerimisega tegeleme ja et programmeerimine on loovkirjutamine. Veel tutvustas ta Ruby programmeerimiskeelt. Ta osaleb ka ürituse Ruby on Rails for Girls korraldamises. Selle eestmärk on naisi programmeerimisse kaasata. See loeng jäi igas mõttes eelmisele alla. Kuigi loeng oli korralikult ette valmistatud, ei pakkunud juba see teema mulle eriti huvi.

Neljas loeng möödus Andres Septerit kuulates. Taaskord oli ka tema IT Kolledži vilistlane.Tema töökohaks oli Playtech Eesti. Playtech tegeleb internetikasiino mängude valmistamisega ja pakub neid suurematele teenusepakkujatele. Erinevalt eelmistest väliskülalistest ei keskendudnud tema enda tööle, vaid rääkis põhjalikumalt IT tööturust, mis see on, kuidas töötab ning ka sellest kuidas on praegune olukord IT tööturul. Pikemalt rääkis ta , mis on vahet erasektoris või riiklikus sektoris töötamisega. Tema arvates on kindlasti parem käia töölerasektoris, kui riiklikus sektoris. Seda sellepärast, et tavaliselt on erasektoris kõrgemad palgad ning meeldivam töökeskond ja kolleegid. Riiklikus sektoris võib aga su talent kaduma minna. Küllaga mainis ta seda, et riiklik sektor on hea koht töökogemuse hankimiseks. Töökogemus on väga tähtis, sest ilma selleta on väga raske kuhugi kõrgemale kohale tööle saada. Veel räägiti sellest, et on üldiselt võib IT-spetsialistid jagada kahte rühma : need kes tunnevad väga erinevaid IT-teemasi keskpäraselt, ning need, kes on mingi kindla ala peale spetsialiseerunud.

Viiendat loengut andis Martin Paljak. Loengu teema oli karma ning vabakutselisus. Ta tutvustas täpsemalt freelanceri elustiili paremaid ja halvemaid aspekte. Headest külgedest võib põhiliselt välja tuua selle, et otseselt sa ei sõltu kellestki ja sa oled enda ülemus, saad ise töö valida ja teha seda millal soovid. Negatiivsetst poolest võib välja tuua aga majandusliku ebakindluse, sest alati ei pruugi tööd olla. Ta võrdles ka kontori tööd ja freelance tööd, ning soovitas mõlemad järgi proovda, et leiaks, kumb on endale parem ja sobilikum.

Kuuendat loengut tuli andma neli inimest. Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev, kes kõik töötavad firmas Ignite. Nende firma pakub klientidele tarkvaralist terviklahendust ehk nad valmistavad programme ning analüüsivad, kas ja kuidas aitaks nende tehtav tarkvara saavutada kliendil äris lisaväärtust. Nende arvates peaksid IT spetsialistid rohkem rõhku panema motiveerituses, oskusest töötada meeskonnana ning ka suhtlemisoskusele. Loengus tehti meeskonnatöö tähtsuse tõestamiseks ka mitmeid meeskonnamänge.

Seitsmes loeng kandis pealkirja „testimine ja tarkvarakvaliteet“ ning selle esitajaks oli Kristjan Karmo. Loengu alguses seletas ta et arvamus, et tarkvaratestimine on igav ja seal töötavad need, kes mujal hakkama ei saa, on vale. Ta rääkis ka seda, et tarkvaratestimine on vägagi vastutusrikas ja tähtis tegevus ning rääkis testimismeetoditest. Mida kiiremini vead üles leiab, seda parem. Kuigi testimine on väga vastutusrikas ülesanne on testijate palgad IT-sektoris ühed madalamad.Ta tõi ka mitmeid näiteid, mis on juhtunud siis, kui ei ole piisavalt testitud. Kõige huvitavam näide oli sellest kosmosesond „Mariner1“, mille start õnnestus ühe puuduva sidekriipsu tõttu. Minu arust oli selle loengu üks tähtsamatest mõtetest „Kvaliteet on usaldusväärsus”.

Viimase loengu esitas Siim Vene, kes on Põhja-Eesti Regionaalhaigla IT-juht. Ta rääkis arvutite ja tehnika vajalikkusest ja funktsioonist haiglates. Muuhulgas õnnestus tal ka hästi ära põhjendada, et haiglates on tahvelarvutid vägagi kasulikud.

Minu arvates oli kogu kursus väga huvitav ja kasulik. Kõige rohkem meeldis mulle see, et oli kohale tulnud palju erinevaid inimesi, kelle teemad olid kõigil küll IT alaga seotud, kuid kõigil natukene teise nurga alt. Loengute tase oli väga hea.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Tuleb sooritada korduseksam.

Kaua on võimalik eksamit teha? Korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul peale aine õpetamissemestri lõppu.

Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kokku tulebn leppida seda ainet andva õppejõuga.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas.

Mis on tähtajad? Õppur peab olema eksamile registreerunud hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?Tasuta

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?14,2€

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Võimalik on taodelda tervislikel põhjustel,Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel,lapse hooldamiseks või muudel põhjustel.

Mis tegevused tuleb selleks teha?Õpilane peab selleks esitama vastava avalduse enne semestri punase joone päeva.

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Tervislikel põhjustel kuni 2 aastat, lapse hoolduseks kuni lapse kolme aastaseks saamiseni, teistel põhjustel kuni aasta.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Tuleb kirjutada avaldus akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, mis selle lõpetab.

Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Tuleb kirjutada selle kohta avaldus.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?Saab ainult kirjaliku taotluse alusel lapse hooldamis puhkusel olev õpilane.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?Akadeemilise puhkuse ajal võib sooritada eksameid ja arvestusi.