User:Tvahk

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tanel Vähk
Rühm: 13
Esitamise kuupäev:21.10.2013

ESSEE

Gümnaasiumi lõpetades polnud mul kindlat ülevaadet, kes minust tulevikus saab. Minu maailmapilti avardas paari aastane reisimine peale lõpetamist ning tänu sellele jõudsin ka oma eriala valikuni. Erialatutvustuses rääkinud inimesed, täis tahtejõudu ja suuri tegusid, suutsid mu hirmu mitteoskamisest pöörata hoopis entusiasmiks ning toetada eneseteadmata minu valikut. Millest räägiti erialatutvustavas aines ning mis see mulle andis?

Esimeses loengus räägiti meile õpingukorraldusest, sisekorrast ning üldisest koolielust.Sain teada, et see, mis ees ootab ei saa olema lihtne, aga mitte võimatu.Tuleb vaid õppida, tunda ainest huvi ning teha tööd õigeks ajaks ära. Eriti meeldis teadmine, et kool on aktiivne: robootika klubi, meedia klubi, koolibänd jne. See annab võimaluse eriala siduda oma vaba ajaga. Samuti anti lühike ülevaade eriaalatutvustava aine kohta. Lõpetuseks räägiti ka stipendiumitest ELISA ning EMT poolt, mis on parimad motivaatorid. Stipendiumite saamiseks tuleb kohe algusest õppima hakata, kuna selle jagamine toimub õpitulemuste alusel. Vaatamata tasuta õppimisele oleks stipendium tohutult suureks toeks üliõpilase elus.

Järgnevas loengus anti ülevaade eetikakoodeksitest, õppetööst ja räägiti lähemalt robootikaklubist, viitamisest ning anti nõuandeid õppimiseks. Loengus hoiatati petturluse, plagiaatide ja viitamise eest. Päeva vajalikuimaks osaks oli arendajate ning administreerijate võrdlus. See andis mõtteainet terveks aastaks, et teada saada kumba ise kõige paremini sobiksin. Põhiline rõhk oli aga motivatsioonil- pole motivatsiooni, pole tulemusi. Tunni keskel viidi läbi taibukuse test, mille läbi said mõned üliõpilased preemiad. Arvan,et see oli hea nipp loengu vastu huvi tekitamaks. Selleks, et hoida huvi üleval, tulebki teha tunnid võimalikult põnevaks, kuid enda panus kaasategemisel peab olema samuti maksimaalne. Räägiti sellest, kuidas ained võivad petlikult ebavajalikud tunduda, ent nad peidavad endas rohket informatsiooni, mida tulevikus kasutada. Õppimisel soovitati luua rühme, millest saavad kasu nii õppijad kui õpetajad. Arvan, et see loeng oli väga kasulik edasisteks õpinguteks.

Kolmandat loengut pidas meile Linnar Viik.Mis on innovatsioon? See on uue idee kasutusele võtmine, olgu selleks mobiiltelefon või pastakas ning sellega on seotud suurfirmad, tehnoloogia ja tarbija. Juba algusest peale oli näha, et loengut on tulnud andma väga tark mees. Kohe peale enesetutvustust haaras ta kuulajad enda juttu ning seejärel seletas lahti sealt tulnud mõtteid. Ta rääkis uute toodete pealekasvust ning kuidas me vanu asju kasutame pigem sümbolina, kui sellena, et ei saa uut endale lubada. Ning ta pani südamele, et vigadest saab ning lausa peab õppima, et edasi areneda. Esimesel korral ei tule üldiselt kellelgi midagi ideaalselt välja. Loengut lõpetas ta innovatsioonistrateegiaga.

19. septembri loengut andis Tarmo Randel, kes töötab CERT-EE-s. Eelnevalt oli ta töödanud Tele 2-s ja andmekaitse inspektsioonis. Teemas rääkis ta küberkuritegevusest punktide haaval ning näitas sellega seonduvalt videot, kuidas varastati panga andmeid. Rõhutas selle teema tõsidust ning kuidas igapäevaselt võib see meid puudutada. Ta tõi eraldi välja rünnakute huvigrupid ning selle kuidas kaitsta oma vara rünnakute eest. Saime teada, mida õppida, et sellel alal tööle saada. Oli palju näiteid piltide ja graafikute alusel, ajakirjadest ning videodena, mis tegi teema veelgi parmini arusaadavaks, mis omakorda pani sellest rohkem huvituma. Arvan, et loeng oli üks olulisemaid IT erialal õppides, sest just meie eriala inimesed oskavad küberrünnakuid ennetada ning nende eest end või teisi kaitsta.

Elufilosoofiast ja Eesti ITst käis rääkimas meie kooli cum laude lõpetanu, kes on tarkvara arhidekt ning tegeleb ettevõtlusega. Ise oli ta koolis õppides väga aktiivne, aidates kaasõpilasi, tegi kahe aastaga kolme aasta õppetöö ning oli ka ise õppejõud. Just seda aktiivsuse poolt rõhutas ta ka meis, sest just nii pääseb kõrgele ja kaugele. Enamus näidetest põhinesid tema teadmistel ja oskustel. Rõhutas, et teadmistel on kallis hind ning ei tohiks end müüa saia hinna eest, ei tohiks põdeda n-ö üliõpilassündroomi ehk kõiki asju viimasele minutile jätta. Silma jäi tema enesekiitmine , mis oli kohati häiriv. Kokkuvõtlikult oli loengu moraal aktiivsus, õppimine ning suhtlemisoskus.

