User:Vlepvalt

From ICO wiki

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Autor: Vahur Lepvalts

Esitamise kuupäev: 6.11.2015


Essee

Kaugõppe kursusel osalejana oli meil auditoorseid tunde üks ning ülejäänud seitse loengut tuli järel vaadata.

Esimeses loengus[1] soovis Toomas Lepikult kaugõppuritele head kooliaasta algust. Sandra Niinepuu tutvustas üliõpilasesindust ja selle rolli. Inga Vau rääkis õppekorraldusest, sisekorrast, puudutas stipendiumite valdkonda, rääkis punase joone päevast jne, kõigest millega peab arvestama õppides. Rõhutas, et kolledži emaili aadress on ametlik infokanal. (Vau, 2015) Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis Moodle õpikeskkonnast – kuidas sinna ligipääsu saada. Loengusalvestused on üks IT Kolledži suurtest eripäradest. (Tretjakov, 2015) Lauri Võsandi rääkis huvitegevusest koolis, nt Robootika klubist, CodeClub: Python. Kristjan Karmo rääkis kuidas mitte teha oma tunniplaani spagetiks ning üldisi soovitusi paremaks toimetulekuks. „Ärge jätke küsimusi enda teada!“ (Karmo, 2015)

Tiina Seeman rääkis[2] projektijuhtimisest ja selle tähtsusest. Teist loengut kuulates oli vaimusilmas võrdluseks kohe praeguse töökoha projektijuhid, et tuua võrdlusi loengus kuulduga ning olemasolevatele kogemustele nendega töötamisel. Lektor kirjeldas väga detailselt mis on projektijuhi töö ülesanded, eesmärgid, nende murekohad, milline on nende vastutus projektide/tööde valmimisel jms. „Väga vähe on projekte millel sa paned alguses paika aja, raha ja skoobi ja kõik läheb ludinal kuni lõpuni. Siis ei oleks projektijuhti tegelikult vajagi. (Seeman, 2015)

„Et eesmärke täita pead sa olema harjunud õppima õppima, kohanema mingi situatsiooniga ja olema paindlik,“ (Lang, 2015) Kolmandas loengus[3] rääkis Elar Lang kui tähtis on õppimine ning tahtmine õppida ning mulle meeldis, et ta ei häbenenud välja tuua asjaolu, et ta ise ei arvanud kunagi nooruses nii. Kuid seejärel võttis ennast kokku ja läks õppima ning nüüdseks on kaks kõrgkooli lõpetanud cum laude. Põhiline mis teda innustas õppima oli see, et ta ei tundnud termineid. „Räägin töökaaslastega samast asjast, kuid erikeeles – ei saa üksteisest aru.“ (Lang, 2015) Tema loeng oli minule kõige innustavam ja inspireerivam. Programmeerimist õppis ta ise enda käel ning praegusel hetkel töötab ta turvatestijana ning annab selle teemalisi koolitusi. „Whether you think you can or whether you think you can't, you're right.“ (Henry Ford).

Taavi Tuisk rääkis oma loengus[4] süsteemiadministraatori tööst. Mainiti, et kindlasti üks tähtis asi on dokumentatsiooni loomine ning selle hoidmine up to date. Administraatorina töötajal peab olema suur stressitaluvus ning olema valmis, et arendajad näitavad näpuga nende suunas kui projekt nii kiiresti välja ei saa lastud kui juhtkonna poolt on loodetud. Tuletati ka meelde, et tänapäeval ei saa ka administraatorid hakkama ilma programmeerimise oskuseta. (Tuisk, 2015)

Kert Suvi loengu[5] põhiteemaks oli tarkvara testimine. Enamasti ettevõtjad ei pööra suurt tähelepanu testimisele, sest selle käigus otseselt ei looda enam midagi, sest projekti kirjutavad ja viivad ellu ikka arendajad ja administraatorid, ning arvatakse, et testijad viivad lihtsalt tööjõukuludega ettevõttest raha välja. Nagu Suvi näitena välja tõi, siis mitte testitud rakenduse live’i viies ei pruugigi midagi halba juhtuda ja kõik võibki töötada. Aga võib ka juhtuda kõige hullem, kus rakenduse tööst sõltub kellegi elu.

