User:Useerme

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Üllar Seerme
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Õppekorraldus ja sisekord

Aine esimeseks loenguks oli loeng õppekorralduse ning sisekorra kohta. Tuli ilmsiks erinevused keskkooli õppes ja kõrghariduslikus õppes. Aine läbimine on eelnevalt ära määratud ning nüüd on õppijal tunduvalt rohkem võimalusi juhtida, kuidas ta ainet enda jaoks teostab. Saades teadmised, kuhu jõuda, saame ka teadmised, kuidas sinna jõuda. Tutvustati õpet e-keskkondades nagu ÕIS, Moodle ja kolledži Wiki, mis minu arvates on tudengi elu tunduvalt lihtsamaks teinud. Enam ei ole vaja kanda igapäev kooli ilmatu hulk töövihikuid, raamatuid või õpikuid. Piisab Interneti ühendusest ning kõik vajalik saab hõlpsamalt ära tehtud. Kuigi esimese loengu kohta oli saadavat informatsiooni üsnagi palju, siis mul on ikkagi hea meel, et selline loeng oli, kuna see aitas mõista, kuidas edasine elu kõrghariduslikus õppes saab olema. Oleks tahtnud kuulda näiteks, kuidas ühenduda oma kasutaja võrgukettaga kooliväliselt, kuid selle sai kiire otsinguga ka ise lahendatud.

Innovatsiooni olemus ja juhtimine

Innovatsiooni olemusest ja juhtimisest rääkis Linnar Viik, kes oli olnud eelnevalt kolledži rektor. Saime teada, et innovatsiooni saab väga mitmeti defineerida ning kuidas on toimunud erinevad innovatsioonid protsessides, mõttemaailmas, teenustes ning positsioneerimises. Näiteks, toode võib välja areneda teadustegevusest ning jõuda rohkem turuvajadustega kooskõlla, mille kaudu jõuab ta rohkem tavainimeste kätesse kui ainult teadlaste ning akadeemikute. Innovatsiooni soodustavad keskkonnad peaksid olema kultuursed, täis väärtusi, heade struktuuride ning toimivate protsessidega, ja hindama inimestevahelisi suhteid. Äärmiselt huvitav oli kuulata tema loengut, sest oli aru saada, et talle ei valmista ebamugavust suure publiku ees kõnelemine ning ka tema poolt ettevalmistatud esitlus oli asjakohane, ja tuletas meelde, et tuleb ise vigu teha, mitte õppida teiste tehtud vigadest.

Ideest teostuseni

Ideest teostuseni tegi selgeks, et kuigi üsna paljudest meil on omad ideed uute firmade või ettevõtete jaoks, siis igal uue ideega kaasnevad omad riskid. Äsja alustanud ettevõtted ei tohiks rakendada keerulisi lahendusi, sest tavaliselt on ka keerukamad lahendused kallimad ja riskantsemad kui lihtsamad lahendused, ning kui keeruline lahendus läbi kukub, siis võib äsja alustanud firma ka tõenäoliselt „ümber käia“. Hea oleks kasutada avatud lähtekoodiga lahendusi, sest see võimaldab suuremal hulgal inimestel su ideed kogeda ning ka võimalusel selle arenguks ise panustada. Lektor palus tudengitel pakkuda välja erinevaid äriideid ning mõnede kohta tehti ka tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüs. Mulle meeldis see, kuidas ka parimatel ideedel olid omad nõrkused, mis võiksid reaalsuses firmale ohuks olla.

Robootikast IT Kolledžis

Kuigi olin juba varasemalt teadlik, et robootika on IT Kolledžis kõrgel tasemel, siis oli ikkagi huvitav kuulda tegijatelt endalt, kuidas elu robotimaailmas on. Sain veel lisaks teada, et praktiliselt iga aasta on Robotexi võitjaks meie enda IT Kolledž. Tutvustati ka lähemalt sumoroboteid ning RoboCode’i, mis on siis mäng, kus saab enda kirjutatud Java koodiga juhtida roboteid ning neid ka teiste robotite vastu võitlema panna. Eelkõige on see mõeldud selleks, et saaks läbi praktika teha endale selgeks midagi, mis puhta teooriana veidi kuiv ja raske õppida on. Tehti ka nii-öelda väljakutse tudengitele, et arvutada välja, kui kiiresti liikub üks väike robot teades väga vähesel määral selle kohta. Eriti kiiresti just sellist väljakutset ei lahendatud. Mind ennast eriti robootika ei tõmba, kuid ma usun, et robootika on ikka äärmiselt hea võimalus teha endale selgeks informaatika lõbusamal moel kui teksti lugemine.

