User:Tvelga
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Tuuli Velga
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014
Essee
Käesolev essee on õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” raames koostatud lühiülevaade loengutes kuuldust-nähtust. Loenguid viisid läbi nii EIK töötajad kui ka vilistlased, kes tutvustasid enda karjäärivalikuid ning jagasid häid soovitusi, mida peaks kindlasti järgima, kui on soov ka ise tulevikus sama edukaks saada.
Esimeses loengus[1] tutvustasid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov kooli sisekorda ja õppekorraldust. Toodi välja tähtsamad punktid, mida iga tudeng peaks teadma selleks, et õpingud edukalt sujuksid. Hoolimata sellest, et minu jaoks oli loengus palju juba teada infot, kuna olin eelnevalt tutvunud õppekorralduseeskirjaga, andis loeng hea ülevaate tulevikus eesootavast. Lisaks jäi positiivsena meelde tudengisõbralik suhtumine.
Teise loengu[2] teemaks oli õppimine ja motivatsioon, loengupidajaks Margus Ernits. Tutvustati õppeainet, räägiti akadeemilisest petturlusest ning õpimotivatsioonist. Rõhutati, et trikitamisega kaugele ei jõua ning et sõbrale ette öeldes, teed talle karuteene soodustades tema laiskust või mugavust. Jätsin meelde ning katsun ka järgida mõtet, et motiveeritud tudengid motiveerivad ka õppejõudu. Selleks, et saada kvaliteetset haridust, tuleb olla selle vääriline ja näidata, et hindad õppejõu panust. Vastasel juhul on oht, et ka õppejõul tekib motivatsioonipuudus, mille tulemusena kannatavad kõik. Lisaks jäi meelde, et ainult eeskujulikult loengutest osavõtust jääb väheks, lisaks sellele tuleks leida mingi arendav tegevus, mis pakub pinget. Raskest algusest üle saades ja asjast juba midagi jagama hakates kasvab ka isu uute teadmiste järele ning motivatsioonipuudus ei ole enam probleem.
Kolmandas loengus[3] tutvustas Margus Ernits robootikaklubi tegemisi ning paljastas, mida häkkimine endast tegelikult kujutab. Loengust sain teada, et olen ka ise, enese teadmata häkkimisega tegelenud ning, et lisaks robotitega mässamisele on robootikaklubi koostöös EKAga ka erinevaid vahvaid ühisprojekte loonud. Heaks soovituseks oli ka õpperühmade moodustamine, millest lisaks abivajajatele lõikavad kasu ka need, kes oma teadmisi jagavad, sest õpetamise käigus kinnistad oma teadmisi. Üheks läbivaks mõtteks, mis nii sellest, kui ka eelnevast loengust meelde jäi oli, et kõige olulisem on tahe tegutseda. Tuleb olla aktiivne ning leida mingi tegevus, mis oleks nii arendav kui ka lõbus.
Neljandas loengus[4]rääkis EIK vilistlane ning Toggl’is veebirakenduste arendajana töötav Janika Liiv programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Janika rääkis oma loo sellest, kuidas ta pigem humanitaarina justkui juhuste kokkulangevuse tulemusena lõpuks IT-ni jõudis ning kuidas ta tundis alguses end kuidagi võõrkehana ja justkui ei leidnud oma kohta. Samastusin kõnelejaga, sest omamata eelnevat kokkupuudet IT valdkonnaga oli ka minul algul raskusi enese veenmisega, et ma olen ikka õiges kohas. Janika tõi välja toetava kogukonna tähtsuse taolistes olukordades. Väikese vahepalana andis ta hea nipi orienteerumaks akronüümide segases maailmas, luues mõttes nende paigutamise jaoks bentoboxi. Ettekande muutis nauditavaks kõneleja energia, entusiasm ja positiivsus. Peamiste ideedena jäi meelde, et tuleb enda mugavustsoonist välja rebida, olla julge, proovida midagi uut, luua midagi uut. Lisaks pani mõtlema ka ühe huvitava küsimuse peale, et mis on programmerija elutöö. Kuigi tema võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, tuleb selle nurga alt vaadates minu jaoks välja väike erinevus. Erinevalt näiteks kirjanduslikust teosest on sinu loodud koodijupike ajas suhteliselt kaduva väärtusega. Ühe teemana tõi ta sisse ka IT valdkonnas kohati stereotüüpse suhtumise õrnema soo esindajatesse.
Viiendas loengus[5]andis Skype’is töötav Carolyn Fischer ülevaate oma teekonnast administreerijaks saamiseni. Erinevalt Janikast tekkis temal huvi IT vastu juba lapsepõlves ning hetkel on mõlemad ametialaselt edukad. Seega lohutasin end mõttega, et tööturul läbilöömisel ei ole määrava tähtsusega, kas omad õppima asudes mingeid eelteadmiseid. Loengust jätsin meelde, et üle kõige hindab tööandja pühendumist, ka praeguse ametikoha sai ta suuresti tänu sellele, et oli nõus panustama oluliselt rohkem kui teised kandideerijad. Üldiselt jättis ta väga pühendunud, tööka ning professionaalse mulje. Nagu ka eelmisel loengul, toodi ka siin sisse naiste vähesuse teema, kuid erinevalt eelmisest kõnelejast ei pööranud Fischer sellele nii palju tähelepanu.
