User:Vpugatso

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Vjatšeslav Pugatšov

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 21.10.2015

Essee

Antud aines oli alguses päris raske käia, kuna toimus iga neljapäev kella 8-st hommikul. Samas nendes loengutes oli päris kasulik käia. Valides sellise eriala ei tea kunagi, mis võib minust tulevikus saada. Äärmiselt oluline oli kuulda IT eriala spetsialiste, kuna nemad omavad kogemust selles valdkonnas ning suudavad seda edasi anda. Pärast igat loengut mu silmaring IT valdkonnas laienes ning mul tekkis suurem ettekujutus sellest, mis võib mind ees oodata. Just see teadmine andis mulle rohkem motivatsiooni õppimiseks.

Üheks mu esimesekes kõrgkooli tunniks[1] oli just erialatutvustus aine, mis toimus juba 26. augustil. Peaks mainima, et just suvel gümnaasiumi lõpetanuna oli see minu jaoks päris ootamatu, kuna kool ei alanud 1.septembril. Sellel loengul oli räägitud sellest, mida kujutab ennast IT Kolledž, mis tudengeid ootab ees ning millised inimesed sobiksid sinna õppima. Üks asi, mida rõhutati kõige rohkem ning mis jäi ka kõige paremini meelde oli see, et selles koolis õppimine on vabatahtlik ning keegi ei luba, et see oleks kerge. Sellega seoses oli toodud ette ka ühe kunagise tudengi kommentaar: “Tundub, et selles koolis õppimine on tudengi ise enda teha.” Algul tundub humoorikas, aga samas oli see ka asjakohane, kuna see kommentaar andis arusaama, et tudeng vastutab ise enda õppimise eest.

Teisel loengul[2] oli külalisesinejana Tiina Seeman, kes rääkis IT projektide juhtimisest. Teema oli väga huvitav, kuna mul ei olnud mingisugust ettekujutust sellest. Tore oli kuulata inimest, kellel on tohutult suur kogemus selles valdkonnas. Eriti siis, kui ta on nii paljudes suurtes firmades nagu Teliasonera ja Bang & Olufsen projektijuhina töötanud. Eriti huvitavaks tegi selle loengu ka see, et esineja oli IT Kolledži vilistlane. Ta väitis, et siin saab head baasharidust edasiseks eluks. See andis rohkem inspiratsiooni õppimiseks. Tähtsaim asi, mida esineja kõige rohkem rõhutas oli see, et IT maailmas on väga tähtis aja planeerimine ja suhtlemisoskus. Paljudes teistes loengutes oli seda ka öeldud. Hea projekti tegemisel on väga tähtis, et iga meeskonnaliige suhtleks teisega, kuna progress saab alguse just sellest.

Kolmanda loengu [3] ajal esines meie kooli vilistane Elar Lang, kes rääkis õppimisest. Kõikidest loengutest oli tema oma kõige huvitavam. Ta suutis mind kui kuulajat veenda, et õppimine pole kunagi ainult igav ja tüütu. Inimesed ise tekitavad endale palju halbu eelarvamusi sellest, et õppimine on raske ning et see seisneb suuremalt jaolt mõttetute asjade tuupimises. Tõestuseks võib tuua tema enda kogemuse sellest, et inimene ei viitsinud kõrgkooli õppima minna ainult selle pärast, et oskab niigi programmeerida ning üleüldiselt koolis käimine on totaalselt igav ja mõttetu. Ühel hektel kõik muutus, kuna õiget kogemust õppimises polnud ning oli aeg kõrgkooli minna. Ta sai aru, et kõike võib õppida enda kasuks ning seda ei pea just hinnete pärast tegema. Tänu sellele on ta nüüd ühe küberkaitse firma testija. Üks põhi asjadest, mis jäi mulle igaveseks meelde on see, et edukus on igaühe enda valik ning selle saavutamiseks peab õpima õppima. Seda rõhutasid ka paljud teised külalisesinajad. Peale seda loengut sain väga võimsa inspiratsiooni õppimise jaoks. Tänapäev on väga kiiresti arenev ning sama kiiresti muutuv. Et nende muutustega harjuda peab palju juurde õppima ning kindlasti peab kasutama võimalusi, mida pakutakse! Kõike seda hakkan ise järgima ning tegin endale kindlaks, et teadmatus tekitab halbu ettekujutisi!

