Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tiit Kristop Vähi

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Aine ’Õpingukorraldus ja erialatutvustus’ põhiliseks eesmärgiks oli tutvustada tudengitele IKT ala mitmekülgsust ning anda aimduse, kuidas erinevad spetsialistid erinevatel erialadel oma tööd teevad ja kui palju erinevaid võimalusi avaneb IKT valdkonnas kõrgkooli lõpetanud tööotsijale.. Kuigi loengud ise olid üksteisest väga erinevad nii loengupidaja kui ka loenguteemade poolest võib julgelt öelda, et ühtegi loengut ära küll ei oleks pidanud jätma ning kokku tekitasid loengud suurt osa IKT erinevatest valdkondades hõlmava terviku, mis aitab nii tulevikus tööd otsides otsuseid teha kui ka eelolevates õpingutes rohkem aru saada milleks ja kuidas õpitut tulevikus rakendada võimalik oleks.

Esimeses ja ilmselt kõige olulisemas loengus (vähemalt neile kes polnud varasemas infotunnis käinud ega ise midagi õppekorralduse kohta uurinud) kirjeldas IT süsteemide administreerimise õppekava juht ning antud aine peamine õppejõud Indrek Rokk lühidalt aine ’Õpingukorraldus ja erialatutvustus’ õppetöö korraldust ja ülesehitust. Seejärel rääkis pikemalt õppeosakonna juhataja Inga Vau kuidas õppetöö ülikoolis üldse käib ja tudengitele avanevatest võimalustest ning tekkivatest kohustustest. Ta seletas lahti nii akadeemiliste liikumiste süsteem kui ka (sel aastal uue seadusega jõustunud) õppemaksu maksmine. Lisaks seletas ta ka lahti, mis meediumite abil toimub õppetöö (ÕIS, Moodle) ja ka lühidalt, kuidas nendes meediumites orienteeruda.

Teist loengut viis läbi süsteemide arenduse õppekava juhataja Margus Ernits, kes rääkis tudengite motivatsioonist ning õppimisoskuse arendamisest. See oli üpriski meeldejääv loeng, kuna õppimiseks motivatsiooni leidmisega on näiteks minul isiklikult olnud elu aeg probleeme. Loengu käigus seletas õppejõud lahti motivatsiooni tekkimise/kadumise põhjused ja rääkis mitte üksnes õpilase rollist motivatsiooni kõrgel hoidmisel, vaid ka sellest kuidas õppejõu käitumine ja õpetamisstiil võib oluliselt tudengeid motiveerida või siis vastupidi panna neid ainest üldse mitte huvi tundma. Eriti huvitav oli see loeng just selle poolest, et loengupidaja ei vaadelnud oma motivatsiooni esitluses mitte üksnes seda, kuidas tudeng võib ennast ja teisi motiveerida, kuid ka selgitas teise n.ö akadeemilise suhte osapoole, õppejõu, rolli õppijate edukusel. Vähem meeldejääv, kuid kindlasti ka väga oluline oli loengus välja toodud näited akadeemilisest petturlusest ning lühikene selgitus ka sellega kaasnevatest probleemidest. Loengu lõpupoole rääkis Margus Ernits ka tema poolt juhatatud robootikaklubi tegevusest ning ärgitas tudengeid leidma endale vähemalt ükski kooliväline viis rakendada oma loengutes ja praktikumides õpitud tarkusi päriseluliste probleemide lahendamiseks.

Kolmandaks loengupidajaks oli Linnar Viik kes rääkis innovatsiooni olemusest. Ta alustas loengut kohe üpris huvitaval moel, küsides kuulajatelt, mis neil esimesena pähe tuleb kuuldes sõna innovatsioon. Kuulanud ära mõned toodud näited ja need tahvlile kandnud, seletas ta lahti mida innovatsiooni mõiste tähendab ning miks see on niivõrd oluline majanduse, ühiskonna ja inimkonna arengule. Seejärel tõi ta välja innovatsioonistrateegia skeemi, mis seletas lahti millest koosneb innovatsiooni juhtimine tänapäevases ettevõttes ning kuidas rakendada innovatsiooni oma ettevõtte kasuks. Loengu lõpupoole tõi Linnar Viik välja innovatsiooni 4 erinevat vormi ning seletas lahti inkrementaalse ja radikaalse innovatsiooni erinevused.

Neljandal nädalal andis loengut Tarmo Randel, kes rääkis pikemalt küberkuritegevusest. Loengu alustuseks rääkis ta lühidalt enda tööalasest ajaloost ja loengu vältel tõi ta mitmeid huvitavaid näiteid oma kogemustest seoses küberkuritegevusega. Just kirjeldused tema enda kogemustest ning katsumustest võitlusel küberkuritegevusega olid selle loengu juures kõige meeldejäävamaks osaks. Järgmisena tõi ta välja küberkuritegevuse peamised teadaolevad liigid ja väljundid ning seletas osasid nendest ka pikemalt lahti (näitas isegi video, kuidas kaardipettuseks kasutatav masin töötab). Seejärel seletas ta ka kuidas erinevate internetikuritegevuste vastu võidelda ja kuidas neid oleks võimalik ennetada ja turvariske maandada. Loengu lõpupoole tõi ta välja näiteid elust enesest, milliseid küberkuritegevusi on Eestis korda saadetud ja missuguseid karistusi selle eest kurjategijatele rakendati.

