User:Vnitsenk

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Vladimir Nitsenko, AK11

Esitamise kuupäev: 01. november 2013


Essee

Käesolevas essees tutvustan lühidalt vaadatud loengute salvestustest saadud tähtsaima informatsiooni ning avaldan oma arvamuse käsitletud teemade kohta.

Esimene loeng hakkas Inga Vau esitlusest. Tema tutvustas kooli üldiselt, toonitas akadeemilise tava järgimise vajadust. Mainis, et kui tudeng soovib edasi minna magistrisse teises ülikoolis, siis peab ta kindlasti pöörama rohkelt tähelepanu ka teoreetilistele ainetele, mitte ainult praktikalisele osale. Väga kasulik info oli näiteks see, et IT Kolledži tudeng saab kasutada TTÜ akadeemilise raamatukogu täismahus, samaväärselt TTÜ tudengitega. Oli selgitatud akadeemilise kalendri olemus, punase joone päeva olulisus, põhjalikult selgitatud deklaratsiooni esitamine ÕIS-is. Tutvustatud e-õppe keskkondi: ÕIS ja Moodle. Väga positiivse mulje jättis see, et Inga Vau selgitas hästi põhjalikult õppekoormuse mõistet, tasulise ja tasuta õppevõimaluste, täitmata ainepunktide eest arvete esitamist. Indrek Rokk tutvustas arvutiklasside ja WiFi kasutamise tavasid. Merle Varendi tutvustas stipendiumite olemasolu, mainis ka õppeprotsessi ja õppeainete kohta tagasisidestamisest. [1]

Teises loengus rääkis Margus Ernits tudengite ja õppejõu motivatsiooni probleemidest. Selleks, et motivatsioon ei langeks, peaksid kõik tudengid õppima vastutustundlikult, kindlasti vältima spikerdamist ja akadeemilist petturlust. Õppisin sellest loengust, et tööde vormistamisel peab korrektselt allikatele viitama; see on väga tähtis igasugu töö juures ning loomulikult ka lõputöös. Olen ise ka arvamusel, et keerukad, nii praktilised kui teoreetilised ained, õpetavad ennekõike õppima ja mõtlema. Väga kasulik oli saada teada Ideekaardist – MindMap’ist, mis aitab tudengile kiiresti ja arukalt loengust saadud infot „konspekteerida“ ning hiljem meelde tuletada. Oli tutvustatud ka väga huvitava Robootikaklubi võimalusi ja kogemusi ning üles kutsutud astuma klubi liikmeks, mainitud klubi saavutustest (nt Robotex). [2]

Järgmises loengus käsitles Linnar Viik väga huvitavat ja innustavat teemat – innovatsiooni. Minu jaoks oli heas mõttes uskumatult uus, et innovatsiooni mõiste on pärit lausa 16. sajandist, küll ei olnud see majandustermin, vaid oli pigem seotud jumaliku anne ja tunnustamisega. Alles 19. sajandi lõpust hakkas termin olema seotud uute ideede ja teostamisviisidega. Tänapäevases maailmas on üks huvitavaimast arusaamast äriedu saavutamisest on „fail fast, fail small“. See tähendab, et edukam on see, kes paneb oma innovatiivsed ideed koheselt proovile rahulikumas keskkonnas, katsetab, võtab iga ebaõnnestumise ühe hea kogemusena. Ta liigub edasi, mitte ei oota pool elu seda „õigemat hetke“ ja panustab siis kõigega, mis temal olemas on. Linnar Viigi loeng oli väga kaasahaarav, ning minul endal tekis soov end muuta innovatiivsemaks, rohkem ideid välja käia, selle juures mitte pöörata tähelepanu idee võimalikule hullumeelsusele. [3]

Neljandas loengus tutvustas Tarmo Randel infoturbe aspekte. Oli antud ülevaade sellest, mis on IT kuritegevus, milleks on näiteks küberkuriteod pangakaartidega. Loomulikult toimub kriminaalses IT sektoris pidev arendustegevus, mistõttu rakenduste ja süsteemide turvalisusele tuleb mõelda pidevalt. Ta rääkis sellest, et levinumad küberkuriteod Euroopas on tänapäevadel näiteks arvutisse pahavara laadimine, mis lukustab selle või krüpteerib andmed, kurjategijad aga küsivad raha arvuti lahtilukustamise eest. Veel üheks levinuks kuriteoks on carding, mis tähendab, et krediitkaartidelt varastatakse andmed ja müüakse maha. Kuritegevus IT maailmas on kasvutrendil, mida kinnitab fakt, et küberkuritegevusest saadud tulu on narkokuritegevuse tulust juba suurem. Turvalisuse tagamiseks peaks arendama kaitsemehhanisme ning parandada seadusi. [4]

Andres Käver rääkis oma loengus elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Tundus, et lektor näeb kooli nii tudengi kui ka õppejõu vaates, ning see tegi loengu üpris huvitavaks. Väga kasulik minu jaoks oli kindlasti see, et ta rääkis nii endise õpilase kui ettevõtja rollist. Üks Andres Käveri soovitustest oli võtta tõsiselt ka majanduse ained. Nende abil on võimalik saada aru äriloogikast, kliendi soovidest ja vajadustest, ning sellest kuidas ärimudel võiks välja näha. [5]

