User:Tteearu

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse arvestustöö

Autor: Taavi Teearu
Tudengikood: ******07
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015

Essee

Esimene loeng oli sissejuhatav ja ainuke kus räägiti otseselt õpingukorraldusest. Esinejateks olid Inga Vau, kes rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta soovitas vältida kooli kõrvalt täiskohaga töötamist, kuna kogemus näitab, et õppetöö muutub teisejärguliseks või jääb kõrgharidus omandamata. Lisaks sellele andis ta kasulikke nõuandeid edasiseks koolieluks IT Kolledžis. Kõige olulisemaks nõuandeks pean seda, probleemist tuleks rääkida kohe selle ilmnemisel. Järgmisena esines Merle Varendi, kes rääkis stipendiumikonkursite teemal. Seejärel anti sõnajärg haridustehnoloog Juri Tretjakovile, kes tutvustas erinevaid õppetööga seotud tehnoloogilisi lahendusi nagu Moodle ja loengusalvestused. Lisaks esinesid ka Lauri Võsandi, kelle teemadeks olid koolivälised tegevused nagu robootika, meediaklubi, mektory ja Google summer of code, ning soovitas juurde õppida muid asju, mis ei puuduta infotehnoloogiat. Viimasena tutvustasid ennast lektorid Kristjan Karmo ja Andres Septer ning pöörasid tudengite tähelepanu sellele, kui palju raha jääb kätte, kui õppida riigieelarvelisel õppekaval. Lisaks tegid nad sissejuhatuse oma ainesse ja nagu alguse puhul ikka, jagasid soovitusi. Soovitaksin avaloengusse kaasata vähem inimesi, siis oleks ka ajakasutus paremini korraldatud. Teises loengus oli külalislektoriks IT süsteemide projektijuht Tiina Seeman, kelle CV on üsna eeskujulik. Muuhulgas on ta töötanud ka Eesti Energias, TeliaSoneras, Bang & Olufsenis ja EMTs. Tema arvates kukuvad projektid läbi peamiselt seetõttu, et ei mõelda läbi, milline peaks olema lõpptulemus, mis tähendab, et ei kaasata lõppkasutajat, puudub kompetents ja töökas ning fokuseeritud meeskond. Enamus projektide läbikukkumisi peab Tiina projektijuhi süüks, Suuremad vead, mida projektijuht teha võib on tegevjuhtide kaasamatus, selge skoobi puudumine kõigil osapooltel, korraliku planeerimise puudumine ning alamtähtaegade ületamine või nende täielik puudulikkus. Projektiplaneerimise eelarve on projektijuhi arvamus, kui palju projekt võiks umbes maksma minna. Kõige huvitavam on kuulata inimese juttu, kes on pannud tähele muutusi oma väärtushinnangutes, huvides, vaates üldisele maailmapildile. Inimesed arenevad koguaeg ja võrdlevad asju eelnevalt kogetuga, ning kogemus ongi see, mis muudab inimese vaatenurka asjale. Kogemus on see, mida tudengitele jagada ja vähemalt mind paelub just see osa esitluses kõige rohkem. Tema loengust jätsin meelde soovituse hoida aktiivsena hobisid, mis maandavad pingeid ja on tööst ja muust elust eraldi ning aitavad vaadata elu teisest perspektiivi alt ning projektijuhi väärtus kogu projektis on muutustega toime tulemine, et saaks ettevõte huvid oleksid esindatud, ärieesmärgid teenitud.