Kuuenda loengu[6] külalislektor oli Targo Tennisberg. „IT on paraku kliendi rahulolu poolest, igasugu muude tööstusharude seas, üks madalamaid.“ (Tennisberg, 2015), sellise mõtte ütles lektor selle kohta, et nagu vanasti alkeemikud üritasid petta inimesi vale kullaga, siis ka tänapäeva IT maailmas proovitakse siiski kliendile müüa varjatult vähem, kui klient on ostnud.

Tanel Unt rääkis loengus[7] IT ettevõtlusest. Kuigi tal IT kooliharidus puudub, siis programmeerimisega seotud ettevõtteid on ta loonud üksjagu, millest esimese lõi ta enne täisealiseks saamist. Töötanud on ta ka kellegi teise palgatööl, aga see ei ole talle kunagi meeldinud. Loengus rääkis ta äriidee elluviimisest, tähtis on leida endale projektikaaslased keda usaldad ja kellega on hea läbisamaine., „Peate omale valima inimesed, kellega ka väljaspool tööd tahate koos olla“ (Unt, 2015). Julgustas mitte kohe otsima investoreid oma projektile, vaid ka oma raha sinna alla panna, sest see on teda vähemalt ühes projektis õpetanud kuidas saada kokkuhoidlikult hakkama, ning kohe mitte minna uusi servereid ja kõige paremaid töövahendeid ostma, vaid oma koodi hoopis selle asemel optimeerima. „Parem on omada palju väikeseid kliente, kui ühte suurt,“ (Unt, 2015) sellega mõtles lektor, et kui su ettevõttel on palju väikeseid kliente, siis ühe-kahe ära minek ei mõjuta firmat rahaliselt niiväga kui ühe suure kliendi ära minek.

Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak olid viimase loengu[8] lektorid, peaesineja oli neist viimane, ning räägiti analüüsi tähtsusest IT-s. Toodi väga huvitavaid ja päriselust näiteid, et mida millist infot saab analüüsi käigus koguda ja kuidas vähegi tark ettevõtja seda oma kasuks pöörab. Näiteks otsides veebipoest valgeid televiisoreid ja kui sa ei osta midagi, siis umbes nädalapärast on neil just sooduspakkumine seda värvi teleritele.

Kokkuvõtteks oli loenguid mis kutsusid rohkem kuulama ja neid mis vähem. Kõige enam paelusid oma kogemuste ja reaaleluliste näidetega Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, Elar Lang ja Taavi Tuisk. Enamus loengutest käis läbi pidev teema, et testimine on vajalik nii arendamise käigus, selle lõppjärgus kui ja lõpp rakendusele. Tuleb õppida õppima, see on üks tähtsamatest asjadest, mis aitavad edasi liikuda ja aitavad omandada uusi teadmisi. Tuleb olla julge ja mitte karta oma ideid ellu viia.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?


Vastus

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[9] Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[10] Kordussooritus tuleb registreeruda ÕISis.[11] Riigi finantseeritaval õppekohal on kolm kordussooritust tasuta.[12]


Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?


Vastus

  • Koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava
  • Teha ära kordussooritused
  • Avaldus akadeemiliseks puhkuseks
  • Võimalus akadeemiliseks liikumiseks


Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet.[13]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.


Vastus

Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt, ning selle täies mahus täitmise määraks on 27 EAP-d semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.[14]

Seega õppeaasta lõpuks peab olema sooritatud vähemalt 54 EAP-d. Kui esimeses semestris sooritatakse 28 EAP-d ning teises 22, siis esitatakse järgmisel semestril arve 4 EAP kohta summas €200.[15]

Kasutatud materjal