User:Ttriisa

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Timo Triisa
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Olles juba mõned nädalad IT Kolledžis õppinud ja kursusekaaslastega lähemalt tutvunud, võin öelda, et väga paljud kes siia õppima on tulnud, ei teadnud veel päris täpselt mida nad oma eriala valikult ootavad. Neil puudus kogemus ning arusaam mida nad siin koolis täpselt õppima hakkavad, kuidas seda tööl rakendada ning mida tööandja neilt lõppude lõpuks ikkagi ootab. Nende õnneks, kes ei teadnud mida IT eriala endast kujutab, on õppekavas täpselt seda kirjeldav aine ja milles minu üllatuseks esinesid igas loengus erinevad IT alal töötavad inimesed. Kuna mina sattusin arvutitest vaimustusse juba väga varakult ja olen seda teadlikult õppinud ning enne kõrgkooli astumist ka lühikese aja arendajana töötanud, siis on mul eelis võrrelda oma kogemusi sellega mida rääkisid meile oma ala spetsialistid.

Kõrgkoolides saavad kokku väga erinevad inimesed, seega on meil keskkoolist jäänud külge ka suuresti erinevad õpiharjumused. Kindlasti on meie seas ka neid kes leiavad, et üks või teine õppeaine on igav ja ebavajalik ning õpetada tuleks ainult erialaaineid. Olenemata sellest, et ma olen olnud nelja-viieline nohik, kuulusin ka mina nende hulka, kuni Margus Ernits pidas meile loengu, mis pani sügavalt järele mõtlema. Õpetajad püüavad juba põhikoolist alates selgitada, et kõik ained on ühtmoodi tähtsad - need arendavad meid üldiselt ning laiendavad silmaringi, selles ei kahtle ma enam ammu. Aga minu jaoks oli täiesti uus tähelepanek see, et erinevad ained ning nende õppimine treenib meid uusi, vahel täiesti võõraid, asju lihtsamalt õppima. Ma arvan, et see on IT valdkonnas töötades äärmiselt hea oskus. Tehnoloogiad muutuvad iga kuu, mõne aasta jooksul tuleb õppida mitmeid uusi asju, see on vältimatu. Ning siinkohal ei jõua sa end tulevikus ära tänada, kui märkad, et sul ei teki mingit probleemi kahe päevaga uus ja seni tundmatu liides selgeks õppida. Ma olen veendunud, et pärast Ernitsa loengut muutsid paljud oma mõtlemist õppimise osas, et me tulime siia kooli selleks, et end arendada mitte 3 aastat kuidagi üle elada. Lisaks mainis ta oma loengus, et on oluline ka, et arendajad õpiks natuke süsteemi administraatorite tööd ja süsteemi administraatorid õpiks programmeerima. Nõustun sellega täielikult ning omast kogemusest tean öelda, et see on vajalik. Arendajaks tööle minnes ei küsinud minult keegi, kas ma oskan enda arvutis veebiserverit üles seadistada või Unix serveris logidest veateadet otsida. Ja administraatori poolelt vaadatuna samuti, serverist iga päev käsitsi varjundeid teha pole mõtet. Tihti eeldatakse, et sellised põhilisi asju oskavad kõik IT spetsialistid. Seega alati tasub juurde õppida ka teise eriala pealt, siis tead ka millega su kolleegid tegelevad ning oled märksa edukam kui see kes ainult oma ala tunneb.

Edukaks saamise üheks võimaluseks on tulla välja millegi innovaatilisega. Kolmandas loengus laiendas meie silmaringi Linnar Viik tuues näiteid innovatsioonist natuke teistsuguste külgede pealt. Loengus tehtud vaatluse käigus selgus, et enamasti meie arvamus innovatsioonist on suuremad välismaalaste leiutatud tooted või teenused. Minu kuvand innovatsioonist muutus niipea kui Viik esitas meile tegeliku mõiste ning selgitas paari näitega, et innovaatiline on ka näiteks raamatupidaja, kes võtab kasutusele uue tabelarvutuse, et ülevaatlikumad aruanded saada. Jutuks tuli ka ideedest, et ideid ei saa lihtsalt müüa, neid ei osta keegi, vaid asjale tuleks läheneda teisiti. Nimelt oleks palju loogilisem küsida raha idee teostamiseks ja see ise ära teha. Lisaks rääkis Viik, et oluline on ka jälgida millal tuleks oma toode turult ära koristada. Ta on märganud, et paljud noored ettevõtjad ei mõtle üldse sellele kui pikk nende toote eluiga oleks.

