User:Vkiik

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Veiko Kiik Sõbber

Esitamise kuupäev: 07.11.2015

Essee

Käesolev essee on koostatud aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus raames läbivaadatud videoloengute põhjal, millele on tehtud järgnevalt lühike kokkuvõte.

Esimene loeng käsitles teemat IT projektide juhtimine ning seal esineja tõi välja oma isikliku kogemuse, millele oli ka loeng üles ehtiatud. Oluliseks väljatoodud asjaoluks oli tervikprojekt ja IT projektijuhi tähtsus ettevõttes, et tagada koodikirjutajate organiseeritus (eelarve, tähtaejad jne). Isiklikult pidasin oluliseks esineja poolt välja toodud projektide läbikukkumise põhjusi, et juba tehtud vigu mitte korrata. Samuti oli kasulik ka projektiplaani etappide läbivaatamine ning töökorralduse soovitused. (Seeman, T. 2015)

Teise loengu alguses pandi sissejuhataja poolt rahvas kohe paika, täheldades et arendus pole kõigile. Esineja tõi alguses välja küllaltki pikalt oma õpingute kokkuvõtte kuid põhiliseks edu valemiks jäi ikkagi mõte, et tuleb palju tööd teha ning igaüks peab oma rütmi leidma. Lisaks toodi mõned head näpunäited, et ajaplaneerimise ja semestri tähtaegadega hätta ei jääks ning terve loengu vältel toodi välja häid näiteid kooli- ja tööelust, nende erinevustest ja sarnasustest. Kokkuvõtvalt võib ütelda, et oli hea motivatsioonikõne. (Lang, E. 2015)

Järgnev loeng oli süsteemiadministraatoritest ning kõneleja tõi välja süsteemiadministraatori igapäevaelu tahke erinevate näidete varal. Soovitati administraatoritele kannatlikkust ning esineja tõi välja näiteid, mida teha ja mida mitte (nt eetikaga seoses ei tohiks tuhnida teiste andmetes). Küllaltki spetsiifiliselt rääkis tööst ning kuidas seda tehti erinevatel aegadel. Huvitav oli kuulata IT ettevõtete sisekliimast ning kuidas toimub läbikäimine ettevõttes töötavate teiste IT ülesannetega inimestega (arendajatega). Mõnes kohas liiga spetsiifiline ning venis natuke liiga pikaks. (Tuisk, T. 2015)

Loengus testimisest toodi välja testimise vajalikkus osana protsessist ning probleeme mis tekivad, kui vähe testitakse. Hea näide tellijast lõppkasutajani tuues seejuures välja testi vajaduse erinevate etappide ja inimeste juures. Lisaks üritas esineja summutada testimisega kaasnevaid eelarvamusi. Kasulik oli testijale kasulike omaduste selgitamine, sest siis saab igaüks ise endamisi mõtelda, kas ta sobib testijaks või mitte. (Suvi, K. 2015)

Viiendas loengus tarkvara arendusest alustas väga hea ülevaatega IT arendajate ülesannetest ning nende keerukusest. See andis päris hea ettekujutuse arendaja igapäevaelust. Esineja tõi välja palju näiteid oma isiklikust kogemusest, mis oli hea, kuna nende näidete varal saab hea ettekujutuse arendaja tööst. Samuti oli hea äride finantsmudelite tutvustamine ning finantsküsimuste otsustamisel kasutatavate meetodite selgitamine. Hea video, viktoriin ja tulevikuenneutused jäävad meelde. (Tennisberg, T. 2015)

Kuues loeng puudutas oma IT ette võtte teemat. Loeng pani mõtlema kuidas raha mitte kasutada startupi alguses ning sealt sai soovitusi kuidas meeskonda kokku panna. Soovitati alguses mitte väga palju võõrkapitali sisse tuua, et säilitada oma ettevõttes võimalikult suur osalus ning sõnaõigus. Esineja tõi väga palju häid näiteid mis võib ette tulla ja milleks peab valmis olema kui hakata ettevõtlusega tegelema. Oli huvitav loeng ettevõtlusest näidete varal. (Unt, T. 2015)

Andmekaevandamise loengus soovitati leida spetsiifiline ala, millel oleks huvi töötada ning mis on oma ajast ees, siis on väga hea võimalus edukaks saada. Palju näiteid andmete analüüsimise vajadusest ning tähtsusest. Huvitav oli kuulata kuidas andmete analüüsile tuginedes teevad ettevõtted oma müügistrateegijaid ning rajavad suhte eesmärke klientide ja töötajatega. (Bogdanov, O., Kadak, O. 2015)

Kokkuvõtteks võib ütelda, et antud kursus oli hea näide sellest, mis formaadis videoloengud IT kolledžis on ning andis väikese harjumuse neid vaadata ja kuulata. Videod olid ülesehitatud sarnaselt ehk kõik teemad olid edasi antud eelkõige isiklikule kogemusele ja näidetele tuginedes. Üldiselt oli videoid vaadates häirivaks asjaoluks auditooriumiga rääkimine ning küsimuste esitamine kuna videotel ei olnud kohati midagi kuulda eriti, kui arutelu oli natukene pikem. Kuid siisk oli tore näha erinevate taustadega IT inimesi rääkimas oma kogemusest ning jagamas oma nägemust ITst.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? [1]

Vastus:

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (ÕKE p 5.2.13). Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida õppejõuga. Korduseksamile tuleb registreeruda ÕISis (ÕKE p 5.2.8.1). Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral (ÕKE p 5.2.14). Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € (KKK p 10).

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?[2]

Vastus:

Eeldused: 1) üliõpilane peab olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, 2) üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot 3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Toetuse suurus oleneb üliõpilase keskmise sissetuleku suurusest ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab riigiportaalis Eesti.ee esitama vastava taotluse. Minimaalne ainepunktide arv semestris toetuse saamiseks on 30 EAP. Vajaduspõhine õppetoetus

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 20 Y = 28

Täies mahus õppimiseks on vaja aastas koguda 54 EAPd (2 x 27EAP). Antud juhul on puudu 54 - 20 - 28 = 6 EAPd. Täie mahu mittetäitmise puhul on vaja maksta 50€ 1 EAP kohta ehk kokku tuleb summa 6 * 50 = 300€. ITK finantsinfo

Viited

1. Seeman, T. (03.09.2015) [3]

2. Lang, E. (10.09.2015) [4]

3. Tuisk, T. (17.09.2015) [5]

4. Suvi, K (24.09.2015) [6]

5. Tennisberg, T. (01.10.2015) [7]

6. Unt, T. (08.10.2015) [8]

7. Bogdanov, O., Kadak, O. (15.10.2015) [9]

8. ÕKE - IT kolledži õppekorralduseeskiri [10]

9. KKK - korduma kippuvad küsimused [11]

10. IKT finantsinfo [12]