Kuuendas loengus[6] tutvustas Kristjan Karmo testija rasket elu ning tõi välja testimise määrava mõju tarkvara kvaliteedile. Omamata mingeid testimisega seotud eelteadmisi, kaasa arvatud eelarvamusi, oli antud loeng minu jaoks väga informatiivne. Mõjuvate näidete abil sai selgeks, kuidas mingi pisike eksimus võib viia katastroofini. Mingil põhjusel jäid mulle meelde just testimise negatiivsed küljed, ebareaalne ajagraafik ning tugeva närvikava vajalikkus. Üritan tuleviku tarbeks kõrva taha panna teadmise, et testija elu on niigi raske ning kuigi võib tekkida tahtmine oma negatiivne emotsioon just tema peal välja elada, tuleb meelde tuletada, et sõnumitooja pole ju süüdi.
Seitsmendas loengus[7] andis Andres Septer üpris humoorika ülevaate IT tööturust. Meelde jäi tema soovitus, et Eesti turu väiksusest tulenevalt ei tasu väga kitsalt spetsialiseeruda. Lisaks sain päris palju kasulikku siseinfot ning ka mõtteainet. Meeldis, et tõi välja nii suurfirmas, väikeettevõttes kui ka start-upis töötamise plussid-miinused. Minule jättis ta tööst suurfirmas üpris halva ettekujutuse, oled vaid mutrike ja selleks ka jääd, arenemisvõimalused puuduvad, enamasti ei pane keegi tähele, et sa üldse olemas oled, rääkimata sellest, millega sa tegeled. Kuigi iseenesest võib see mõne jaoks ka positiivne külg olla. Isiklikult jagan aga kõneleja seisukohta, et molutamine on oluliselt väsitavam kui reaalselt töö tegemine.
Viimases loengus[8] rääkis veebirakenduste turvalisuse testijana ja koolitajana töötav Elar Lang turvalisusest ning suhtumisest õppetöösse. Sellest ettekandest sain väga palju kasulikku, mida meelde jätta ning tegu oli ka minu lemmikloenguga antud aine raames. Kõige tähtsam idee, mis ettekandest läbi käis oli minu hinnangul see, et suhtumine õppetöösse = suhtumine töösse. Tööandja ei otsi oskusi, vaid suhtumist – püüdlust, tahet, vastutustundlikkust. Lisaks jäi meelde, et kui sa tahad olla hea spetsialist, tuleb võtta asju tõsiselt, kooli tuleb võtta kui tööd. Veel enam, kool on vaid nagu sisukord teadmiste raamatus, ta annab küll juhised, aga teadmiste omandamise eest oled vastutav vaid sina isiklikult. See, et mõni õppejõud sulle ühel või teasel põhjusel ei sobi, tähendab et pead teema ise suutma endale selgeks teha. Alati tuleb meeles tuleb pidada, et hinne ei ole oluline, olulised on teadmised.
Kokkuvõtteks leian, et õppeaine täitis oma eesmärki, sain teada nii kõik vajaliku õppekorraldusliku poole pealt kui ka oman nüüd päris head pilti, mida kujutab endast töötamine erinevates IT sektorites. Lisaks sain mitmeid soovitusi, kuidas motivatsiooni suurendada, kui oluline on suhtumine õppetöösse ning pidev enesearendamine.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu[9]. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga[10]. Korduseksami puhul on nõutud registreerumine ÕISis[11]. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka[12]. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[13]. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised[14]. Kordussoorituse tasu 2014/2015 õppeaastal on 20 €[15].
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Õppekava vahetamise taotlemiseks peab üliõpilane esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[16]. Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei tule kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada, eeldusel, et üliõpilane on oma õpinguaja jooksul sooritanud lisaks kõigile tema poolt täidetavas õppekavas olevatele kohustuslikele ainetele õppekavas ettenähtud mahus valikaineid[17]. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest [18].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
IT Kolledžis on kehtestatud täiskoormusega õppekava täitumise mahuks 27 EAP semestril ja puudujäävate EAP eest peab tasuma 50€ punkti kohta. Õppekava tuleb seega hüvitada (2 * 27) - (20 + 19) = 15 EAP ulatuses, mis teeb arve suuruseks 14 * 50 = 750 €[19] .
Viited
- ↑ Loengu „Õppekorraldus ja sisekord“ (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus
- ↑ Loengu „Õppimine ja motivatsioon“ (Margus Ernits) 04. september loengusalvestus
- ↑ Loengu „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus
- ↑ Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus
- ↑ Loengu „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus
- ↑ Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu „IT tööturust“ (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3.6.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3.6.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.
- ↑ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal, punkt 5.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 7.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 1.3.6.
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele
- ↑ Kõrgharidusreform