Neljandal loengul[4] oli rohkem tähelepanu pööratud IT süsteemide haldamisele. Esinejaks oli Taavi Tuisk, kes on ise süsteemiadministraator. Ühe asja sain enda jaoks selgeks, et see amet pole üldse lihtne. Huvitav oli kuulata, kuidas süsteemide haldamine on läbi aegade muutumas ning suuremalt jaolt automatiseerimisega tehakse administraatorite elu lihtsamaks ning käsitööd on aina vähem. Üks tähtsamaitest asjadest andmete haldamises on kindlasti ameti eetika. Seda rõhutati väga palju. Teiste inimeste andmed ja ükskõik misssugune info kliendi kohta, on väga konfeditsiaalne. Nendes nii öelda sobramine on keelatud ning see on aru saadav. Teine põhisõnum oli see, et hea IT firma jaoks on vaja head tiimi, kus kõik saaksid omavahel läbi. See omakorda tegi minu jaoks kindlaks, et IT maailmas peab olema hea suhtlemisoskus.

Viiendas loengus[5] räägiti testimisest. Külalisesinejaks oli Kert Suvi, kes on testimise ettevõte juht. Sellel loengul sain väga palju infot tarkvara kontrollimise kohta, sest varem pole nii palju sellega puutnud. Testija ülesandeks on leida programmi, rakenduse, mängu või muu toode kõik võimalikud vead ja probleemid. Selleks testija kasutab erinevaid algortime ja strateegiaid, mis simuleerivad erinevaid tegelikku kasutaja võimalusi. Tema ülesandeks võib kuuluda ka selliste alrgoritmide arendamine. Sai selgeks tehtud, et selline amet on väga vajalik tänapäevases IT maailmas just kvaliteedi kontrolli poolest, kuigi see sama elukutse on tõesti haruldane. Samas loengus rõhutati seda, et hea testija on ka hea planeerija ning suhtleja.See on arusaadav, kuna sama kontrollija peab suhtlema arendajatega ning kindlaks ajaks probleemid ära lahendama. Tänu sellele loengule mul tekkis rohkem huvi just selle valdkonna vastu, kuna see vajab rohkem spetsialiste.

Kuuendas loengus[6] oli külalisesinejaks Targo Tenniseberg, kes rääkis üleüldiselt IT maailmast. Meelde sellest tunnist jäi see, et palju IT projektid põlevad läbi, kuna ei suudeta õigeaegselt head produkti kokku panna. Palju sõltub sellest, kuidas saavad kliendid ja IT spetisalistid omavahel läbi. Samas tunni oli välja toodud illustratiivne kolmnurk, kus igal tippul on oma tähendus: aeg, raha ja skoop. Seda sama kolmnurka on paljud eelnevad esinejad esile toonud. Kui IT spetsialist on hea suhtleja ning suudab kliendile seletada, et head balanssi nende kolme vahel on peaaegu võimatu leida, siis millegagi peaks ohverdama, et toode saaks hea kvaliteedi. See järjekordselt tõestas seda, et IT spetsialist peab ka hea suhtleja olema.

Seitsmenda loengu[7] ajal käis rääkimas Tanel Unt. Teemaks oli IT ettevõtlus ja selle rakendamine päris elus. See on päris oluline teadmine, sest tulevikus on endalgi soov luua oma ettevõtte. Räägitud oli sellest, et hea IT firma loomisel peaks olema mingisugune baas nii IT valdkonnas kui ka majanduses, kuna firma koosneb tiimist, kellele peab maksma palka. Oli öeldud ka see, et tihti IT äri- ja arenduspoolsed speatsialistid ei salli üksteist väga hästi, kuna üks osapooli dikteerib oma vajadusi ning teine enda omi. Siit tuleb uuesti suhtlemisoskus kasuks, et suuda luua kompromissi, kuna lõppkokkuvõttes IT äripoolne tiim peab IT spetsialistide lõppprodukti maha müüma.