Kolmandas loengus käis eriala tutvustamas Elar Lang, kes rääkis õppimisest oma kogemuse põhjal. Hetkel töötab Lang veebirakenduste turvalisuse testijana ning viib läbi koolitusi. Näiteks on ta Küberkaitse õppustel NATO Locked Shields kurjategija rollis. Oma kogemuse edasi andmine on kindlasti hea, kuid huvitavam oleks kuulata sellise inimese juttu, kes ei lõpetanud cum laude. Õppida tuleb vigadest, ka kaastudengite omadest. See, et ta cum laude sai, ei õpeta eriti midagi peale selle, et vaeva tuleb näha. Seetõttu pakun välja, et rääkima võiks tulla mõni eksmatrikuleeritu , kes kukkus välja, mitte selle pärast, et ei antud eriala ei olnud tema jaoks, vaid raskuste tõttu õppetöös või muude probleemide tõttu. Kõige huvitavam tema loengus oli tema väide, et kooli eesmärk ei ole teha tudengist valmis spetsialisti, vaid kool annab taustateadmised ja sissejuhatuse õpitavasse erialasse, et pärast kooli oskaksid õigeid märksõnu Googlesse sisestada. Kui sa ei tea kuhu sa tahad jõuda, kui sul pole eesmärki, siis oled kohal, eesmärk on saavutatud. Suurema eesmärgi saavutamiseks tuleb kurssi pidevalt sättida. Kõige olulisem on suhtumine töösse või õppetöösse. Ei leidnud punkti, millega tema esitluses ei nõustunud.

Neljandas loengus käis oma kogemust jagamas Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administreerimisest ilma igasuguste slaidide ja graafilise osata, mida ma tema teema puhul puuduseks ei pea. Kõige olulisemaks töö juures peab ta stressitaluvust, mis kasvab töökogemusga. Tähtsaimaks punktiks tema esituses pean ametieetikasse puutuvat – süsteemiadministraator ei lähe kunagi sobrama kasutaja andmetes, sest usalduse kadu tähendab töökarjääri lõppu. Lisaks sellele kirjeldas ta natuke süsteemiadministraatori elu 90-ndate lõpus ja 2000-ndate alguses. Loengu lõpus tõid õppejõud huvitavaid näiteid puuduliku dokumentatsiooni ja algeliste lahenduste vallast. Kui süsteemiadministraator on oma tööd hästi teinud, siis juhtkond ei kuule temast midagi. Radarile kerkib süsteemiadministraator siis, kui süsteemis on probleemid. Arendajad said soovituse õppida ka Linuxi administreerimist. Lisaks sellele soovitas esineja DefCon ja Blackhati konverentsidele minnes kasutada lolltelefoni ja vanemat läpakat, millest loobumisel ei teki erilist kahju.

Üks huvitavamatest loengutest oli viies, kus käis Kert Suvi rääkimas tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Sellest pooleteisest tunnist sain teada, et Eestis ei testita tarkvara sugugi samapalju kui maailmas üldiselt. Esitluse ajal tekkis mõttearendus, et peaaegu igas eelnevas loengus on välja toodud, et ei osata ajaga arvestada, et ületatkse tähtaegu, kuid miks ei jäeta rohkem aega antud tegevuseks?. Näiteks toodi juhus, kus arendajal läheb paar päeva kauem ja analüütikul läheb paar päeva kauem, kuid kuskil ei ole välja toodud seda, mis juhtub siis kui jäetaks rohkem aega ja erinevad etapid saavad varem valmis. Firmad võtavad tööd niikuinii järjekorda ja siis saaks lihtsalt planeeritust varem asuda järgmise projekti kallale. Igas etapis oleks inimestel väiksem surve ja seetõttu ka väiksem stress. See muudab töötaja efektiivsemaks. Keegi ei taha töötada, kui projektijuht hingab oma tähtaegadega koguaeg kuklasse. Mõistan, et mida lühema aja jooksul töö ära tehakse, seda kiiremini saab järgmise projekti võtta, mis tähendab rohkem raha, kuid personali tuleb ka väärtustada. Ilmselt ei saaks minust eriti hea projektijuht. Huvitavamad punktid olid automaat- ja turvalisustestimine. Loengu parimaks soovituseks pean, et tööga tuleb alustada nii vara kui vajalik, aga nii hilja kui võimalik. Esineja mainis, et testija on professionaalne skeptik ja pessimist ning soovitas võtta aineid nagu tarkvaratestimise alused, automaattestimine, tarkvaratehnika ja kasutajaliidese disain ja arendus. Ainuke külalislektor, kes pakkus kohe tööd tudengitele, kes pole veel kuu aegagi eriala õppinud – hea värbamistaktitka, tudengitel on ju tööd ja raha vaja.

