User:Vlutter

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Veronia Lutter

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine koosnes kaheksast huvitavast loengust, kus oma ala spetsialistid käisid meile erinevatest IT-valdkondadest ning oma kogemustest rääkimas. Ma arvan, et see andis mulle palju juurde, sest loengud olid kõik harivad ning sain ka IT-valdkondade kohta palju uut teada.

Esimene loeng, mille teemaks oli õppekorraldus ja sisekord, toimus juba 29. augustil, kus meile esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Marko Puusaar. Selles loengus räägiti lähemalt erialast, õpingukorraldusest ja kõige tähtsamast-punase joone päevast. Samuti saime aimu, kuidas koolis asjad käivad ning mida õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine endast kujutab. Kuulsime ka erinevatest klubidest, mis koolis tegutsevad ning üliõpilasesinduse esimees Urmo Lihten rääkis ka veidi tudengielust.

Teine loeng toimus 6. septembril ning meile tulid rääkima Helpdesk`ist Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Nad rääkisid lähemalt enda tööst Helpdeskis ning tegid seda üsnagi huvitavalt. Sain palju uusi teadmisi Skype kohta ning selle kohta, kuidas seal töötada on. Mehed rõhutasid, et Helpdeskis töötamiseks on vaja kindlasti olla heatahtlik, hea suhtleja ning ääretult kannatlik, sest peab palju tegelema ka rumalamate arvutite kasutajatega. Mulle meeldis see loeng isiklikult kõige rohkem, sest see oli tõesti kaasahaarav ning Helpdeski tutvustav video, mida nad näitasid, oli ikka äärmiselt naljakas. Skypest jäi ka üpriski hea mulje, sest nagu mehed ütlesid, on seal kõik töötajad nagu suur pere ning sealne õhkkond tundus olevat samuti väga meeldiv. Pärast seda loengut tekkis küll tahtmine kunagi Skype tööle minna.

Kolmandal loengul rääkis meile Janika Liiv, kes on IT Kolledži vilistlane, teemal subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Tema töötab Rubys ja rääkis oma kogemustest nii tööl kui ka IT Kolledžis. Janikat oli huvitav kuulata, sest ka tema ei teadnud kohe alguses, mida ta täpselt õppima tuli ning kas ta ikka suudab sellega toime tulla. Alguses ta plaanis kooli pooleli jätta, kuid kui Robotexi klubiga liitus, sai ta palju oskusi juurde ning otsustas siiski õpinguid jätkata. Ma arvan, et see on heaks eeskujuks paljudele, kes kahtlevad valitud erialas - ei tohi kohe alla anda, kui raskeks muutub, vaid pigem raskustele vastu seista ning võidelda. Janika käis ka kooli kõrvalt tööl, et ennast proovile panna ning kogemusi ja oskusi juurde saada. Mulle meeldis see, et ta õhutas tüdrukuid rohkem IT-ga tegelema ning mitte kartma lööma, kui keegi ütleb, et nad ei suuda seda. Kahjuks on nii, et IT on rohkem ikka meeste pärusmaa ning seetõttu on eriti tore, et ta seda muuta püüab.

Neljandas loengus käis meile samuti rääkimas IT Kolledži vilistlane Andres Septer teemal IT tööturg. Loengus ta keskendus põhimõtteliselt kahele suurele grupile: lipsukandjad ja karvased ning siis küsimusele vastamisele, et kumba peaks kuuluma. Ta tegi juttu ka riigisektorist ja erasektorist ning tõi enda vaatenurgast välja kummagi plussid ja miinused. Andres seletas meile ka lahti spetsialistide ja generalistide vahe ning andis nõu, kummasse parem kuuluda oleks. Ta rääkis samuti ka IT valdkondadest ja isiklikult arvas, et parem oleks erinevatest IT-valdkondadest teada väheke, kui teada palju ühest kindlast valdkonnast. Kindlasti on huvitav tegeleda erinevate IT-valdkondadega, kuid lihtsam oleks ikka spetsialiseeruda ühele kindlale erialale. Kuigi ta rääkis suhteliselt eluks kasulikest teemadest, jäi minu jaoks see loeng miskipärast siiski natuke liiga igavaks.

Viiendas loengus oli siis teemaks karma, millest meile rääkis Martin Paljak. Tema on töötanud vabakutselisena juba mitu aastat ning rääkis meile vabakutselisena töötamise plussidest ja miinustest. Ta rääkis ka Redditist ning karmast. Ta tõi välja, et paljud võivad internetis kedagi teist teeselda, kuid et päris elus pole see võimalik ning paraku just nii see on. Teda kuulates tuli korraks isegi endale mõte kunagi vabakutselisena töötada, kuna siis ei pea kellestki sõltuma ning saab olla iseenda boss. See mõte tundub väga ahvatlev. Martini loeng mulle meeldis, kuna sain teada, et ei pea ilmtingimata kellegi heaks töötama, vaid saab ka iseseisvalt midagi kasulikku ära teha.

Kuues loeng, mille teemaks oli „Tere tulemast Ignite'i maailma“ oli üsnagi huvitav. Meile tulid sellest rääkima lausa neli inimest: Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nad alustasid rääkides oma firmast ning hiljem kaasasid ka publiku mängima ühte mängu, mida oli täitsa huvitav jälgida. Mulle meeldis, et nad ka publikuga suhtlesid ning tegid asja meie jaoks põnevamaks.

Seitsmes loeng tutvustas meile testimist ja tarkvarakvaliteeti. Sellest tuli rääkima Kristjan Karmo, kes oli jällegi IT Kolledži vilistlane. Tema õppis koolis administreerimist, kuid on ka nüüdseks tegelenud arendusega ja testimisega. Teda oli huvitav kuulata ning ta oli valmistanud ka väga hea presentatsiooni. Kristjan rääkis meile erinevatest testimise müütidest ning lükkas neid ümber. Ta tegi juttu samuti ka testimise plussidest ja miinustest. Kristjanit oli huvitav kuulata, kuna tal on palju kogemusi erinevate IT-valdkondadega, mida ta ka meiega jagas.

Kaheksandal loengul tuli meile rääkima Siim Vene, kes töötas IT-valdkonna juhina Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Siimu oli väga huvitav kuulata, sest saime teada, missugused haigla arvutid on ja kuidas seal asjad toimivad. Ta rääkis lähemalt ka haigla võrgusüsteemist ning enda tööst. See loeng pani mõtlema, et kui tähtis on ikka tänapäeval tehnoloogia ja kuidas see meie igapäevasele elule kaasa aitab. Siimu oli väga huvitav kuulata, sest tal jutt pidevalt jooksis ja hea oli ka see, et ta publikuga suhtles.

Mulle andsid need loengud palju juurde ning sain palju uut ja huvitavat teada IT kohta. Kuigi loengud käsitlesid erinevaid IT-valdkondi, siis oli neil ka midagi ühist. Sain teada, et IT on väga lai valdkond ning seal on palju huvitavaid ning vähem huvitavaid ameteid, kuid igaüks leiab kindlasti just temale sobiva ameti. Ühiseks jooneks oli kõigi loengute puhul see, et kõik rääkisid natuke ka enda isiklikest kogemustest ning kinnitasid, et IT on huvitav eriala, mida õppida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

  • Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.
  • Kordusarvestuse puhul peab arvestusele registreeruma õppeosakonnas.
  • Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
  • Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.
  • REV- tudengile on kordussooritus 14,2 €.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

  • 1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
  • 2. Üliõpilane kohustub õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.
  • 3. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.
  • 4. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
  • 5. Üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.