Viiendal nädalal oli loengupidajaks värskelt IT Kolledži lõpetanud Andres Käver. Loengus ta rääkis lühidalt oma kogemustest IT Kolledžiga seoses. Seejärel rääkis ta erinevustest päris elu arenduse ja koolis õpetatud arenduse vahel ning kirjeldas ka tegevust Eestis väikeettevõtjana Üllataval kombel, kuigi ootasin sellest loengust kõige rohkemat (ikkagi kõige lähedasem kogemuste poolest mulle endale) oli loeng üks vähem huvitavamatest. Ei tea siis kas seda põhjustas slaidide puudumine seotuna minu enda liigselt väikse tähelepanuvõimega.

Kuuendal nädalal rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skype'i Network Operation Centerist. Loengus seletasid nad lähemalt kuidas nende tööprotsess toimib, milleks nende töö vajalik on ning missugused väljakutsed nende töö käigus tekivad ja kuidas nad neid lahendada püüavad/on lahendanud. Kuigi loengupidajad ei olnud just kõige soravama kõnega ning loeng jäi maru lühikeseks, jäi siiski mulje, et töö, mida nad igapäevaselt teevad on vägagi huvitav ja mitmekesine ning lisaks ka vastutusrikas.

Seitsmendal nädalal tulid loengut pidama Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Nad rääkisid lühidalt oma tutvustatava ettevõtte ülesehitusest ja sellest millega Nortal tegeleb igapäevaselt. Seejärel seletas Ats Albre lahti tarkvaraarenduse eesmärgid ning seletas kuivõrd oluline on suhtlus kliendiga, töötades arendusega tegelevas firmas. Seejärel esitles ta ka praktika võimalusi Nortalis. Meeldiv oli loengu juures see, et loengupidajad võimaldasid loengu lõpus tudengitel küsida väga pikalt küsimusi ning vastasid neile niivõrd põhjalikult kui oskasid.

Viimases, kaheksandas loengus rääkis Merle Liisu Lindma meile lihtsalt elust enesest. See loeng erines üpris märgatavalt kõikidest eelnevatest loengutest, kuna teemal polnud otseselt IT-ga väga palju pistmist. Loengu esimese pooles rääkis ta pikemalt, kuidas on võimalik tunda elust rõõmu ning kuidas suhtumine elus määrab suuresti, kui edukas sa tulevikus ka oled. Loengu teises pooles rääkis ta ka pikemalt, kuidas meeskond töötab ning kuidas meeskonnakaaslaste vahel usaldust tekitada. Loengu kontrastne erinevus eelnevatest tegi selle üpris meeldejäävaks ning pani (nagu tundub et eesmärgikski oli) loengu kuulajaid mõtlema üpris olulistel teemadel nagu näiteks tudengite ellusuhtumine.

Kokkuvõtteks oli loengusari vägagi asjalik ning andis üpris põhjaliku ülevaate tänapäevasest ITK maailmast. Ilmselt üks parimaid asju loengute juures oligi just see, et õppejõud ei olnud kogu aeg üks ja seesama isik, vaid esinesid mitmed inimesed, kellel olid hoopis erinevad kogemuste pagasid (mida nad ka meiega võimaluste piires jagasid). Just seetõttu võimaldasidki loengud parema arusaama tekkimise nii mõnegi IT valdkonna tegevusala raames. Pärast loengute vaatamist võib kindlalt väita ka, et aine täitis oma püstitatud eesmärgi küll ja veel

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õpilasel on õigus teha arvestust järgi kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani [1]. Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis ning arvestusele registreerimise ja selle sooritamise vahele peab jääma vähemalt 2 päeva [2]. Riigi finantseeritavatele tudengitele on järelarvestuse tegemine tasuta [3]. Omafinantseeritav tudeng peab maksma 20 eurot [4].

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Peab olema sisse astunud 2013/14 õppeaasta või hilisemal õppeaastal. Perekonna kuu sissetulek ühe inimese kohta on alla 280 euro. Peab õppima täiskoormusega ja täismahus . Toetuse saamiseks peab esitama taotluse riigiportaalis semestri esimesel kuul. Õppetoetuse saamiseks peab olema kumulatiivselt aasta lõpuks vähemalt 60 EAP [5].

Ülesanne

X=3 => 22 ainepunkti Y=9 => 28 ainepunkti

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd?

5 EAP ulatuses [6]

Kui suur on teile esitatav arve?

Arve on 250€. [6]