Neljandas loengus tuli juttu küberkuritegevusest, millest minu arvates räägitakse päris palju, kuid sellest hoolimata on see üsna võõras ja segane teema. Veel vähem teatakse küberkaitsest ning sellest kuidas end reaalselt kaitsta. Sain loengus kinnitust oma arvamusele, et enim levinud küberkuritegevused on rahaga seotud, näiteks krediitkaardi andmete varastamine ning klikipettused. Samuti on suureks probleemiks teenustõkestus ründed, millega näiteks Hiinas on väga suur probleem, konkurente rünnatakse kuni nad enda ettevõtted sulgevad. Küberkuriteoks on veel kiusamine sotsiaalvõrgustikes, mis õnneks meeletult suuremahuline ei ole, kuid aeg-ajalt tuleb ette päris kurvalt lõppevaid juhtumeid. Tavaliselt tegelebki politsei just selliste suuremate skeemidega, kus liigub raha ning kellegi emaili kontosse murdmine on selle kõrval tühiasi. Meile pidas küberkuritegude teemal loengut Tarmo Randel, kes sellega igapäevaselt tegeleb. Mu ootused midagi uut ja põnevat teada saada olid suured, kuna mul on oma kogemus ohvriks olemisel, ning ma ei pidanud pettuma. Mis mind köitis oli see, et Randel rääkis üsna detailselt kuidas kõik levinumad pettused töötavad selle pooleteise tunniga.

Andres Käver rääkis meile aga ettevõttega kaasnevast vastutusest ning tõi näiteid oma tööst. Ta andis nõu kuidas peaks töö eest raha küsima ning selgitas, et IT lahenduste kallis hind tuleb võib-olla alguses märkamatutest ettevõtte kulutustest. Olles ettevõtlik, ja tehes kellelegi mõnda projekti, ei tasu teha seda liiga odavalt, rõhutan liiga, sest kõik ettevõtjad ei suuda pakkuda nii head teenust, kui võib-olla teised, näiteks pikaajalise kogemusega suurettevõtted. Nii Käveri loengus kui ka Margus Ernitsa loengus käis läbi sarnane suhtumine õppimise osas, et kui sa juba midagi oskad võiks õppida seda mida sa veel nii hästi ei oska, olgu selleks siis majandus või matemaatika, igal juhul tuleb see ainult kasuks. Lisaks mainis ta, et oluline on luua praegu tutvused ja suhtlusringkonnad, sest kursusekaaslased on need kellega sa tulevikus koos tööd teed.

Kuuendas loengus rääkisid Skype võrgu seire süsteemidest Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Minu arust on monitooring selline asi mida võiks kasutada isegi väiksel serveril millel ei jookse kriitilisi teenuseid. Kuna monitooringuga on võimalik leida hiljem selgitusi juba esinenud probleemidele. Näiteks saab vaadata, kas koormuse põhjustas rünnak või andmebaasi päring. Minu jaoks täiesti uus lähenemine on süsteemi monitooringus tarkvara, mis imiteerib inimest ja kasutab teenuseid, et avastada vigu veelgi kiiremini. Sest alati ei ütle üles füüsiline masin, vahel hakkab teenus tagastama midagi ebamäärast ning siis leiab tarkvara ka vigu millest muidu kuuleks võib-olla alles kasutajatelt. See puudutab siis ka arendajaid, kes kirjutavad teenusele funktsionaalseid teste ning seovad need monitooringuga. Loengus tehti juttu ka suurfirma monitooringu probleemides nagu 24 tunnine valmisolek, mille Skype lahendab kahe meeskonnaga Eestis ja USA-s. Eraldi monitooringu osakond võimaldab suuremal ettevõttel säilitada teiste osakondade kasulikku töö- ja uneaega, ning vea korral kutsutakse välja ainult sellega otseselt seotud tiim või võimaluse korral parandatakse viga kasvõi ise.

IT arenduse projektides, olgu need siis suured või väikesed, on oluline roll ka projektijuhil. On võimalik kuidagi ilma projektijuhita läbi ajada, kuid lõpuks tekib ikka olukord kus keegi on natuke rohkem liider kui teised ja teeb vajalikud otsused ning vaatab, et töö ikka tehtud saaks. Kui ma tööle läksin siis minule tuli seal kohe üllatuseks, et projektijuhid on inimesed, kes ei tea programmeerimisest mitte kui midagi. Sama kinnitas ka Ats Albre Nortalist, kes ise on samuti projektijuht ning töötas vaid lühikest aega analüütikuna. Ta selgitas, et projektijuhtimine ongi suuresti suhtlemine ja asjade korraldamine, keegi peab ju kõigel silma peal hoidma ning leidma oma meeskonnast need, kes tegelevad vahepeal mõne vanema projekti hooldusega ja need, kes teevad uut projekti. Mainiti veel, et enamus projekte on ärilahendused ning neid tellitakse eesmärgiga kasumit teenida. Sama tähelepanek käis läbi ka Andres Käveri loengus. Veel rääkis ta Nortali tööpoliitikast, selle paindlikkusest ja üsna uuest, kuid suurepärasest nähtusest, suveülikoolist, mida tema teada korraldavad Eestis ainult kaks ettevõtet: Nortal ja Net Group. Juttu tuli veel reaalse töö- ja praktikakogemuse vajalikkusest, mis on läbi käinud ka varasematest selle aine loengutest, ning soovitas võtta osa mõnest open source projektist. Samamoodi oskan soovitada töötube ja paaripäevaseid üritusi, kus oma ala professionaalid teevad algajatega koos rakendusi. Olen ise sellistest osa võtnud ning julgen öelda, et kogemust kuidas erinevad tiimid töötavad tuleb sealt omajagu.