Kuuendas loengus käis külalislektorina Targo Tennisberg, kes ilmus auditooriumi ette võluri kostüümis. Rääkis alkeemikutest ja sulatina kurku kallamisest. Ühteg huvitavas kostüümis õpetajat pole põhikoolist saati näinud. Kui põrsad toodavad taimedest peekonit, siis progejad toodavad rahast ja kohvist koodi. Sarnaselt Tiina Seemaniga esimesest loengust rääkis ka tema ebaõnnestumistest. Poole loengu pealt kaasati kuulajaid jaburatel küsimustel põhineva viktoriiniga. Õppisin, et kõige raskem sinivaal kaalub 170 tonni ja vaikse ookeani rannajoone pikkus on umbes 130 tuhat kilomeetrit ning Šanghai asub 31. põhjalaiuskraadil.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Tanel Unt, kes kõneles IT ettevõtlusest ning sellest, kuidas temast sai IT ettevõtja. Ta lõpetas keskkooli siis, kui internet ja arvutid jõudsid kodudesse, ehk siis oli asja juures siis kui see oli veel lapsekingades. Sarnaselt minule, meeldib talle olla oma aja peremees. Tal oli idee teha oma digiboks, kuid see ei jõudnud eriti kaugele. Ma oleks väga uhke kui ma saaks kirjutada CV-sse või lihtsalt ennast tutvustades öelda, et ma olen teinud digiboksi. Ainuke esineja, kellel ei ole ülikooliharidust ning on jõudnud tasemele, kus CV näitab rohkem kui ülikoolidiplom. Kindlasti palju elu näinud ja laia silmaringiga mees, vähemalt mulje jäi selline. Soovitas oma ettevõtet mitte liiga vara maha müüa ja kui teha ühte firmat kaua ning hakkab tunduma, et asi venib, tuleks kardinaalselt suunda muuta, kõik maha lammutada ja valida uus eesmärk, mille poole püüelda. Lisaks sellele, hoiatas ka läbipõlemisohu eest. Õppisin, et tegelikult startupile investoreid otsides müüakse meeskonda, mitte ideed ning süsteemi administreerimine peale kaheksat õlut on täiesti võimalik. Hea ettevõtte märk pidavat olema see, et alati on rohkem tööd kui ära jõutakse teha. Tõenäoliselt seetõttu hingavadki projektijuhid oma tähtaegadega kuklasse. Väikefirmas on ohukohtadeks hakata oma arengut suunama kliendi järgi, suure kliendi võtmine, kelle kadumisel kaob ka kaks kolmandikku käibest, ning ka oma vigade eest tasumine tasuta teenuse pakkumisega, kuna lõpuks võib koguneda palju kliente, kes ei maksa midagi. Lisaks sellele rääkis huvitava loo Kosovo ärireisist ning mainis, et suurfirmades selliseid huvitavaid seiku üsna tõenäoliselt ei juhtu. Õppejõud Septer väitis, et hea arendaja on kümme korda produktiivsem kui keskpärane. Parem kindlasti, aga kas just kümme korda? Võib-olla tõesti. Päris muljetavaldav on, et esineja on suutnud vahetada andmebaasi platvormi nii, et kliendid peaaegu et arugi ei saanud. Tanel nagu ka üks eelnevatest esinejatest mainis Chaos Monkeyt, mis kolab mööda süsteemi ringi ning tõmbab servereid maha, et testida süsteemi käideldavust erinevate süsteemide ülesütlemisel. Kõlama jäi arenduse üldreegel – kõigepealt pane asjad tööle , siis tee asi kiireks ja alles seejärel ilusaks. Testida tuleks erinevate kasutajahulkadega, proovida koodi mis töötab sajakordse koormuse all. Kõige rohkem meeldis seitsmenda loengu juures see, et esineja kattis peaaegu kõik teemad, mis käesoleva õppeine raames toimusid.