Viimases ehk kaheksandas loengus[8] oli palju juttu andmekaevandamisest ja analüütikast. Sellest rääkisid meile Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov, kes on väga tuntud IT spetsialistid Eesti maastikul.Tund meeldis sellepoolest, et Oliver Kadak suhtles väga palju publikuga ehk suutis head tähelepanu enda poole pöörata. Sellel loen gu peamine mõte oli see, kuidas ükskõik missugune ettevõte suudab enda kasumit suurendada just erineva statistika loomisel. Selle all mõeldakse müügi ja kliendi andmete analüüsimist, mille kaudu suudakse produkti kvaliteedi tõsta. Näiteks olid toodud väga paljud IT korporatsioonid nagu Google, Facebook ja muud taolised, kes raiskavad palju resursse, et suuta analüüsida kliendi käitumist ning tulevikus talle paremini ennast müüa. See teadmine on väga kasulik nendele, kes soovivad enda ettevõttet luua. Mulle eriti meeldis, et eelmine loeng oli pühendatud IT ettevõtlusele ning selles loengus näidati, kuidas firmad suurendavad enda kasumit.

Kokkuvõtlikult võib öelda, igast loengust sai midagi uut teada. Minu jaoks on kõige tähtsam see, et sain teada, milline see IT maailm tegelikult ja kuidas see töötab. Väga tähtis oli see, et minu jaoks ei olnud nendes loengutes mitte ühtegi stereotüüpilist nii öelda paksu ja pikkade rasvaste juustega IT spetsialisti. Pigem olid enda valdkonna entusiastid, kellel on suur kirg teha enda töödl.Tänu selle ainele tean, milline elu võib mind ees oodata ning sain väga palju vastusi selle suhtes et, kas see eriala sobib mulle. Huvitav oli see, et need, kes ise lõpetasid kõrgkooli rangelt soovitasid seda ka meile teha, kuid oli neid spetsialiste, kellel pole kõrgharidust ning nende jaoks pole diplom tähtis asi. Peamine mõtte, mis oli igas loengus kajastatud oli see, et hea IT spetsialist on hea suhtleja ning kuna IT maailm areneb kogu aeg, siis peab õpima õppima!

Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kui olen eksamil läbi kukkunud, siis tean, et õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13. järgi on mul võimalus korduseksamit sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis punkti 5.2.8.1. järgi. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva punkti 5.2.8. kohaselt. Punkti 5.2.7 järgi kordussooritus riigi finantseeritaval kohal on tasuta, kuna korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Kui olen tasulisel (OF) õppekohal, siis teenuste tasumäärade nimekirja 5. punkti kohaselt peaksin tasuma 20€ kordussoorituse eest.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra kohaselt tean, et varasema töökogemuse arvestamist tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Tean, et kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2 järgi VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse aasta õppekoormuse täitmisel, aga ei arvestata semestri õppekava täitmises.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Antud ülesande lahendamiseks kasutan EIK Kõrgharidusreform (KKK) 2. punkti all olevat infot.

Esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd.

Semestri määraks on 27 punkti. Esimese semestri lõpuks on mul 27 EAPd. Peaksin saama arve 27 - 27 = 0 EAP eest ehk ma ei tohiks arvet saada.

Teise semestri lõpuks saan 25 EAPd. Kumulatiivse arvestuse järgi peaksin saama arve esimese ja teise semestri mitte tasutud punktide arvu summa eest ehk (27-27) + (27-25) = 0 + 2 = 2 EAP ulatuses,

1 EAP on 50€ .

Esimese semestri lõppedes mulle arvet ei esitata.

Aasta lõpus esitatav arve on 2 x 50 = 100€ .

Viited