User:Tvau

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Timo-Birger Vau
Esitamise kuupäev: 1.november 2013

Essee

Esimene loeng andis mulle hea ülevaate sellest, kuidas õppimine kõrgkoolis minu jaoks välja hakkab nägema. Nimelt tehtigi juttu nii üldisest õppekorraldusest, mis tugineb seadustele kui ka koolisisestest eeskirjadest. Mulle meeldis väga, et õppejõud seletasid uudse kõrgharidusreformiga seonduvat, tuues välja selle iseärasusi, näiteks nominaal- ja osakoormusega õppe jaoks vajalikud tingimused. Tänu sellele saigi just viimasel hetkel eneselegi ootamatult kooli nimekirja kandideeritud. Inga Vau jutust järeldus mulle, et kuna riik on andnud meile võimaluse omandada teadmised antud vallas, teeme me oma õpingutega potentsiaalse teene kogu ühiskonnale tuleviku mastaabis. Leian, et selle nimel on väärt edasi püüelda. Peale nende punktide sai kerge ülevaade omandatud ka stipendiumite ja huvialaringide valdkonnas. [1]

Margus Ernitsa motiveerivast loengust tahaksin kindlasti ära mainida kaugõppurile olulise aja planeerimise. Enamasti on põhjus, miks inimene valib päevaõppe asemele kaugõppe, olgu selleks siis pere, töö või midagi muud. Enda puhul tooksin välja kindlasti välja need kõik. Seda raskem võib aga olla paigutada kooli oma ajakavasse nii, et see ei hakkaks segama teisi. Seepärast on ülimalt oluline leida eneses motivatsiooni ja tahet võtta hetk ja tegeleda ka kooliga seonduvate tegemistega. Juhul kui need kaks või veel huvi, viitsimine on kadunud, tuleks alati enesele teadvustada, mis põhjusel ja kelle jaoks ma siia kooli algselt õppima asusin. Olgu selleks siis hea elujärg, kindel töö, ääretult kiirelt arenev valdkond, sügav huvi või mis tahes mõttelend tuleviku suunal. Teise aspektina andis mulle mõtteainet õppejõu viitamised plagiaatidele, spikerdamistele ning üleüldse eetikakoodeksi rikkumistele. Paljude jaoks võib tunduda, et maha kirjutamine on üpris süütu, kuid samas lihtsustatud viis tüütute asjade kaelast ära saamiseks. Tihtipeale ei mõelda, kuidas võidakse teha karuteene nii endale, kursusekaaslastele, koolile kui ka ühiskonnale. [2]

Kolmanda loengu teemaks kujunes innovatsioon ja selle tajumine enda ümber. Kes meist ei oleks lugenud artikleid innovatsioonilistest lahendustest ja toodetest? See kõik tundub niivõrd iseenesest mõistetav, et pahatihti unustame ära mõiste tähenduse. Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. Härra Viik suutis aga minu jaoks lahti mõtestada, et tegemist ei ole kauge ja võõra nähtusega, millest ainult lugeda ja kuulda võib, vaid lihtsa ja igapäevase eluga seonduvaga, mille autoriks ei ole ainult suurfirmad ja „tegijad“ inimesed. Neid samu ideid mõtlevad välja samasugused isikud nagu me kõik. Tänapäeval on innovaatilisus aga infotehnoloogias ääretult oluline ja laias maailmas oodatakse seda just nimelt meilt kõigilt. [3]

Küberkuritegevusele pühendatud loengus tõi õppejõud välja erinevaid pahategude liike arvutite maailmas. Kahjuks on ühiskonnas läbi aegade leidunud persoone, kes elatuvad teistelt võtmiselt või kelle hobideks on ülejäänutele probleeme tekitada. Praeguseks hetkeks on olukord jõudnud sinnamaani, et suur hulk kuritegusid sooritatakse pelgalt arvuti taga istudes. Tarmo Randel, praegune CERT-EE töötaja tõi välja, kuidas osa küberkuritegevustest teoks saavad. Kui mõne jaoks tarvitatakse näiteks vaid ohvrite üksikuid andmeid (krediitkaartide info, deebetkaartide paroolid), siis hoopis suurem näitaja on organiseeritud kuritegevus virtuaalmaailmas, kus erinevatel inimestel on teatud ülesanded. Kuigi pidevalt töötatakse välja ja arendatakse edasi igasuguseid kaitsemehhanisme, antiviiruseid, on isikuid, kes neid järjepidevalt murda proovivad. Õnneks lausuti loengus ka kasulikke nippe, kuidas end antud valdkonnas turvalisemalt tunda. [4]

Ühe loengutest viisid läbi Skype tiimis töötavad kutid. Mehed rääkisid oma tööülesannetest ja nende vajalikkusest firmas. Kuna tegu on üha laiemalt kasutatava teenusega maailmas, on selle pidev toimimine elementaarne. Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi igapäevane vastutus ongi seirete kuvamine, mis on tähtis teenuse konstantse eksisteerimise tagamiseks. Selleks, et administraatoritel ja arendajatel oleks lihtsam probleemidega tegeleda, on oluline nende ennetamine. Viimane lasubki Skype Monitoring osakonna õlul. [5]

