User:Vlaats

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Veiko Lääts
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Seoses ainega Õpingukorraldus ja erialatutvustus lootsin saada ülevaadet erialaga seonduvatest esimese kursuse ainetest. Järgnevalt võtaks kokku selle, mis teada sain ja selle, mis loengutest läbi kõlas. Lisaks toon välja ka enda isiklikud arvamused, mis mul loengute käigus tekkisid. Esimene loeng oli teemal Sissejuhatus erialasse, kus tutvustati koolisüsteemi ja kõrguharidusstruktuuri, milles toodi välja erinevad õppetasemed ja edasi liikumise võimalused. Nendest võimalustest olin ka eelnevalt üsna teadlik. Meelde jäi huvitav võrdlus sisendi- ja väljundipõhisest õppest. Edasi räägiti robootikast, kus tutvusti erinevaid võimalusi koolis sellega tegeleda. Huvi tekitas mainitud robootika klubi, mis tundus kasulik sealt saadava meeskonna töökogemuse tõttu edaspidisteks õpinguteks. Tutvustati veel ka õppekorraldus eeskirja, mis on kõige olulisem dokument õppimisperioodi ajal, kus kirjas vajalikud mõisted, õppetegevusega seonduvad alused ning osapoolte õigused ning kohustused. Oma õpingute korraldamiseks oli kindlasti vajalik teava Akadeemilisest kalendrist, millest kõige tähtsam on punase joone tähtaeg, millest tuleb kinni pidada. Minu jaoks oli väga julgustav ning inspireeriv see, et koolis on olemas tasemel üliõpilasesindus ja tuutorid, kelle poole on võimalik igal ajal oma küsimustega pöörduda. Räägiti üldiselt ka sellest, miks on oluline üliõpilasel anda tagasisidet õpinguprotsessist. See on oluline selleks, et muuta õpingukava omale meeldivamaks, tehes ettepanekuid õppekava,õppekorralduse muudatusteks.

Teises loengus võttis sõna IT Kolledži õppejõud Linnar Viik, kes rääkis põhiliselt innovatsiooni olemusest ja juhtimisest kirjeldades positsioneerimise erinevaid tahke. Tõi välja huvitava mõiste nimelt paradigma, mis tähendab mõtlemis viisi mõttemaailma muutuseks. Rohkelt oli ka erinevaid näiteid erivaldkondadest ja kogumaailmast, mis puudutab innovatsiooni. Rõhutati seda, et uuenduste elluviimiseks on vaja julgust erineda, mitte karta ebaõnnestumise ees. Enda jaoks polnud ma varasemalt innovatsiooni nii täpselt lahti mõtestanud, kuid nüüd sain asjast konkreetse ülevaate. Võrreldes eelmise loenguga, mis oli kõike õppetööga hõlmav ja laialdane, siis Linnar Viigi poolt innovatsioonist räägitu oli palju üheteemalisem. Järgmine loeng oli teemal Ideest teostuseni, kui Linnar rääkis asjadest idee tasandil, siis selles loengus rääkiti kuidas järgmine samm astuda. Nimelt kuidas alustada ettevõtlusega ning mida olulist silmas pidada. Kõik saab alguse nagu eelmisesgi loengus mainiti heast ideest. Võrreldi palgatööja ning ettevõtja erinevusi. Praktilises osas tegime SWOT analüüsi, mis hõlmas endas tuguvuste, nõrkuste, ohtude ja võimaluste omavahelisi soeseid. Võrreldes eelmiste loengutega lisandus ka praktiline õppepool, millest oli võimalus ka ise kaasa lüüa.

Neljanda loengu teemaks oli Robootika IT-Kolledžis, milles toodi välja motsivatsiooni tähtsus ja selle sõltuvus praktilisest tööst. Nagu ka eelnevates loengutes mainiti, et kõik saab alguse heast ideest, nii ka siin. Tutvustati erinevaid programmeerimisplatvorme, nt RoboCode, mis on avatud lähtekoodiga tarkvara algajatele, kes ei tea veel kuidas väga hästi programmeerida. Selle pealt on hea üle minna Java peale. Toodi välja oluline mõtteaine, et kui käsitleda mingit teooriat, siis on kasulik see protsess välja kirjutada (blogid). Kui uurida mingit probleemi, siis oleks hea kirjutada sellest ülevaatlik artikkel. Võrreldes antud loengut eelmistega on just robootika see hea koht, kus saab oma innovatsioonilisi ideid praktikasse rakendada. Viies loeng hakkas IT taristu teenuste ja lahenduste üksuse juhi Toomas Mõttuse tutvustusega NetGroupist, kus ta rääkis ettevõtte struktuurist, kommunikatsioonilahendustest, erinevatest pakutavatest lahendustest, nimelt serveriteenuste ennetavast hooldusest ja intsidendihaldusest. Seejärel võttis sõna üle NetGroupi konsultant ja asutaja Jaan Feldmann, kes kõneles serverikeskuse arhidektuurist. Lähemalt tutvustas siis seda, kuidas firmas võiks olla serveribaas ülesehitatud. Mitte ehitada server üles niivõrd füüsilisse masinasse, vaid kasutada selleks virtualiseerimist ning pilvarvutusklastreid. Erinevus eelnevatest loengutest oli see, et tegu oli konkreetse toimiva ettevõttega, mis oli huvitav.