Viimases loengus rääkis meile personalijuht Merle Liisu Lindma, et oluline on oma sihid paigas hoida ning neid endale meenutada, kui halli rutiini hakkad langema. Ta nentis, et paljud ei oska töövestlusel vastata küsimusele: „mis on sinu visioon?“ Inimene peaks teadma mis teda õnnelikuks teeb, sest hilisemas elus kaob silmasära ja siis on tööl väga väärtuslikud need inimesed, kes oskavad õnnelikult elada. Oluline on ka vigu välja tuua, kui loengus on midagi igavat siis ütle, et see on jama. Kui tööl on midagi valesti, ütle. Selle asemel, et näiteks loengus niisama istuda võiks hoopis raamatut lugeda või midagi kasulikumat juurde õppida nagu mainis varem ka Käver. Samas jälle kõik asjad ei saagi meeldida ja need tuleb lihtsalt ära teha, seega päris iga asja pärast ei tohi vinguda. Selle juurde käib ka reegel, et kui sa pole selleks midagi ette võtnud siis sa ei tohi ka selle üle viriseda. Ning ma arvan, et kui miski häiribki, siis tuleb ka midagi asemele pakkuda, lihtsalt kritiseerida on rumalus. Kui sulle su amet ei meeldi, siis on tihti võimalus seda ka ettevõtte siseselt vahetada, nagu tegi seda Ats Albre. Märkasin, et Lindma mainis samuti seda, mida ma järeldasin esimesest loengust, et ei tohi asjade külge klammerduda, IT valdkond muutub nii kiiresti ja koguaeg tuleb uusi asju õppida, uusi meetodeid kasutada. Kui sa mõtled, et õpin Java hästi selgeks ning pühendun ainult sellele, siis üks hetk võib Java turult kaduda ning siis sa oled õnnetu, et pühendusid koguaeg Javale ning ei oska enam midagi muud teha. Seega tuleb olla valmis, et ükshetk tuleb mugavast rutiinist jälle välja astuda ja midagi uut õppida.

Kui nüüd olulisemad punktid kokku võtta, võiks öelda, et kogu see aine tundub alguses täiesti jama. Valdab suhtumine, et ma juba tean seda kõike, mulle pole vaja seda ainet jne. Ma küll ei ütleks, et loengud igavad olid, need olid väga motiveerivad, aga kogu aine tegelikust eesmärgist saab aru alles siis kui esseed kirjutama hakkad. Mida ma loenguid analüüsides märkasin on, et kõige parem oleks investeerida teadmistesse ja oskustesse. Küll aga tuleb arvestada, et IT on väga kiiresti muutuv valdkond, seega tuleb jälle kasuks oskus kiiresti uusi asju õppida ning ei tohi millessegi liiga kiinduda. Kui ainetes on igav õpi selle asemel midagi muud, mitte ära virise, et see on jama. Kasuks tulevad teadmised mitmetest valdkondadest, see tähendab, et ei tohiks piirduda ainult oma kindla erialaga. Pole oluline kelleks sa õppisid, kui on soov ikkagi mõnel teisel ametikohal tööd teha siis seda annab alati korda saata.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirja punkti 5.3.6. järgi saab sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast õppeaine lõppu. Korduseksami sooritamise saab kokku leppida õppejõuga, kuna õppejõul on õigus eksamile mitte lubada, kui täiendavad ülesanded või õppeaine programmis määratud tingimused pole täidetud (ÕE 5.3.3. ja 5.3.6.). Korduseksamile saab registreerida ÕISi kaudu (ÕE 5.2.8.). Punkti 5.2.7. järgi on riigifinantseeritaval õppekohal on korduseksam tasuta, omafinantseeritava õppekoha korduseksami tasu kehtestab kool rektori käskkirjaga.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

ÕE punkti 7.2.1. alusel tuleb hiljemalt 1 päev enne semestri punase joone päeva esitada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele. Punkti 1.3.6. järgi tuleb sooritada kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained, valikaineid ainult ette nähtud mahus. Seega saab lõpetada ka tegemata jäänud valikainega kui on kogutud piisavalt EAPsid. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu tuleb ületatud punktide eest tasuda vastavalt hinnakirjale.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Aasta lõpuks tuleb hüvitada 8 EAP eest 400 eurot.

Viited kasutatud materjalidele

http://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/48e39697-f4da-4928-a1ea-aaefa390485f

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/