Kuuendas loengus oli juttu Skype’i juhtimiskeskuse tööst, mida kirjeldasid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Suuremates ettevõtetes on mõistlik ja tõesti väga oluline monitooringukeskuse (NOC) olemasolu, mis tegeleks IT-süsteemide haldamise ja operatiivse toimingutega. NOC meeskond osutab tugiteenust, edastab veateateid õigele spetsialistile. Sellega ennetatakse suuremaid probleeme ja administraatorite koormus on mõistlikkuse piires. Loomulikult on Skype’i NOC serverite ja süsteemide hulk väga suur. [6]

Seitsmenda loengu teemaks oli „Kuidas saada superstaariks“ (ehk IT valdkonna tipp-professionaaliks). Ats Albre ja Helen Piirsalu andsid ülevaate tarkvara arenduse protsessist ja selle erinevatest faasidest. Loengust sain teada, et IT superstaariks saamiseks on olulisimad aspektid ennekõike baasteadmised, siis pidev enesetäiendamine, õppimine, huvi programmeerimise vastu, töökogemus, suhtlemisoskus, ning loomulikult ka meeskonnatöö. Kirjeldati ettevõtet Nortal, kus saab praktilisi oskusi Nortali suvekoolist. Peale kandideerimist ja koolituse läbimist määratakse praktikantidele juhendaja, ning antakse tema jälgimisel ja juhendamisel ülesanded juba reaalsetes projektides. [7]

Viimases kaheksandas loengus, mille läbiviijaks oli Skype’i personalijuht Merle Liisu Lindma, oli räägitud elust ja hoiakust. Sellist laadi loengud mulle ülimalt meeldivad, sest nad on reeglina positiivsed ja tõstavad minu motivatsiooni midagi saavutada. Ka see loeng ei olnud erandiks, ning andis väga palju positiivset energiat. Nõustun lektoriga täielikult, et meie elu on selline nagu me ise tahame seda näha ja näeme, ning meie kujundame selle ise läbi oma suhtumise ja hoiakute. Ka lektori enda näitel, et algul on ta õppinud füüsika õpetajaks ja hetkel tööl Microsoft personaliosakonnas, illustreeris suurepäraselt elu pöördeid. Nendeks peaks olema alati valmis, ning kui nad tulevad võtma neid vastu rahulikult. [8]

Kokkuvõtteks ütlen kindlalt, et minule olid eelkirjeldatud loengud väga kasulikud. Mõned motiveerisid mind rohkem mõtlema, saavutama, tegema, üritama. Mõned andsid väärtuslike teadmisi. Hea, et loengutel olid elulised näited ja piisavad küsimuste voorud. Kõige olulisem elus ongi olla kindel selles, mida tahad saavutada, sihikindel; endale truu, kuid samal ajal innovatiivne enda suhtes.


Kasutatud allikad

[1] Indrek Rokk, Merle Varendi, Inga Vau. Õppekorraldus ja sisekord. [ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336]

[2] Margus Ernits. Õppimine ja motivatsioon. [ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f]

[3] Linnar Viik. Innovatsiooni olemus ja juhtimine. [ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1]

[4] Tarmo Randel. IT-profid küberpättide vastu [ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773]

[5] Andres Käver. Elufiolsoofia ja IT Eestis. [ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823]

[6] Jüri Garvilenkov, Erki Naumanis. Skype NOC Monitoring. [ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef]

[7] Ats Albre ja Helen Piirsalu. Kuidas saada superstaariks [ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269]

[8] Merle Liisu Lindma. Life is an Attitude. [ http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25]


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestuseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuse tegemine tuleb kokkuleppida ainet õpetava õppejõuga [1]. Kordusarvestusele tuleb ennast registreerida ÕIS-is [3] vähemalt 2 tööpäeva enne sooritamise päeva [2]. Kordusarvestus on RF kohal tasuta, OF kohal aga tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [4]. 2013/2014 õppeaastal on kordussoorituse tasu REV/OF tudengitele 20 eurot. [5]


Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Üliõpilasel (sisseastumine alates 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust kui on täidetud järgmised eeldused [6]:

a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu (s.t vähemalt 90% ulatuses, ehk kumulatiivselt 27 EAP semestris) või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära;

d) üliõpilane ei ole akadeemilisel puhkusel. [7]


Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust ühe pereliikme kohta [8]:

a) sissetulek kuni 70 eurot – toetus 220 eurot;

b) sissetulek 70,01–140 eurot – toetus 135 eurot;

c) sissetulek 140,01–280 eurot – toetus 75 eurot.

Toetust saab taotleda läbi riigiportaali www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus. Taotlusi saab esitada semestri esimese kuu jooksul 1.-30. september ja 1.-28.(29.) veebruar. Kui tudeng leiab, et riigiportaalis on viga seoses tema läbitud õppemahuga, peab ta kontakteeruma oma õppeasutusega.


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Lahendus

Tudengikood 10131749

X=23

Y=28

Õppekava täies mahus täitmine on miinimum 27 EAP-d semestris. Õppekulude hüvitamise määr on 50 €/EAP [9]

Esimese semestri EAP puudujääk miinimumist: 27-23=4

Teise semestri EAP ülejääk miinimumist: 28-27=1

Pärast esimest semestrit esitatakse arve summas 50x4=200€

Pärast teist semestrit esitatakse arve summas 50x(4-1)=150€


Kokku tuleb aasta eest hüvitada 350€ [10]


Vastustes kasutatud allikad:

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri punkt 5.4.4

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri punkt 5.2.8

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri punkt 5.2.8.1

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri punkt 5.2.7

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid punkt 5

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis punkt 2.2

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis punkt 2.3

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo

[10] http://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8