Kuuendas loengust sain teada tehnoloogilise arengu mõjust keskkonnale, erinevate trendide mõju prognoosidest, ebasoovitavate tagajärgede võimalikest põhjustest ja IT kogukonna teenistusest. Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest esitas auditooriumile huvitavaid küsimusi, mis panid ka ennast käsitlema teema üle ja mõtlema. Võrreldes eelnevate loengutega räägiti ka siin loengus üsna palju tuleviku nägemustest IT valdkonnas. Läbi IT on meil suuremad võimalused muuta oma kogukonda kui need on olnud meie esivanematel. Järgmiseks külalisesinejaks oli Anto Veldre, kes rääkis töö arvuti-ikalduste tõrjerühmast. Täpsemalt rääkis küberrünnakutest ning puudutas ka teemat kuritegevusest IT valdkonnas, selle tekkepõhjustest ning võitlustest sellega. Mainis ka veel identiteedi vargusest, kui ühest tänapäeval tegutsevast kuritööliigist. Erinevatest laenuvõtmise võimalustest (SMS laen, krediidid), nende lihtsast käideldavusest ühiskonnas. See tähendab seda, et kõik võivad võtta laenu ilma suuremate kohustuste ja kaasnevate probleemideta. Rääkis ka uuest tehnoloogia arengust, tõi näite telefoni vahetusperioodi kohta, millal ja kui tihti keegi oma telefoni vahetab ning sellega kaasnevatest muutustest. Rõhutas seda, et meie tee ei piirdu sellega, et lõpetame IT Kolledži ära ning ongi kõik, kuid oluline on mõista seda, et jätkub elukestev õpe.

Viimases loengus räägiti kõrgharidusest ning selle tasemete reitingust vastavalt teadmistele kutseõppest kuni doktoriõppeni. Sain teada fakti, et Eesti kõrgharidusmaastiku alusel 2011 aasta sügisest on meil 6 avalikku- õiguslikku ülikooli, kolm eraülikooli, kümme riigi rakendus,- ja üksteist erarakenduskõrgkooli ning veel ka kaks kutseõppeasutust. TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe tõi välja huvitava võrdluse ka meie naaberriigi Soome kõrgharidusmaastikust . Tutvustas Soome uusimat ülikooli Aalto, kuhu on kokku liidetud kolm ülikooli. Tegemist on ülikooliga, kus õpib 20000 üliõpilast. Tegemist on ülikooliga, mis areneb edasi järgneva 10 aasta vältel, s.t arenemiskava 2020 aastani. Räägiti ka lähemalt kutsest, kui suunast, kvalifikatsiooniraamistikust ja sertifikaatidest ehk vastavustõendist. Mis meelde jäi oli H- indeks, parameeter, mis mõõdab teadlase töö suhtelist kvaliteeti. Selle mõõtlisel arvestatakse teadlase publikatsioonide arvu ning nende tsiteeritavust. Kokkuvõtvalt võib öelda, et igast loengust sai teada midagi uut ja huvitavat. Teema käsitlus oli väga laialdane ning andis edaspidiseks väga head ja vajalikud teadmised.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Tudengil on õigus minna korduseksamile. Üliõpilasel on õigus seda teha kuni kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.Korduseksam tuleb kokku leppida aine õppejõuga. Registreerida saab õppeosakonnas või e-posti teel.Õppeosakonnas peab olema kaasas maksekviitung tõestamaks seda, et REV kohal olev tudeng on tasunud korduseksami tasu 13 eurot. RE-kohtadel olevatel tudengitel on korduseksam tasuta.E-posti teel saates peab olema saadetud ka koopia maksekorraldusest. Korduseksamite tähtajad määrab aga konkreetset ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele on võimalik üliõpilasel minna järgmistel tingimustel: Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks. Puhkuse ajal ei saa deklareerida õppeaineid, kuid on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.