Väga põnevuses olin Skype NOC Monitoring loengust, sest tegemist on siiski Eesti „Nokiaga“. Rääkima tulid oma ala asjatundjad ent nende esitlus oli puudulik. Tutvustati end – süsteemi püstihoidjatena ning räägiti oma meeskonnast, mis on jaotatud Eesti, India ja Ameerika vahel. Kuid igat öeldud lauset parandati ning kasutati liiga spetsiifilisi sõnu, mis võisid esmakursuslasele kaugeks jääda. Seega kogu loeng jäi pisut arusaamatuks.

Loengus, kus räägiti kuidas saada n-ö superstaariks, käisid Nortali tarkvara ettevõttest töötajad, kes rääkisid oma firmast – kuidas see on nii kaugele jõudnud ning mis ta täpsemalt on. Mitmeid kordi käis läbi sõna suhtlus, mida on vaja tarkvara arenduses, teadmaks, mida klient oma projektiga täpselt soovib. On olemas nii häid kui halbu kliente. Lisaks tarkvarale rääkisid nad ka sellest, kuidas saada piisavalt heaks. Olulisemad faktorid nii õpijärgus kui juba tööle saamisel on aktiivsus, õppimisvõime, oskus ja tahe kogeda, kuulata ning väljendada oma mõtteid. Lõpetuseks räägiti suveülikoolist, kuhu soovitati minna, sest konkurentsist läbi murdes ja seal õppides on väga suur võimalus koheselt tööle saada. Mulle meeldis, et loengu esitamisele kaasati noori, kes muutsid selle oma uudsete mõttete ning teistmoodi lähenemisega väga huvitavaks.


Esialgu oli mul viimase loengu kohta halb eelaimdus, et tullakse õpetama kuidas õigesti elada. Õnneks jäigi see mu eelaimduseks, sest loeng oli hoopis üks huvitavamaid nendest kõigist. Mind hämmastas esineja Merle Liisu Lindma puhul Tema elurõõm ja entusiasm, eriti sellisel varajasel kellaajal. Kõik räägitav tundus loomulik ja piltlik. Saadi ka võimalus enda kõrval istujaga vestelda ning tutvuda. Sain teada, kuivõrd tähtis on eesmärk ja selle poole pürgimine enesekindlusega. Eesmärgini jõudmiseks tuleb end pidevalt motiveerida ning muudatuste korral edasi liikuda. Kõlasid märksõnad: meeskonnatöö, kodukasvatus, usaldatavus, mõtetest kinni pidamine jne. Loodan, et jutu moraal, elukäiku kontrollitakse ise, jõudis kõigile kohale.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et sellel ainel on suur osakaal üliõpilaste visioonide tekitamisel. Oli palju näpunäiteid, mida võtta arvesse, mitte ainult IT-s, kuid ka elus, olla parim ning kuidas saada hakkama tööturul. Kõik tunnid olid erinevad, ent nad kõik õpetasid meid sarnaselt ning põhirõhuks saaks lugeda motivatsiooni, õpihimu ning suhtlust.

ÕPINGUKORRALDUSE KÜSIMUSED

KÜSIMUS B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

VASTUSED

Õigus arvestus uuesti sooritada kehtib üliõpilasel õppekorralduse eeskirja punkti [1] kohaselt kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.Sama eeskirja punkti järgi [2] määrab kordusarvestuste tähtajad ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.Nii korduseksami kui ka arvestuse puhul tuleb eeskirja punkti [3] kohaselt registeerida end ÕISis ning üliõpilastel ,kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles,esitada avaldus õppeosakonda.Registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [4]. Punkti [5] järgi on korduseksamid ja -arvestused REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISi [6].

KÜSIMUS

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

VASTUSED

Punkti[7]järgi on esimesel õppeaastal võimalik minna akadeemilisele puhkusele: 1)Tervislikel põhjustel 2)Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel 3)Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse punkti [8] järgi avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.Punkti [9] on kirjas ,et tervislikel põhjustel on maksimaalne puhkuse aeg 2 aastat, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni 1 aastat, lapse hooldamisel 3 aastat ning muudel põhjustel kuni 1 aastat.[10]Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks.Punkti [11] järgi saab deklareerida õppeaineid vaid siis ,kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks ja taotlus on esitatud õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.[12] Üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest.

ÜLESANNE

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 28 ja Y = 24

Võtes arvesse Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsust, et õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, siis esimesel semestril pole vaja ühegi EAP eest tasuda, kuid teisel semestril tuleb (2 * 27)- (24 +28)maksta 2 EAP eest mis tähendab,et kokku tuleb maksta 2 * 50 = 100 eurot.

VASTUSTE ALLIKAD

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3

[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.4

[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6

[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6