Viimases loengus käisid andmekaevandamisest, analüütikast ja statistikast rääkimas Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Üks põnevamatest loengutest. Räägiti väga intrigeerival teemal - prognooside tegemisest eelnevate andmete põhjal. Tekkis huvi kui palju kasutatakse selliseid võimalusi kuritegude ”ennustamiseks” - tõsi küll, huvi tekkis loengusalvestist vaadates. Keegi kuskil kunagi rääkis sellest, andmeanalüüsi käigus tuli välja et näiteks kolmapäeval kell 19.21 Lasnamäel Võru ja Liikuri tänava nurgal (suvalised tänavanimed ja aeg) on suurem kuritegevuse toimumise tõenäosus ja piisab ainult sellest, et politseipatrull sõidab sealt umbes sellel kellaajal läbi. Järgmiseks analüüsiks muutuksid andmed piisavalt, et näha kuritegevuse langust antud piirkonnas ja nii saab kaardistada ohupiirkonnad ning vähendada kuritegevust. Kahjuks Oleg Bogdanov ei jaganud eriti enda kogemusi, kuid ka Oliver Kadaki õpetuste kuulamine oli väga huvitav. Teadsin juba enne, et kaubapaigutus on määratud, kuid uus oli info, et kogu kaubale tehakse analüüs, selle järgi, kuidas inimesed ostavad. Väga veenev loeng oli, kui ma enne mõtlesin küberturbe ja testimise suunas ennast edasi arendada, siis nüüd tekkis huvi end ka andmeanalüüsi ja -kaevandamise osas täiendada.

Loengusalvestised on leitavad ECHO360 keskkonnas

Õpingukorralduse küsimused

Õpingukorralduse küsimused on leitavad Erialatutvustuse aine wiki lehel

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

5.2.14. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

5.2.1. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.

5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; 5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF/RE) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF/REV) õppekohal?
Riigi finantseeritaval (RF/RE) õppekohal on kolm sooritust tasuta
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.
5.2.15. Aine korduv deklareerimine on tasuline.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?
Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja
a) õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile
b) tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid
c) motivatsioonikirja
Soovi korral lisada sertifikaadid või muud erialast pädevust tõendavad dokumendid.

Millised on tähtajad?
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavaid pädevuste omandatust tõendavaid dokumente (ÕISis läbi jaotuse „Komisjoni kommentaarid“). Nimetatud juhul võib komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

1.3.15. EIK võib õppekava täitmisel arvestada õppuri varasemaid õpinguid ja erialast töökogemust vastavalt dokumendile „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord” Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

1.2.18. Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt (alates sisseastumisest 2013/14).
1.2.3. Nominaalne õppeaeg – õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates.
1.2.4. Nominaalkoormus – nominaalõppeajast tulenev semestri keskmine koormus ainepunktides.
Õpingute üldmaht on 180 EAP.
1.4.8. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse aluseks oleva õppekava täitmise nõude (EAPde hulk semestris, millest madalama õppekava täidetuse korral rakendub hüvitamine) ja hüvitise suuruse kehtestab EIK nõukogu ning need kinnitatakse rektori käskkirjaga.
3.2.1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas.
2015/2016 õppeaastal tuleb hüvitada kõik EAP-d alla 54.

54 - (26+19) = 9 EAP

1EAP = 50€
9EAP x 50€ = 450€

9 puuduva EAP eest esitatakse arve 450€

Viited

[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]