User:Ttumansk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tanel Tumanski

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Esimeses loengus, milleks oli "Õppekorraldus ja sisekord", räägiti üldisest korraldusest ning bürokraatiast IT Kolledži sees, tutvustati käimasoleva aine läbimiseks vajaminevaid töid ning tehti selgeks õppekorralduse eeskirja tundmise vajalikkus. Tutvustati ka erinevaid kooli töötajaid ning kooli ettevõtmisi nagu näiteks Robotiklubi, räägiti raamatukogu laenutamise korrast ning vastati mõningatele üliõpilaste küsimustele. Kuna see oli üleüldse üks esimesi loenguid IT kolledžis siis täidavad suurt osa mälust bad sectorid ning seetõttu ei suuda paljud õpilased kindlasti sündmusi täpselt kirjeldada.

Teist loengut andis IT Kolledži endine rektor Linnar Viik, kes rääkis innovatsioonist ning selle vajalikkusest loengus "Innovatsiooni olemus ja juhtimine". Innovatsioon ei pea tingimata olema mingi uus tehnoloogia, innovatsioon võib olla ka kaks vana tehnoloogiat kokku panduna. Innovatsioon on näiteks kaameraga mobiiltelefon. Kuigi tehnoloogia areng on seadmete valmistamise kohalt väga tähtis, võib sageli just idee anda vajaliku tõuke mingi tehnoloogia arendamiseks. See ongi innovatsioon. Seda ei saa käega katsuda ega mõõta aga selle mõjusid saab vaadelda ühiskonna paremaks muutumisel.

Järgmine loeng nimega "Ideest teostuseni" oli läbi viidud ühe hästi energilise ning ettevõtliku noormehe poolt, kes rääkis oma ideedest, nende tekkimislugudest ning alustatud ettevõtetest. Ta väitis, et idee võib tulla kõikjalt. Kui nähakse võimalust, siis tuleb seda kasutada, sest isegi kui see ei toimi, saadakse sellest väärtuslikke kogemusi, mis aitavad sind edasises elus. Kindlasti peab oma ideede elluviimiseks kõvasti vaeva nägema ja rasket tööd tegema ning mis kõige tähtsam - esimeste probleemide tekkimisel ei tohi alla anda. Läbiv mõte loengus oli see, et kui sul on piisavalt oskusi või tutvusi mingi projekti ellu viimiseks siis tuleb võimalust kasutada ning üritada asi ära teha.

"Robootikast IT Kolledžis" oli üks loeng, mida ma ootasin ehk kõige rohkem, sest robootika on üks väga huvitav ala. Natukene pidin pettuma, sest esitlus oli natuke igav. Praktilisi näiteid oleks võinud rohkem olla ning hilisem Robotiklubi ruumide esitlus oli keeruline, sest inimesi oli palju ning mõned ei näinud/kuulnud räägitud juttu. Kindlasti tekitas Robocode paljudes huvi kuid sellel teemal peatuti vaid hetkeks kuigi aega oleks jagunud rohkemaks demonstreerimiseks. Kindlasti oleks rohkemat publikut paelunud ka mõne töötava roboti esitlus. Üldiselt võiks loengut lugeda kordaläinuks, sest see tekitas paljudes huvi robootika vastu.

Loeng "Serverikeskuste võrguarhitektuur" oli minu jaoks üllatavalt huvitav ning tekitas isegi suuremat huvi administreerimise õppekava vastu. Lektori praktilised näited reaalsest elust andsid tervele loengule natuke vürtsi juurde ning sorav jutt aitas hästi ette kujutada adminni, kes veab serveri klastrite vahele juhtmetest ämblikuvõrku. Samuti oli väga huvitav kuulda arendadavate ehnoloogiate kohta ning sellest, kuidas tänapäeva serverid suudavad vastavalt päringute arvule skaleerida oma võimsust, erinevalt vanast "kast nurgas" lahendusest. Tänapäeva lahendused peavad olema kordades dünaamilisemad, sest tulevikus on oodata ainult nõudmiste kasvu. Sellepärast peame juba praegult hakkama mõtlema tulevikule ning ehitama seadmeid ja tarkvara just tulevikku silmas pidades.

