User:Vmovko

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Vassilina Movko

Kood: ******70

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.[1]

Sissejuhatava loengu käigul räägiti läbi palju olulisi asju. Kõige huvitavam osa oli stipendiumi saamise tingimused, ning täis koormuse ja tasta õppimise reeglid. ÕIS-i ja Moodle-i kasutamine oli mulle juba enne selgeks tehtud. Rõhutati seda, et suurte raskuste ja probleemide tekkitamise vältimiseks tuleb suhelda, nii gruppi kaasladega, kui ka Kolledži esindajatega. Positiivne moment oli teada saada, et suurem osa loengutest, kui mitte kõik salvestatakse, ning on avalikust internetist kätte saadavad.

Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.[2]

Tartu Ülikooli [3] lõpetaja Andres Kütt on põhikoolist saadik arvuti hull. Huvitav on see, et kuigi ta mängis arvutimänge, oli ta rohkem harrastanud programmeerimist. Üks suurimatest murest oli tema jaoks et ta õpis hoopis matemaatilist statistikat, mitte oma lemmik ainet. Kuigi magistri kraadi saamine oli tema jaoks eriti tähtis, seega läks ta selle sai ta EBS-ist[4]. Töökarjäär käis tal paralleelselt. Töötas ta pangas, siis Skype-is, samal ajal läks ta saama MIT-st magistri kraadi saama. Vaatamata sellele, et kodus tal olid väikesed lapsed, ja pidi ta tööle käima Andres naudis oma õppinguid. Teine osa tema loost oli pühendatud arhitekti töö kindlaks märamisele. See oli pigem abstraktne kui täpne seletamine. Kokkuvõttes võib öelda, et igaüks ei sobi arhitekti positsioonile, mõni kogenud senior programmeerija saab aga mitte iga üks.

Kristel ja Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid Kolmas loeng [5] meeldis mulle kõige rohkem oma positiivse eneergia eest. Sealt ma sain teada kuidas kahel inimesel tekkis tahtmine oma ideet realiseerida startupi. Juba algusest peale oli selge, et nende startup on edukas, seega oli huvitav jälgida nende juttu. Arusaamine, et inimesed said oma ideele toetust võõras riigis on ülatav.

Kristel on üks uudishiimulik neiu, kes sai aru, et testimine on see, mida ta tahab elus teha. Pärast IT Kolledži [6] lõpetamist oli ta juba kogenud testija (sest õppingute kõrval käis tööl), ning ostis endale uusi väljakutseid. Siis Kristel sattus Londonisse, kus võttis osa ühest projektist mille raames testijad said erinevaid süsteemid proovile panna, ning nende nõrgaid kohti leida nii öelda "kodukontorist". See töö lubas raha iga leitud bugi eest, seega asi oli koguses — mitte kvaliteedis. Minu arvates, see oli tuleva startupi idee alguseks, sest Kristel rõhutab, et tema suhtlemine selle töösse erines sellest, kuidas ta enne töötas halvema suuna.

Marko lugu algas sarnaselt, ta ei teadnud mis ta elus tahab teha, ning IT Kolledži [7] sisenemisel otsustas, et hakkab programmeerijaks. Vaatamata sellele, et ta ei ole sellega varem kokkupuutunud, huvi oli päriselt tekkinud, ning ta alustas oma äriga: veebilehte ehitamisega. Raamatipidamise osas teda aitas ema. Mõneks hetkeks elu on toonud teda samuti Londonisse, kus ta kohtus Kristelit. Kahekesi hakkasid nad asjade laenutamise projektiga, mille raames turu uuringu jaoks käisid nad naabrite uste koputamas, ning küsides, kas neid võiks see idee huvitama. Selgus et esimesest mõtest huvipakuta idee ei pea alati igaühele meeldima. Nii et mõni aja möödudes olid Kristel ja Marko nõus, et tööristade laenutamine ei ole nende teema.

Kristel ja Marko on olnud nii tublid, et võitsid 25,000.00 USD Angelhack'ilt [8] oma äri loomiseks. See andis neile märku, et nad on õiges suunas siiamaani liikunud. Selle järel sattusid nad Techstars [9] laagrisse, kus kolme kuu jooksul neid õppetati oma äri edukat arendamist.

Presentatsiooni suur osa on pühendatud Eesti sturtupide tutvustamisele, ning kuulajatel peaks tekkima küsimus, miks Eestist on nii palju häid sturtuppe? Või siis vähemalt peaks tekkima tunne, et ka mina olen Eestist päris, mul peaks see sturtupi eelis juba vere sees olema. Samuti peab mõtlema sellest, et sturtupi loomine erineb äri loomisest, idee, juurdeminek ning suhtumine on teised. Kristel ja Marko hakkasid Testlio [10] arendamist startupina, nüüd aga ei ole neil tahtmist oma projekti ära müüma. Nende esinemine jättis hea tunne, et oma ideid tasub proovite panna, et esimestel etappidel sõbrad tulevad appi, et saab oma võimetega hakkama.

