User:Vlahtari

From ICO wiki


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Vladislav Lahtarin
Esitamise kuupäev: 22.10.14

Essee

Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ oli meil neljapäevati ja niimoodi kaheksa nädalad järjest. Loengud viisid läbi EIK töötajad, kes tutvustasid meile Kolledzi sisemist elu ja õpimiskeskkonda, ning IT valdkonnaga seotud spetsialistid, kes andsid nõu kuidas õppida, kuhu suunata oma energija ja mida minust ootab tööandja. Mõni kord oli raske kohale tulla, sest see oli mul ainuke loeng sellel päeval aga ikka tulin, sest oli väga huvitav iga nädal näha uue esineja ja saada teada igaühelt nendest IT eriala kogemusest.

Esimene loeng [1] oli puhtalt sissejuhatav ja tutvustav. Seda viisid läbi Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ning Juri Tretjakov, kes rääkisid meile EIK-I õppekorraldusest ja sisekorrast. Jutt oli väga informatiivne ja kasulik, sest need kes varem pole ülikoolis õpinud said palju uut teada tudengi elust ja kohustustest. Mulle isiklikult oli mingi informatsioon juba tuttav kuna vaatasin infotundi sisseastujale, mis toimus 5. Juunil. Samuti tudengitele rääkisid stipendiumitest ja reeglitest. Põhjalikult oli selgitatud õppekoormusest, et palju IT Kolledžis täiskoormusel õpiv tudeng peab saama EAP semestris ja aastas. Samuti rõhutati seda, et tudengid probleemi või mure korral kohe pöörduksid õppejõu või muu EIK-s töötavale isiku poole. Üldiselt pärast seda loengut, mis muidu oli meil üleüldse esimene loeng EIK-s, jäi mul positiivne mulje ja koju jõudes oli mille üle mõtiskleda.

Teises loengus [2] tegi ettekande Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Alguses ta rääkis natukene endast, et kuidas tal õpimisega lood olid jne. Pärast seda tutvustas meile oma ainet ja mida on vaja teha, et sellel ainel arvestus saada. Aine arvestuse saamiseks on vaja kirjutada esse, kõikide loengute kohta. Esse kirjutamisel Margus väga rõhutas viitamist. Nagu ma aru sain see on tema jaoks üks põhilistest kriteeriumitest mida ta hakkab hindama. Mul on hea meel, et kohe õpingute alguses tegin endale selgeks kuidas viitama, sest olen kindel, et ees ootab palju sarnaseid kirjatöid, kus see kogemus tuleb kasulikuks. Peale seda hakkas ta rääkima õppimisest ja tooma näiteid kuidas õppurid tänu kursuse kaaslaste abiga algusest lihtsalt läbi said, kuid juba järgmisel semestril ei osanud iseseisvalt midagi teha. Niimoodi alati juhtub, et esialgu teiste abiga ei suudagi harjuda kõike raskustega aga pärast kui tuleb aeg isiseisvalt tegutsema hakata ei viitsi vastupidama suurt õppekoormust. Tänu selle loengule sain aru, et on õige aeg hakkata otsima endale seltskonda, kellega võiks koos õpima, sest alati on lihtsam kui inimesed toetavad ja aitavad teineteist, eriti õpimises.

Kolmanda loengu[3] taaskord viis läbi Margus Ernits teemal “Robootika ja Häkkimine”. Suurem osa ajast räägiti robootikaklubist, selle eesmärkidest ja saavutustest. Eriti oli väga motiveeriv see, et olid tudengid kes liitusid robotikaklubiga ja ilma varasema kogemusega robotitega saavutasid häid kohti Robotexil. Nagu öeldakse: “Kõik teadmised tulevad praktikaga.” On vaja ainult tahe ja vaba õpimisest aega. Selline klubi on väga soovitatav tudengitele, kes ei taha igavalt veeta oma vabaaja ja kes armastab millal tema pingutustest ja ideedest tuleb välja midagi huvatavad. Loengu teisel poolel oli juttu häkkimisest ja ma sain teada selle sõna tõelist tähendus, olin natukene ülatanud, sest enne seda loengud alati arvasin, et see tähendab teist.

Alates neljandast loengust [4] meid hakkasid külastama erinevad IT valdkonna spetsialistid, kes muidu kõik olid õpinud EIK-t. Oma debüüti tegi Janika Liiv teemaga "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast". Esimene mis mulle jäi meelde on see, et ta rõhutas kuivõrd on naisi vähe IT erialas võrreldes meestega. Olen temaga täiesti nõus. Enne kui ma kohtusin oma kursuse kaaslastega ma juba teadsin, et enamik minu kolleegidest peavad olema mehed, sest IT on tehnoloogiline eriala. Janika töötab veebirakenduste arendajana Toogl ettevõttes. Kui ta õpis siis polnud kindel oma erialavalikus, sest tal polnud varasema kogemuse selle erialaga. Kuid vaadates seda, mida tal õnnestus saavutada annab see motivatsiooni juurde, sest ma polnud programeerimisega üldse oma elus kokku puutunud. Nüüd olen kindel, et siin on võimalik õpida seda alates nullist. Loengu jooksul olid ka loosimisel paar T-särki, mis on päris hea ja kaval idee panda tudengeid kaasa mõtlema ja olla aktiivsemad kui nad tavalist on.