"Kas sellist IT-d me tahtsimegi?" oli väga huvitav loeng just maailmavaate poole pealt. Lektor pani kuulajad mõtlema, et miks asjad on nii ja miks nad ei ole paremad. Miks on tööpäevad sama pikad kui varem kuigi meil on tehnoloogia arenenud väga palju? Miks on anonüümsus nüüd vaid fantaasia? Paljud sellised küsimused tekivad, kui vaadata tänapäeva kiiret ja materjalistlikku maailma. Lektor juhtis tähelepanu sellele, et IT valdkonna inimesed peaksid vahel oma kastist välja vaatama ning panustama rohkem ühiskonna hüvanguks, et meil kõigil oleks tulevikus parem ning turvalisem maailm.

Anto Veldre rääkis loengus "Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas" oma tööst ning selle vajalikkusest. Tuleb välja, et suure tehnoloogilise arenguga hakkavad tekkima majandusharud, mida varem polnud olemas. Näiteks teenivad paljud "pahad" programmeerijad leiba inimestele käru keeramisega. Ehk siis kirjutavad tulu saamise eesmärgil erinevaid viiruseid ja usse, mis üritavad kasutajat igal viisil lüpsta. Nende vastu võitlemiseks on loodud erinevates riikides rühmi, kes tegelevad rünnete tuvastamise ning arvutiturbega. Anto kuulub sellisesse rühma ning ta rääkis sellise töö huvitavatest külgedest. Kuna IT valdkonnas on iga päev erinev siis ei hakka viirusetapjatel kunagi igav, sest ei või ette teada, millal tekib uus viirus, mis üritab kõike maha kustutada.

Loengusse "Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi" ma erinevatel põhjustel ei jõudnud, kuid lugedes slaide sain kohe aru millest loeng rääkis. Mitte hea meelega vaatasin loengut ning see kinnitas mu kahtlust - tehti otseselt ja kaudselt Tallinna Tehnikaülikoolile reklaami. Kuna elan koos kolme inimesega, kes käivad TTÜs siis sain ka nende arvamust küsida. Nad vastasid, et isegi neile räägiti esimestel nädalatel nende õigest otsusest. Kui kool on valitud siis ei pea enam enda kooli või teise kooli üliõpilastele rääkima millist kooli valida. Juttu tuli ka muudest asjadest nagu näiteks teadustöö, kutsekvalifikatsioonid ja doktoriõpe. Kahjuks ei kestnud need teemad kaua ning jälle toodi näiteid, miks TTÜ ikkagist nii hea on. Ei arva sellest loengust midagi, hinde paneks "kasin".

Loenguid oleks isegi võinud rohkem olla, sest praktiliste kogemustega inimeste huvitavaid jutte kuulates tekib tahtmine saada samasuguseks oma ala spetsialistiks nagu nemad. Üldiselt võiks öelda, et loengud olid huvitavad ning panid mõtlema MIKS ma ikkagist siin olen. Kas ma tahan saada diplomit või tahan ma saada haridust, et kunagi oma panust ühiskonnale anda. Leidsin, et olen siin hariduse pärast, sest teadmistejanu ning professionaalset tunnustatust ainult tänu diplomile ei saa.

Küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha?

Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus B

Üliõpilane peab iseseisvalt materjali kordama ning vajadusel õppejõu antud materjali läbi lahendama.

Kordusarvestust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Kordusarvestusele pääsemiseks peab üliõpilane leppima õppejõuga arvestuse aja kokku ning registreeruma selleks õppeosakonnas.

Riigieelarvelisel kohal ei maksa kordusarvestus mitte midagi.

Riigieelarvevälisel kohal on kordusarvestuse maksumus sätestatud rektori käskkirjaga, hetkel 13€.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus 4

Esimesel õppeaastal saab akadeemilisele puhkusele minna seoses tervislike põhjustega, ajateenistusse teenima asumisega või lapse hooldamiseks.

Avaldusega koos tuleb esitada arsti tõend akadeemilise puhkuse soovitusega, kaitseväe tegevteenistuse kutse või lapse sünnitunnistus.

Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg tervislikel põhjustel on kuni 2 aastat, ajateenistusega seoses kuni aasta ning lapse hooldamisel kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.

Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpukuupäevaks.

Deklareerida saab õppeained ainult olles puhkusel seoses lapse hooldamisega ning selleks tuleb esitada kirjalik avaldus õppeosakonda semestri punase joone päevaks.

Eksameid ja arvestusi on lubatud sel ajal teha.