Lembitu Ling aka Snakeman: "Süsadminnimisest"

Neljanda loengu [11] esineja on iseõppinud IT-mees. Lembit rõhutas seda, et edukaks enese õppimiseks ja arenemiseks on abiks head kolleegid, kes oskavad õige suuna määrata ja vigu leida. Dokumentatsiooni lugemine on alati kasuks, sest juba tuttaval meetodil võivad olla enne sinule tundmatud võimalused. Lembit vahetas mitu töökahta, mis minu silmades on õige lähtumine. Töökoha pidev muutmine laiendab silmaringi, tulevad uued ideed ja eesmärgid, saab valida uusi väljakutseid. Samuti see tugevdab inimese iseloomu. Loengus anti mitu häid soovitusi sellest, näiteks et 24 h kättesaadavat teenust peab vähemalt 3 inimest teenima üksi võib selle tööga saada hulluks.

Andres Septer ja Einar Koltšanov: "IT tööturg ja karjäärikäänakud"

Viiendas loengus[12] rääkis Andres Septer kuidas IT-Kolledži lõppetaja tööturule saab. Nõuandeid olid pigem igaühele sobivad, mitte ainult IT-Koledži tudengitele. Näiteks, on alati kasulik enne CV saatmist uurida, mis tingimused on ettevõttes, selleks peab mingi tuttavat leida, kes teab oma kogemuse pealt. Räägiti ka sellest, et head kohad on ette pakutud tuttavatele inimestele, ning selle järgi võõrastele. See küll ei ole saladus, kuid minu arvates ei ole ka probleem, sest kvaliteetset spetsialisti on näha, ning tark meeskonnaliider oskab inimese oskusi hinnata. Samuti Anres jagas oma mõtteid sellest mis poolest erinevad suured ettevõtted sturtupidest.

Einar Koltšanovi põhiidee oli selles, et IT valdkond on avatud ka neile, kes omandas kõrgema hariduse teises valdkonnas, ning rääkis SCRUM masteri tööstülesannetest. Suur osa loengust oli pühendatud teemale: IT vs äripool. Tänapäeva suur peavalu, mis on tekkitud sellega, et IT pool ei mõtle äri poolega kaasa, et suhtuvad teineteisse nagu nad oleksid konkurendid, mitte kaaslased. Soovituslik on muidugi sama visiooni jagamine ja käitumine nagu üks tervik.

Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja: "Andmed ei allu analüüsile"

Kuuendal loengul [13] oli üksik esineja Ivar Laur, kes tutvustas andmete analüüsi. EMTA [14] analüütikaosakonna eesmärgiks on aidata riiki õigeid otsusi vastu võtta. Kogunute andmete põhajal saab erinevaid seosi leida, ning tulevike projektsiooni teha. Tema osakonna inimested on pideva rõhu all: ülevalt proovitakse nende otsusi mõjuda, tehnika ei saa hakkama Big Data töötlemisega. Sellega on ka välja toodud, kui oluline on see, et andmed oleks õiges formaadis, struktureeritud ning masinloetavad.

Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse

Seitsmendal loengul [15] sai teada Eesti küberkaitse[16] koostöö ajalugu kohta. Huvitav fakt, mis enne oli minu jaoks saladuseks on see, et ülemaailme küberkuritegevuse ametlik keel on vene keel. Jaanus Priisalu tutvustas enda hariduskäigust, ning jagas üht huvitavat mõttet, et sa mitte kunagi ei tea mis olukorras sa vajad seda või teist varem õppitud asja. See kinnitas ka minu enda veendumust, et miski õpidut asi ei ole liigne. Samuti olen täiesti temaga nõus, et keerulisi asju saab õpetada kerges vormis, näiteks mängides, nii need on kergem arusadavad.

Hedi Mardisoo, Starman AS: "IT ja turundus"

Kaheksandas loeng [17] oli ühelt poolt viienda loenguga sarnane, sest oli jutt ka sellest, et äripool (turundus) ja IT osakond peaksid hästi läbisaama. Starmani [18] turundusjuhi sõnadel nende põhi seos on tööriistades – turundus tugineb analüütikale, mis omakorda vajab andmeanalüüsi. Viimane sõltub turundusest ja programmeerimisest. Kokku seda nimetatakse Growth Hacking. Lektor jagas oma kogemust sellest, kuidas PR töötab ja mis on selle võimalused. Varem töötas Heidi äritarkvara pakkuvas ettevõttes. Oli tal ka panga töötamise kogemus, kus ta oli äripoole ja IT lingiks. Ta kinnitas ka sissejuhatava loengu idee, et suhtlemine on väga oluline faktor eduka äri arenemisel.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

  • Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [19]

  • Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.[20]

  • Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Eksamile/ arvestusele registreerumine ÕISis on nõutav. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [21]

  • Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka![22]

  • Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole;[23]

Küsimus 1

  • Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava ja (või) õppevormi vahetamise taotlemiseks peab esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen. [24]

  • Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Ei pea, juhul kui olen sooritanud õpinguaja jooksul kõik täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. [25]

  • Millega peab arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Lõpetamisel õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.[26]

Lisaks peab arvestama sellega, et iga ainepunkti eest üle arvestatud piiri, tuleb tasuda 50 EUR-i. [27]

Ülesanne

  • Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Vastavalt IT Kolledži õppeteenuse tasumääradele[28] tuleb osaliselt hüvitada õppekulud, kui kogutakse semestris vähem kui 27 EAP semestris, määraga 50 € 1 EAP kohta.

Esimesel semestril 1 EAP, teisel semestril 8 EAPd, kumulitatiivselt: 1 + 1 + 8 = 10 EAPd ning esitatav arve on 10*50 = 500 €.

Viited