Viiendas loengus [5] esines meile Carolyn Fischer teemal "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele.". Teema polnud päris minu jaoks, sest õpin arendajaks aga igaks juhuks kuulus ära. Carolyn jutustas oma igapäeva tööst skypis ja tutvustas administreerija üldisema igapäevatööd. Lisaks andis ta päris häid soovitusi, mis panid mõtlema ja tegema järeldusi.

Saabus kuues nädal ehk siis ka kuues loeng[6]. Seekord loengu pidas Kristjan Karmo, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Sain teada, et olla testijana polegi nii lihte töö kui arvata võis. See amet on täis vastutust ja närvipingutust. Samuti Karmo rääkis meile mis müütid käivad testijate kohta, mis tegelikult tõsi ei ole. Oli huvitav teada saada näideste peal palju võis maksta mingi väike viga programmis. Summad olid hirmsalt suured.

Seitsmes esineja oli Andres Septer, kes rääkis meile IT tööturust[7]. Omas esinemises Andres oli humoorikas ja karmisõnaline, mis polnud sugugi negatiivne. Just need omadused panid mind kuulama iga minut tema loengust, sest oli näha, et esineja rääkis otseselt seda mida ta tõesti arvab. Tema ise aga on iseseisev ettevõtja. Võrdles omavahel suured ja väikesed firmad. Suurtes firmades ei pruugi palk suurem olla kui väiksemas firmas. Samuti kui töötad väikeses firmas siis sa kindlasti oled rohkem märgatav, sest suures firmas on väga raske ennast arendada ja esile viima. Esineja, nagu ka eelnevad loengu külastajad, jagas soovitusi tulevikuks nt, et me püüaks olla avatutena ja rohkem suhtleks, sest tööandjal ju pole kasu “tasakesi nurgas istuvatest töötajatest”.

Kursuse finishi loengu viis läbi Elar Lang teemal "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus"[8]. Alustas ta enda õpimis teega. Soovitas juba praegu hakata suhtuma õpingutesse niimoodi nagu me tahame näha tulevikus oma suhtimist tööse. Loengu teisel poolel rääkis ta veebi turvalisusest. Enne seda millal sa midagi laadid võrku, pead meeles pidama, et see võib sinna ka jääda. Üks selline vale samm ja sa võid iseendale saada vaenlaseks, sest tööandjaid võib häirida, ei sinust leidub internetist erineva “prügi”. Samas Elar väga rõhutas seda, veebis oleksid erinevad paroolid.

Olen tänulik kõikidele esinejatele, et jagasid meiega oma kogemust, soovitusi ja motivatsiooni õppimiseks. Sain palju kasuliku teada õpingute kui ka tuleviku jaoks. Ma usun, et ees mind ootavad päris mõnusad kolm tudengi aastad, sest ümbritsevad mind kursuse kaaslased ja õppejõud on sõbralikud ja alati abivalmid. Minu jaoks see on üks tähtsamaitest aspektidest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Vastus: Korduseksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [9]

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Vastus: Eksami läbikukkunud tudeng leppib kokku antud kursuse õppejõuga. [10]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?

Vastus: Korduseksamite registreerumine toimub ÕIS-i kaudu ja seda peab tegema vähemalt 2 päeva enne eksami kirjutamis kuupäeva. [11]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal kohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus: RF õppekohal korduseksamid on tasuta. OF õppekohal korduseksamid on tasulised. Selle tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-s [12]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?

Vastus:

  • Võib esitada akadeemilise puhkuse avalduse, mis on alates teisest õpinguastast. [13]
  • Teha akadeemilist liikumist
  • Peab kinnitama semestri individuaalne õpingukava [14]
  • Teha kordusarvestuse. See võimalus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust [15]

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus: Positiivset saadud hinnet võib parandada üks kord. Akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb viimane saadud hinde.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?

Vastus: IT Kolledžis täiskoormusel õppiva tudengil esimese semestri lõppus peab olema kogutud 27 EAPd, teise semestri lõppus on vaja koguda ka 27 EAPd ehk siis 54 EAPd kokku aasta jooksul [16]. Kui tudeng ei saa vajalikku hulka EAPd kokku siis peab ta maksma iga EAP eest. Kui esimesel semestril on kogutud 28 EAPd, siis tudeng ei peab midagi maksma, sest vajalik kogus on saadud. Teise semestri võlg on 27-21= 6 EAPd. EAP kokku puudujääk on 54-21-28 = 5 EAPd.

Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: Kui õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, siis tuleb tudengil tasuda: 5 * 50 = 250 €

Viited