Serverikeskuste võrguarhitektuur

Serverikeskuste võrguarhitektuuri loengus sain teada, et mida lihtsamaks läheb elu tavakasutajal, seda keerulisemaks läheb see arendamise ja administreerimise koha pealt. See küll tundub loogiline, aga ma olen alati arvanud, et lihtsamaks minemine on universaalne. Eeterneti asemel saaks kasutada fiiberkanaleid, mille boonuseks on vähem kaableid, mis on ka vähem nõudlikumad. Räägiti Cisco mõjust tänapäeva serverikeskuste arhitektuurile. Kui vanasti olid suured, rohkete lülititega serverid, mida oli raskem hallata, siis nüüd on tänu Ciscole uued lahendused, mis kõrvaldavad need tülikused. Loengu ainsaks negatiivseks aspektiks oli see, et kui eelnevad loengud olid üsna lihtsas eesti keeles ette kantud, siis selles loengus oli äärmiselt palju tehnilisi termineid, millega üsna paljud esmakursuslased kokku puutunud pole.

Kas sellist IT-d me tahtsimegi?

Kohe loengu alguses palus Agu Leinfeld kõigil kirja panna, miks nad IT-d õppima tulid. Ma kirjutasin järgneva: „Tulin IT-d õppima, sest mind on arvutid lapsepõlvest saati huvitanud ning mulle ei meeldi, kui arvuti katki minemise korral peab kalli hinna eest IT-mehe. Tahaks olla ise võimeline arvuteid haldama.“ Tehnoloogia arenguga on meie elud muutunud ilma, et me seda ise arugi saaks. Pidevalt oleme millegagi või kellegagi ühenduses. Sain teada, et viirusetõrje loojad ja viiruste endi loojad on tõenäoliselt mingisuguse kokkuleppe, kus viimane müüb esimesele teadmised, kuidas uut viirust tuvastada ning neutraliseerida. See oli minu jaoks üks kõige meeldivamaid loenguid, sest räägitu teema huvitas mind ning aitas mõista, kuidas tänapäevane IT-mees tegelikult päevast päeva toimib.

Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas

Nii, kui Anto Veldre tutvustas lühidalt oma tööd, siis ma teadsin, et see haakub suuresti sellega, mida ma eelnevas loengus IT õppimise põhjuseks olin kirja pannud. CERT töötaja peab olema korraga helpdeski töötaja, programmeerija, psühholoog, teadlane ja palju muud säärast. Sellisena ma olen ise ka ette kujutanud, et üks IT-mees on. Sain targemaks selle kohta, kuivõrd palju tavakasutaja saab endale ebatarvilikku pahna. Olin olnud sellel arvamusel ise ka, kuid hea oli kuulda ka tunnustatud professionaali käest seda. Ma jäin loenguga vägagi rahule, sest teemat käsitleti huvitavalt, paraja huumoriga ning ei kasutatud liigselt keerulisi termineid.

Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi

Viimases loengus räägiti meile põhjalikult Tallinna Tehnikaülikoolist ning selle seotusest meie enda kolledžiga. Rohkem mulle tundus nagu lektor oli tulnud sinna enda kooli reklaamima, kuid sellegi poolest sain teada erinevatest organisatsioonidest nagu IEEE ja ACM, millega liitumist tasuks juba varakult uurida. Minu jaoks kõige huvitavam oli kuulata IEEE programmeerimisvõistlusest, mis kestab 24 tundi ning selle käigus lahendatakse erinevaid ülesandeid. Ma ei ole eelnevalt väga palju säärastest võistlusest kuulnud, nii et oli hea silmaringi selle koha pealt avardada.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võin öelda, et olen tänulik nende loengute eest, sest nii mõnedki neist panid mind mu olemasolevat mõttemaailma muutma. Varasemalt ma ei osanud arvatagi, kuivõrd laiahaardega IT-maailm on ning kui palju erinevaid aspekte võivad määrata edukuse säärases maailmas. Ühiseks jooneks jäi minu jaoks see, et kogu meie elu paistab kolivat üle võrku ning riistvara osatähtsus hakkab vähenema. Üha enam mõeldakse välja lahendusi, mis proovivad asendada praeguseid lahendusi uute ja parematega. Kuigi tavakasutaja jaoks läheb elu lihtsamaks, siis haldajatel ning arendajatel läheb ta keerukamaks. Vähemalt algul.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

1. Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?

2. Kaua on võimalik eksamit teha?

3. Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?

4. Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

5. Mis on tähtajad?

6. Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

7. Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

1. Kui ei saanud eksamil positiivset tulemust, siis on võimalik sooritada korduseksam.

2. Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.

3. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

4. Järeleksamile saab end registreerida õppeosakonnas.

5. Tähtajad tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga.

6. Riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel on korduseksam tasuta.

7. Riigieelarvevälistel õppekohalõppivatel üliõpilastel on kordueksam tasuline ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.