Nagu igal alal, on ka IT-l omad talendid. Kuidas aga saada oma ala parimaks, rääkisid firma Nortal kaks töötajat. Enim olen ma päri nende väitega, et palju seisab puuduliku suhtluse taga. Olgu valdkonnaks infotehnoloogia, ehitamine, pangandus või kokandus – suhtlemist eeldavad need kõik. Teisalt rõhuti suurel määral kogemusele ja selle omandamisele. Igipõline vanasõna „harjutamine teeb meistriks“ kehtib ka siin. Töökuulutustel hakkab tihtipeale silma ettevõtte poolt nõutav varajasem töökogemus. Nortali puhul oli tore tõdeda, et nende kompanii on üks neist, kes seda oskustepagasit jagada võiks, pakkudes võimalust võtta osa näiteks suveülikoolist, mis pidavat arendama praktilisi oskusi. [6]

Üpriski reaalse pildi maailmast IT-valdkonna inimese jaoks andis Andres Käver järgmises loengus. Eriti tõstis ta esile matemaatika ja reaalainete osakaalu infotehnoloogi argipäevas. Kui mõnda see vahest hirmutas, siis mind see väga ei kohutanud. Samas sõnas ta ka , et ainuüksi headest oskustest ning teadmistest alati ei piisa. Tähtis on suhelda, sünkroonida oma tegevusi teistega ning olla kursis ümberringi toimuvaga. Seda kõike tuleks teha juba kooli ajal, kuna just siis luuakse esimesed olulised kontaktid potentsiaalsete tööandjatega, tekivad väärtuslikud ideed, millest omakorda arenevad innovaatilised projektid, ja eelkõige aitab toime tulla erinevate ülesannetega hõlpsamalt. Suure huviga kuulasin ka osa, kus räägiti hetkelisest turuolukorrast nt projektide väärtustest ja töötasudest. Olen päri, et olenemata ametist või valdkonnast, tuleks inimest alati tasustada õiglaselt, sõltuvalt tema panusest ja ajast millegi saavutamiseks. [7]

Viimane loeng oli lähedaseim minu seniste elu põhimõtetega. Olles osalenud paljudel erinevatel suhtumis- ja müügikoolitustel, usun et minu igapäevane hoiak on ääretult analoogne Merle Lindma loengus räägitule. Positiivse inimesena jagan tema mõtteviisi, et kõik algab suhtumisest. Nii uskumatu kui see ka näib, on aga tõsiasi, et Sinust saab see, millest mõtled. Veel teadsin, et pole mõtet muuta midagi, mida ei saa muuta. Seega peaksime keskenduma igapäevaselt asjadele, mis on muudetavad ja hoidma fookuse eemal ebavajalikust. [8]

Arvan, et peamiselt pöörduti loengutes teemade poole, mis aitavad kaasa mitte ainult koolis vaid ka elus läbi löömiseks. Alati on tore kuulata teiste edulugusid ning õpetussõnu, mis põhinevad reaalsetel kogemustel.

Viited

[1] http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336

[2] http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f

[3] http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1

[4] http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773

[5] http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef

[6] http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269

[7] http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823

[8] http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus arvestust järgi sooritada on kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Enamasti tuleb arvestuse järelsooritamine kokku leppida vastava aine õppejõuga. Arvestusele registreerimine toimub Õis-i kaudu. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RF õppekohal on kordusarvestus tasuta. OF õppekohal on hinnaks 20 eurot. [1]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel aasta on võimalus minna akadeemilisele puhkusele

1) tervislikel põhjustel. Selle tarvis on meditsiiniasutuse tõend , milles on märgitud arsti soovitus akadeemilisele puhkusele minekuks ja soovitav puhkuse periood.

2) Kui asutakse aega teenima Eesti kaitsejõududesse. Sel puhul on tarvis esitada kutse ajateenistusse kutsumise kohta ning maksimaalne puhkuse aeg on 1 aasta.

3) Lapse hooldamise tarvis kuni lapse kolme aastaseks saamiseks. Taotlemiseks on vajalik esitada lapse sünnitunnistus.

Puhkuse lõpetamiseks on vaja esitada vastav avaldus enne akadeemilise puhkuse viimase kuupäeva lõppu. Vastasel korral lõpetatakse puhkus automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva punase joone päevaks ning üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Last hooldaval akadeemilisel puhkusel oleval üliõpilase on õigus deklareerida, esitades vastava taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Eksameid ja arvestusi on võimalik sooritada akadeemilisel puhkusel olles enne 2013/2014 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastel sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. [2]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Lahendus

X=20 Y=24 Kuna esimese semestri lõikes on puudu 7 EAP ja teise semestri lõpuks 3 EAP, siis lõplikule tasumisele kuulub 7+3=10 EAP väärtuses ehk 50x10=500 eurot. [3]

Kasutatud allikad

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.4

[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt6.1

[3]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/